1-15-517/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-517 (14760000178) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 30. detsembri 2014. a määrus Veikko Ahvenaineni kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Veikko Ahvenaineni taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Veikko Ahvenaineni taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

30. detsembri 2014. a määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

20. novembril 2014 esitas Tartu Vangla kinnipeetav Veikko Ahvenainen Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate, mille kohaselt on Tartu Vangla valvur P.J. andnud

26. mail 2014 haldusasja nr 3-14-50769 menetluse käigus teadlikult valeütlusi. Valeütlused seisnesid kuriteoteate kohaselt P.J. i 25. mail 2014 Tartu Vangla direktorile antud kirjalikes selgitustes selle kohta, millistel asjaoludel võis V. Ahvenainenile Tartu Maakohtust tsiviilasjas nr 2-13-32659 Tartu Vanglasse saadetud ümbrik saada vigastada, mida Tartu Vangla kasutas haldusasja raames kaebusele vastates.

2. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 4. detsembri 2014. a teatisega jäeti kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu alustamata. Prokuratuur ei tuvastanud, et avaldaja poolt kirjeldatud asjaoludel oleks valvur pannud toime KarS § 320 lg-tes 1 või 2 sätestatud kuriteo.

3.

V. Ahvenainen esitas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale kaebuse Riigiprokuratuurile, milles ta kordas varasemas kuriteoteates avaldatut ja taotles jätkuvalt P.J. i suhtes kriminaalmenetluse alustamist. V. Ahvenaineni arvates andis P.J. haldusasjas nr 3-14- 50763 Tartu Halduskohtule tunnistajana ütlusi (kirjalikult), mis ei vastanud tõele. P.J. mõtles välja sündmusi ja proovis kohut eksitada. V. Ahvenaineni hinnangul täitis P.J. sellise käitumisega KarS §-s 320 toodud kuriteokoosseisu.

4. Riigiprokuratuuri 30. detsembri 2014. a määrusega jäeti V. Ahvenaineni kaebus rahuldamata.

4.1 KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ja puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Menetlust alustatakse üksnes siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole kriminaalmenetluse alustamiseks piisav. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal.

4.2 Ringkonnaprokuratuuri otsus jätta kriminaalmenetlus alustamata on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnaprokuratuuri teatises on kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjaolusid piisava põhjalikkusega käsitletud ja õigesti selgitatud, et KarS §-s 320 sätestatud valeütluste andmise objektiivse koosseisu realiseerimiseks peab teo toimepanijal olema eriline menetlusseisund, st ta peab olema kas kannatanu või tunnistaja või menetlusosalise pool antud sündmuse asjaoludel Tartu Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-14-50769 ja ta peab lisaks sellele andma kohtuistungil teadvalt valeütlusi. Tartu Vangla direktorile vanglaametniku poolt kirjaliku selgituse andmine ei ole vaadeldav kohtule valeandmete esitamisena, mistõttu P.J. i käitumises ei esine KarS § 320 objektiivse koosseisu tunnuseid.

5.

20. jaanuaril 2015 esitas V. Ahvenainen Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebust Riigiprokuratuuri 30. detsembri 2014. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Taotluse kohaselt esitas P.J. Tartu Vangla direktorile selgituse, mis ei vastanud tõele ja oli ilmselgelt vastuoluline ja absurdne. Vangla esitas need valeütlused asjas nr 3-14-50769 halduskohtule, kes võttis need otsuse tegemisel aluseks, ehkki tegemist oli ilmselgelt valeütlustega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

V. Ahvenainen on esitanud taotluse Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi saamiseks.

7. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest ja Riigiprokuratuuri 30. detsembri 2014. a määrusest nähtuvalt soovib V. Ahvenainen Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse alustamist Tartu Vangla valvuri P.J. i suhtes. Hinnates V. Ahvenaineni kaebuse perspektiivikust, rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohtadega, mille kohaselt ei ilmne käesolevas asjas kuriteo tunnuseid, ning seega puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus.

8. Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks

V. Ahvenaineni kaebuse alusel puudub alus kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et V. Ahvenaineni poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. KarS § 320 lg 1 järgi on karistatav kannatanu või tunnistaja poolt kriminaalvõi väärteomenetluses või tsiviilkohtuvõi halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmine või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmine. Seega saab kirjeldatud teo toime panna üksnes erisubjekt, s.o kannatanu, tunnistaja või menetlusosaline. Tegu ise seisneb kohtuistungil kohtule vale ütluse andmises. V. Ahvenaineni kuriteokaebuse kohaselt esitas Tartu Vangla valvur P.J. vangladirektorile kirjaliku selgituse, mis ei vastanud tegelikkusele. Järelikult ei täida kuriteokaebuses kirjeldatud tegevus KarS § 320 objektiivset koosseisu: P.J. ei ole osalenud kohtumenetluses kannatanu, tunnistaja ega kohtumenetluse poolena ega andnud kohtus ütlusi. Seega nõustub kriminaalkolleegium prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei täida kirjeldatud tegevus KarS §-s 320 toodud koosseisu.

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et

V. Ahvenaineni võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Paavo Randma