3-14-53206/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-53206 Haldusasi M.L. kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaide sisuliseks läbivaatamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — M.L. vastustaja — Justiitsministeerium Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Toimetada määrus kätte kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. M.L. on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse Justiitsministeeriumi kohustamiseks kaebaja vaiet sisuliselt lahendama. Toimiku materjalide kohaselt esitas kaebaja Tallinna Vangla direktorile taotluse, milles palus täpsustada vangla kodukorra punkte 4.2.1 ja 1.11.3 (tl 20). Kaebaja palus kodukorda lisada, et tualettruumi kasutades tohib kinnipeetav olla palja alakehaga, ülakehata ning mittekorrektselt riietatud. Vangla jättis taotluse rahuldamata (Tallinna Vangla 22.09.2014 vastus taotlusele nr 5-8/14/21943-2; tl 21). Kaebaja esitas taotluse rahuldamata jätmise kehtetuks tunnistamiseks vaide Justiitsministeeriumile (tl 21 pöördel). Vangla edastas vaide ühes oma seisukohaga Justiitsministeeriumile lahendamiseks (tl 22). Justiitsministeerium tagastas vaide 08.12.2014 vaideotsusega nr 11-7/14-5339-38 (tl 23) kaebajale, leides, et kaebajal puudub õigus vaiet esitada.

2. Kohus, kontrollinud HKMS §-st juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole selle perspektiivituse tõttu võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt. Kohus nendib, et kaebus vastab kaebuses esitatud kohustamisnõude osas formaalselt HKMS § 37 lg 2 punktile 2, kuna kohustamisnõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid esitatud kaebus jääks praegusel juhul rahuldamata.

Kaebusega soovib kaebaja saavutada olukorda, milles muudetaks täpsemaks Tallinna Vangla kodukorra punkte 4.2.1 ja 1.11.3, kuna vastasel juhul ei saa kaebaja kasutada tualettruumi kodukorda rikkumata. Vangla kodukorra punktiga 1.11.3 sätestatakse, et kinnipeetav on kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma rõivad ning voodiriided, hoidma puhtana elukambri (sh WC) ja osakonna olmeruumid, pärast hommikust äratust seadma korda oma magamiskoha ning hoidma seda korras kogu päeva jooksul. Ajavahemikul äratusest öörahuni on kinnipeetav kohustatud kandma korrektset riietust.

Kinnipeetaval on keelatud riputada oma magamiskoha ette eesriideid, seada magamiskohti sisse olmevõi teenistusruumides, vanglaametniku loata vahetada kaaskinnipeetavatega magamiskohti. Kodukorra punktiga 4.2.1 sätestatakse, et viibides väljaspool kambrit ei tohi kinnipeetav olla ilma riieteta või palja ülavõi alakehaga. Kodukorra seletuskirjast järeldub mõlema kodukorra punkti osas, et olenemata punktide sõnastusest, ei hõlma punktide 1.11.3 ja

4.2.1 toimeala tualettruumi kasutamist. Sarnaselt tõlgendavad kodukorra kõnealuseid punkte ka Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium (tl 22 pöördel, 23 pöördel). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõike 1 järgi võib isik haldusakti andmist või toimingu sooritamist nõuda üksnes juhul, kui avaliku võimu kandja on selleks kohustatud, ning toimingu sooritamine või haldusakti andmine puudutab isiku õigusi. Justiitsministeerium on kaebajale vaide tagastamise otsuses märkinud, et kõnealuste vangla kodukorra punktide sõnastusest ei sõltu kaebaja õiguste maht.

Kohus leiab samuti, et kodukorra viidatud punktide sõnastuse täpsustamine ei looks, muudaks ega lõpetaks kaebaja õigusi. Vangla kodukorra punktide täpsustamata jätmine ei saa kaebaja õigusi riivata kui punktide olemasolev sõnastus ei keela kaebajale vangla tualettruumide sihtotstarbelist kasutamist. Kaebajal on olnud ning on hetkelgi võimalus tualettruumi sihtotstarbeliselt kasutada. Kohtule ei ole teada, kaebaja vastavalt ka ei väida, et kaebajat oleks tualettruumis alakeha paljastamise eest tänaseni kordagi distsiplinaarkorras karistatud.

Liiatigi ei ole vangla kohustatud kaebaja sooviavalduse alusel kehtivaid ja kaebaja õigusi mitterikkuvaid kodukorra punkte täpsustama. Kohus leiab, et tegemist on abstraktse kaebusega, mis ei ole suunatud kaebaja rikutud õiguste kaitsele. Kaebajal on õigus kodukorra punktide täpsustamiseks kaebusega kohtusse pöörduda alles seejärel, kui teda kõnealuste kodukorra punktide alusel tualettruumis reaalselt alakeha paljastamast keelatakse. Kohtu hinnangul on kaebaja pöördumine vangla kodukorra punktide 1.11.3 ja 4.2.1 täpsustamiseks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt käsitletav märgukirjana, arvestades, et kaebaja tegi vanglale ettepaneku vangla kodukorra täpsustamiseks.

Vanglal lasus kohustus märgukirjale vastata samuti MSVS alusel, kuid vastus märgukirjale ei ole käsitletav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 mõistes, kuna sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata kaebaja õigusi ega kohustusi. Seega on vastus märgukirjale toiming, mille kehtetuks tunnistamiseks ei ole kinnipeetaval õigust vaiet esitada (HMS § 72 lg 1). Seetõttu ei saaks kohus ministeeriumit ka kohustada kaebaja vaiet sisuliselt läbi vaatama. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal ei ole võimalik esitatud kaebusega selle eesmärki saavutada, kuna kohus ei saa haldusorganit kohustada läbi vaatama vaiet, mille esitamise õigust kaebajal ei ole.

Esitatud kaebus tuleks jätta rahuldamata. Seega puuduvad kaebusel ilmselgelt mistahes eduväljavaated.

3. Kohus tagastab kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik