Legislator Case Law & Legislation
3-14-51590/21 AI generated

3-14-51590/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51590/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

P. Gladõš esitas 07.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3p) Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. 01.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse P.

Legislator headnote

AI generated

3-14-51590/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: P. Gladõš esitas 07.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3p) Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. 01.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse P.

Keywords

AI generated
compliance with Dublin regulation compliance with the pre-litigation procedure Dublin transfer to Croatia violation of foreign territorial sovereignty third-party claim procedure in attachment european order for payment procedure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

26.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51590

Haldusasi

Pavel Gladõši kaebus Tartu Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.01.2015. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Pavel Gladõši määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Pavel Gladõš

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.01.2015. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P. Gladõš esitas 07.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3p) Tartu Vangla

toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. 01.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse P.

Gladõši avaldus (tl 11) kaebusest loobumise kohta.

2. Tartu Halduskohus selgitas 02.09.2014. a kirjaga (tl 15) P. Gladõšile, et tulenevalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 1 p-st 2 ei saa isik menetluse

lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel.

3. Tartu Halduskohus võttis 08.09.2014. a määrusega (tl 17) vastu P. Gladõši

loobumise kaebusest ja lõpetas menetluse haldusasjas.

4. P. Gladõš esitas 18.11.2014 (tl 23) taotluse, milles ta palus tagastada

haldusasjas tasutud riigilõiv 15 eurot.

5. Tartu Halduskohus jättis 12.12.2014. a määrusega (tl 25) rahuldamata P.

Gladõši taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus märkis, et kuna käesoleval

juhul lõpetati menetlus HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel, sest kaebaja esitas

kaebusest loobumise avalduse, siis ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

6. 18.12.2014 saabus Tartu Halduskohtusse P. Gladõši määruskaebus (tl 28-

28p), milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 12.12.2014. a määrus ning

märkis, et kohus ei võtnud enne kaebusest loobumist tema kaebust

menetlusse, mistõttu ei saadud menetlust ka lõpetada.

7. Tartu Halduskohus keeldus 22.12.2014. a määrusega (tl 30-30p)

menetlusse võtmast ja tagastas P. Gladõši määruskaebuse Tartu Halduskohtu

12.12.2014. a määruse peale. Kohus märkis, et HKMS § 152 lg 3 lubab

menetluse lõpetada ka kaebust menetlusse võtmata ning olukorras, kus

kaebaja on tasunud riigilõivu ja asjas on menetlus lõpetatud kaebusest

loobumise tõttu, ei näe HKMS § 104 lg-d 5 ja 6 ette riigilõivu tagastamist. Veel

märkis kohus, et HKMS § 203 lg 1 ei luba halduskohtu 12.12.2014. a määruse

peale määruskaebust esitada.

8. P. Gladõš esitas 05.01.2015 määruskaebuse (tl 33-34), milles ta palus tühistada

Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a määrus ja tagastada talle tasutud riigilõiv. Ühtlasi

taotles P. Gladõš enda vabastamist riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

9. Tartu Halduskohus jättis 12.01.2015. a määrusega (tl 40-41) rahuldamata P.

Gladõši taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel

(resolutsiooni p 1), jättis P. Gladõši määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a

määruse peale käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis riigilõivu 15 euro tasumiseks 10

päeva alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3). Kohus märkis, et

vanglasisese isikuarve väljavõttelt (tl 38-39p) nähtuvalt olid perioodil 05.09.2014-

04.01.2015 P. Gladõši sissetulekud 1062,36 eurot, millest 74,11 euro ulatuses on

tegemist vangla kaupluse tagasikandega, mida kohus ei arvestanud sissetulekuna.

Vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel teostati kinnipidamisi 70 euro ulatuses ja

elektriseadmete kasutamise eest tasus kaebaja 13,96 eurot. Kohus arvestas kaebaja

sissetulekuks 904,29 eurot ning kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek oli HKMS

§ 112 lg 1 p 1 mõttes 452,15 eurot, mis ületab tasumisele kuuluvat riigilõivu 15 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. P. Gladõš esitas 16.01.2015 määruskaebuse (tl 45-46), milles ta palub Tartu

Halduskohtu 12.01.2015. a määrus tühistada. Kaebaja arvates on tekkinud absurdne

olukord, kus ta taotleb temale osutamata jäänud avaliku teenuse eest võetud tasu

tagastamist, kuid peab maksma veelgi rohkem raha, et tema taotluse rahuldamata

jätmist kõrgema astme kohtuinstants arutama hakkaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

12. P. Gladõš palub määruskaebuses Tartu Halduskohtu 12.01.2015. a määrus

tühistada. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid

ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Tartu Halduskohtu 12.01.2015. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas.

Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtu hinnangul P. Gladõši määruskaebuses

esitatud nõuet käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 12.01.2015. a

määrus resolutsiooni p-i 1 osas.

13. Käesolevas määruskaebemenetluses on põhiküsimus selles, kas

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a määruse peale tuleb

kaebajal tasuda riigilõivu või mitte.

14. HKMS § 230 sätestab määruse vaidlustamise tingimused. HKMS § 203 lg 1

kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline

esitada määruskaebuse, kui selle esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus

takistab asja edasist menetlust. HKMS § 205 lg 1 sätestab määruskaebuse

kohustuslikud sisuelemendid. HKMS § 205 lg 1 p 5 kohaselt märgitakse

määruskaebuses andmed riigilõivu tasumise kohta. Käesoleval juhul puudub vaidlus

asjaolu üle, et kaebaja ei ole halduskohtu 22.12.2014. a määruse peale

määruskaebust esitades riigilõivu tasunud. HKMS § 206 lg 1 paneb halduskohtule

kohustuse kontrollida määruskaebuse lubatavust ning lähtuvalt HKMS § 203 lgst 2

koosmõjus HKMS § 187 lg-ga 4 tuleb määruskaebuse esitajale anda võimalus

määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on eeltoodust

juhinduvalt käesoleval juhul ka toiminud. Ühtlasi on halduskohus õigesti viidanud

riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 ja märkinud, et määruskaebuse esitamisel kuulub

tasumisele riigilõiv 15 eurot. Kuigi kaebaja on tasunud halduskohtule kaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot, mida ta soovib kaebusest loobumise tõttu tagasi saada,

ei vabasta see asjaolu teda kohustusest tasuda riigilõivu ka määruskaebuse

esitamisel, kuivõrd tegemist on erinevate menetlusdokumentidega ning

määruskaebuse esitamisel kohtule sätestab RLS § 60 lg 6 kohustuse tasuda

riigilõivu.

15. Toimikus olevast kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli

kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 452,12 eurot. HKMS § 111 lg 1

kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega on halduskohus 12.01.2015. a

määruses õigesti asunud seisukohale, et riigilõiv menetluskuluna ei ületa

menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut, mistõttu ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel

lubatud. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut täielikult

ega osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub,

et isikul oli määruskaebuse esitamisel võimalus riigilõivu tasumiseks, nagu on

tuvastatud käesolevas asjas P. Gladõši suhtes.

16. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud,

et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult

sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse

riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja

isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja

selles sisulise otsustuse saamine välistatud.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus P. Gladõši määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel