2-13-41164/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-41164

Tsiviilasi

Tarmo Punger, Enn Pokk, Madis Suiste, Kaire Krevald,

Tõnu Sooaru, Aavo Mölder ja Albert Saunanen hagi Eiko

Keeman

vastu

ebaõige

faktiväite

avaldamise

õigusvastasuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eiko Keemani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

6. jaanuar 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Eiko Keeman (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Vastustajad (hagejad):

1) Tarmo Punger (isikukood XXX)

2) Enn Pokk (isikukood XXX)

3) Madis Suiste (isikukood XXX)

4) Kaire Krevald (isikukood XXX)

5) Tõnu Sooaru (isikukood XXX)

6) Aavo Mölder (isikukood XXX)

7) Albert Saunanen (isikukood XXX)

Vastustajate esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsus ja teha

asjas uus otsus.

2. Jätta Tarmo Pungeri, Enn Pokki, Madis Suiste, Kaire

Krevaldi, Tõnu Sooaru, Aavo Mölderi ja Albert Saunaneni

hagi Eiko Keemani vastu ebaõige faktiväite avaldamise

õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

võrdsetes osades Tarmo Pungeri, Enn Pokki, Madis Suiste,

Kaire Krevaldi, Tõnu Sooaru, Aavo Mölderi ja Albert

Saunaneni kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tarmo Punger, Enn Pokk, Madis Suiste, Kaire Krevald, Tõnu Sooaru, Aavo Mölder ja Albert

Saunanen (hagejad) esitasid 4. septembril 2013 hagi Eiko Keemani (kostja) vastu ebaõige

faktiväite avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi (TTK)

27.06.2013 üldkoosolekul osalejatele enda koostatud pöördumist liikmetele ja selles sisalduvat

nõuet juhatuse ning nõukogu vastu ning palus seda muuhulgas kajastada koosoleku protokollis.

Pöördumise teksti jagas kostja üldkoosolekul osalenud liikmetele ka paberkandjal. Pöördumise,

mis on pealkirjastatud kui „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“

viimane lause sedastab: „Eelnevast tulenevalt taotlevad TTK liikmete kaitse algatusgrupi liikmed,

et TTK või TTK juhatuse ja nõukogu liikmed hüvitaksid TTK liikmetele tekitatud kahju summas

135,77 eurot liikme kohta“. Enne seda kirjeldatakse pöördumises hagejate, TTK juhatuse ja

nõukogu liikmete väidetavalt ebaseaduslikke tegusid. Kostja on esitanud süüdistusi TTK

juhtkonna poolt suure varalise kahju tekitamise kohta TTK liikmetele ka Lõuna Prefektuurile

esitatud kuriteokaebuses. Kostja on avaldanud hagi aluseks olevad väited 16.08.2013 e-kirjas IRL

piirkonna juhatuse ja Riigikogu liikmele Peeter Laursonile. Kostja on avaldanud hagejate kohta

faktiväite VÕS § 1047 tähenduses. Kostja väide kahju tekitamise kohta on ebaloogiline,

vastuoluline ja väär. TTK vara ei kuulu liikmetele ja mistahes tehingud TTK varaga ei saa tekitada

liikmetele kahju. Kostja väidetes on ilmne arvutuslik vastuolu. Mitterahalise sissemakse tegemisel

tütarühingu osakapitali ei saa emaühingule kahju tekitada. Hagi aluseks oleva lause õigusvastsuse

tuvastamise korral on hageja õigused rehabiliteeritud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole TTK juhtkond pöördumisele vastanud.

Kostja on korduvalt taotlenud TTK juhatuselt TTK liikmete nimekirja väljastamist. Kostja poolt

27.06.2013 toimunud üldkoosolekul esitatud pöördumine ega vastava informatsiooni edastamine

Peeter Laursonile ei ole käsitletav faktiväite õigusvastase avaldamisena. Üldkoosolekul esitatud

küsimused ning pöördumised juhtkonna liikmetele ühistu tegevuse kohta teabe saamiseks ei saa

olla käsitletavad au teotamisena. Kostja poolt väidetavalt ebaõige faktiväite esitamine on toimunud

juhatuse enda tegevusetuse tulemusena. Kui kohus leiab, et tegemist on andmete avaldamisega,

tuleb arvestada VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatut. Kui väheneb juriidilise isiku vara, väheneb ka

juriidilise isiku väärtus ning seega ka kostja osaluse väärtus. Kostja võib olla eksinud tegeliku

kahjusumma arvutamisel ühistu liikme kohta, kuid TTK-d kahjustava tehingu teostamine ning

ühistu liikmetele kahju tekitamine on jätkuvalt asjakohane. Kahju tekkis 04.01.2011

Vana-Kaubamaja kvartali kolme kinnistu üleandmisega ja juunis-juulis 2008 toimunud 40 miljoni

krooni üleandmisega TTK Investeeringud OÜ-le, sest vara anti üle ettevõttele, mis ei olnud TTK

tütarettevõte, tehingutega kaotati kontroll üleantud varade üle, tehingud tehti majanduslikult

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kus saadav osalus oli ca 1% üleantava vara väärtusest.

Hagejatel oli SEN Kinnisvara OÜ omanikena isiklik huvi antud tehingute tegemiseks ebasoodsatel

tingimustel ning hagejatel puudus tehingute tegemiseks üldkoosoleku volitus. Faktiväite

õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda kahtlusi TTK juhatuse liikmete ebaseadusliku tegevuse

osas, mistõttu ei täida tuvastushagi oma eesmärki.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 3. juuni 2014 otsusega hagi ning tuvastas Eiko Keemani 27.06.2013

kirjalikus pöördumises „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“,

27.06.2013 toimunud Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv üldkoosoleku sõnavõtus ja

hagiavalduse projektis avaldatud faktiväite, et Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv

juhtkonna liikmed Tarmo Punger, Enn Pokk, Madis Suiste, Kaire Krevald, Tõnu Sooaru, Aavo

Mölder ja Albert Saunanen on tekitanud Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv liikmetele

kahju 135,77 eurot liikme kohta, ebaõigsus ning selle faktiväite avaldamise õigusvastasus.

Maakohus jättis menetluskulud Eiko Keemani kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejad põhistanud õigusliku huvi olemasolu oma tuvastushagi

esitamiseks. Kostja poolt väljendatut tuleb lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes, sest tegemist

on hageja kohta andmeid sisaldava lausega. Kostja poolt avaldatud sisaldab väiteid kahe tehingu

kohta, millega väidetavalt on TTK juhtkond tekitanud selle liikmetele kahju 135,77 eurot liikme

kohta.

Kohus leidis, et hagejad on tõendanud hagi aluseks oleva faktiväite avaldamise VÕS § 1047

mõttes. Vaidlust ei ole selles, et kõnealune faktiväide esitati TTK üldkoosolekul selle liikmetele

(nähtub üldkoosoleku protokollist ja kirjalikust pöördumisest), seega konkreetsete isikute ees.

Lisaks on kostja 16.08.2013 saatnud IRL liikmele Peeter Laursonile elektronkirja, mille manuseks

on kostja hagiavalduse projekt hagejatelt kahjuhüvitise väljamõistmise nõudega. Asja

materjalidest nähtuvalt on Peeter Laurson saatnud elektronkirja omakorda edasi Gerda Viksile.

Kohtu hinnangul on avaldamine VÕS § 1047 tähenduses igasugune tegevus, mis on põhjuslikus

seoses faktiväite avalikuks saamisega üha laiemale isikute ringile. Seejuures ei ole avaldamise kui

tegevuse seisukohast oluline see, kas andmed on nende avaldamise järgselt kättesaadavad ühele

isikule või piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Kohus leidis, et 27.06.2013 pöördumise

ja hagiavalduse projekti sisust ei ole mõistlikul inimesel võimalik teisiti aru saada, kui et hagejad

TTK juhtkonna liikmetega on oma tegevusega 04.01.2011 ning 2008 juunis-juulis tekitanud

liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta (kogukahju 5 431 802,05 eurot), mille hüvitamist on

TTK liikmed juhtkonnalt õigustatud nõudma.

Kohtu arvates on kostjapoolne tegu toonud antud juhul hagejale kahju tagajärje tekkimise, sest

oma olemuselt ei ole hagejatesse puutavad faktid (andmed) väärtusvabad. Iseenesest ei ole väidetu

(sõnastus) hagejate au teotav, kuid selle au teotav iseloom tuleneb väidetust kogumis, võimaldades

anda hagejate tegevusele hukkamõistva sisu. Faktiväide esitati TTK üldkoosolekul selle

liikmetele, kellest sõltub hagejate ametisse nimetamine või tagasikutsumine. Kostja poolt avaldatu

seab kahtluse alla hagejate usaldusväärsuse, mis hagejate hinnangul on nende kui äriühingu

juhtorgani liikmete üheks suurimaks mittevaraliseks kapitaliks. Hagejatele on oma

tegevusvaldkonna spetsiifikast tulenevalt oluline huvi enda hea reputatsiooni säilitamise vastu,

kuid väidetav suures ulatuses kahju tekitamine on kohtu arvates negatiivset hinnangut kujundav ja

hagejate mainet kahjustav.

Isiku au teotavate faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb VÕS § 1047 lg 2 järgi mitte isiku

maine kahjustamisest, vaid mainet kahjustavate andmete tõele mittevastavusest. Selle sätte järgi

peab kostja hagejate mainet kahjustava asjaolu (kahju tekitamine) avaldamise õigusvastasuse

puudumiseks tõendama, et asjaolu vastab tegelikkusele. Kohtu hinnangul ei ole kostja avaldatud

faktiväite, et hagejad on tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta, tegelikkusele

vastavust tõendanud. Kohus nõustus hagejatega, et TTK vara ei kuulu selle liikmetele ja seetõttu

ei saa vaidlusalused tehingud TTK varaga liikmetele kahju tekitada. Kostja ei ole tõendanud, et

vaidlusaluste tehingute tulemusel oleks TTK kui äriühingu väärtus vähenenud 5 431 802,50 eurot.

Samuti ei tulene kostja kahjuarvestusest, et kahju 135,77 eurot näol oleks tegemist väidetavalt

saamata jäänud ostuboonuse või dividendide suurusega ega osaku väljaastumisväärtuse või

liikmelisuse müügi väärtusega. Raamatupidamislikult ei ole kostja kahju aritmeetiline arvestus

õige. Ainuüksi asjaolu, et TTK tegi mitterahalise sissemakse, saades vastu TTK Investeeringud

OÜ osa ja sellele vastava osaluse omakapitalis, ei võimalda asuda seisukohale, et sellega on kahju

tekkinud.

Kohus möönis kostja kui TTK liikme õigustatud huvi olemasolu TTK tegevuse vastu. Samas

peavad andmed tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 3 sätestatust olema kontrollitud enne nende

avaldamist. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest ilmneb, et andmeid on asutud koguma ja

kontrollima alles pärast 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul vaidlusaluse faktiväite avaldamist.

Andmete tagantjärele kontrollimine ei muuda olematuks kostja kontrollikohustuse täitmata jätmist

enne faktiväite avaldamist. Kostja poolt avaldatu tuleb VÕS § 1047 lg 2 järgi lugeda

õigusvastaseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Eiko Keeman esitas apellatsioonkaebus, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsuse

tühistamist ja tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule saatmist. Alternatiivselt palub apellant

teha ringkonnakohtul uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub tunnistada VÕS

§ 1047 põhiseadusega vastuolus olevaks tulenevalt vastuolust PS §-ga 15.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei olnud tegemist ebaõigete andmete avaldamisega. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS

§ 1047. Apellant ei ole oma hagiavalduse projekti avalikkusele kättesaadavaks teinud. Riigikohus

on rõhutanud, et andmed peavad olema tehtud kättesaadavaks kolmandatele isikutele (mitmuses),

mitte ühele isikule. Peeter Laursoni poolt apellandilt saadud e-kirja edastamine Gerda Viksile on

Peeter Laursoni omaalgatuslik tegevus, mille eest ei saa vastutada apellant. Üldkoosoleku

protokollis ei kajastu apellandi pöördumise täpne sisu. Faktiväidet pole avaldatud ka 27.06.2013

pöördumises. Pöördumise viimases lauses ei nõutud vastustajatelt kahjuhüvitist, vaid seisukohta

TTK liikmetel tekkinud kahtluste kohta. Vastustajad ei nõua apellandilt avalikkuse ees väidetavate

faktiväidete ümberlükkamist;

2) on maakohtu tõlgendus VÕS § 1047 kohta vastuolus põhiseadusega. Maakohtu tõlgendus

tähendab mh seda, et ükski isik ei tohi teise isiku vastu kohtusse hagi esitada. Kui kohus nõustub

maakohtu järeldusega, tuleb VÕS § 1047 tunnistada PS §-ga 15 vastuolus olevaks;

3) on andmed tõesed. TTK majanduslik seis mõjutab ka selle liikmete majanduslikke huvi ning

kahjumlikud tehingud toovad kaasa varalise kahju tekkimise TTK liikmetele. Apellant on

tõendanud, et tegemist oli kahjumlike tehingutega. Apellant esitas vastuväite kohtu tegevuse peale,

kuid kohus jättis selle tähelepanuta. 12.05.2014 esitatud tõendid on tähtaegsed ning asjakohased;

4) on maakohus ebaõigesti leidnud, et vaidlusaluste faktiväidete avaldamise kausaalseks

tagajärjeks oli vastustajatel kahjuliku tagajärje tekkimine ehk nende maine kahjustamine.

Põhjuslik seos pöördumises avaldatud andmete ning vastustajate maine väidetava kahjustumise

vahel oli täielikult tingitud vastustajate endi käitumisest. Vastustajad pole Postimehe vastu hagi

esitanud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et TTK liikmetest sõltub vastustajate ametisse

nimetamine;

5) on andmete avaldamise õigusvastasus VÕS § 1045 lg 2 p 1 järgi välistatud. Kostjal oli seadusest

tulenev õigus esitada andmeid, mis tema arvates aitaksid tal liikmeõigusi teostada ja teavet saada.

Kuna vastustajad varjavad apellandi eest TTK liikmete nimekirja, on apellandil võimalik tal

tekkinud kahtlusi tutvustada üksnes TTK üldkoosolekul. Hagiavalduse projekti koostamine ja

kuriteokahtluse korral prokuratuuri poole pöördumine on õiguskaitsevahendina igati õigustatud;

6) on andmete avaldamise õigusvastasus VÕS § 1047 lg 1 järgi välistatud. Maakohus pole

põhjendanud, miks väidetavalt aset leidnud isikuõiguste rikkumine oli just au teotamine ja

kohaldas VÕS § 1047 lg 1 asemel ebaõigesti VÕS § 1047 lg-t 2. Kõik TTK juhatuse ja nõukogu

liikmed pole apellandi vastu hagi esitanud. Kostja ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest

või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma;

7) on andmete avaldamise õigusvastasus VÕS § 1047 lg 3 järgi välistatud. Kostjal oli avaldamise

suhtes õigustatud huvi ja avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. Asjaolu, et apellant on käesoleva tsiviilasja raames kogunud

täiendavaid tõendeid kahju tekkimise kohta, ei tähenda, et apellant poleks varem kahju suurusega

seonduvat kontrollinud. Apellant on TTK lihtliige, kellel puuduvad eriteadmised finantsanalüüside

läbiviimiseks.

5. Tarmo Punger, Enn Pokk, Madis Suiste, Kaire Krevald, Tõnu Sooaru, Aavo Mölder ja Albert

Saunanen vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.

Vastustajad paluvad ringkonnakohtul jätta apellandi taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole apellant maakohtus kordagi vaidlustanud asjaolu, et ta hagi aluseks oleva lause TTK

27.06.2013 üldkoosolekul avaldas (kirjalikult ja suuliselt). Tähtis on see, milliseid lauseid hagi

aluseks olev pöördumine sisaldab, ning mis neist lausetest isiku kohta tuleneb. Kohus on

õigustatult leidnud, et ka Peeter Laurisonile hagi aluseks oleva lausete avaldamine on faktiväite

avaldamine VÕS § 1047 mõttes;

2) ei ole maakohus leidnud, et ükskõik millisele isikutele ükskõik millises olukorras andmete

avaldamise näol on tegemist au teotamisega. Hagi esemeks ei olnud apellandi poolt mõnele

usaldusseisundit omavale isikule (advokaadile või finantsnõustajale) või kohtule avaldatud

andmete õigusvastasuse tuvastamine. Ringkonnakohus ei saa ühtegi sätet kehtetuks tunnistada.

Tegemist ei ole asjassepuutuva sättega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9

mõttes;

3) ei sisaldu toimikus ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks tuvastatav mitterahalise sissemakse

tegemisega TTK liikmetele kahju tekitamine, kuigi vastavalt VÕS § 1047 lg-le 2 oli apellandi

kohustuseks tõendada, et tema poolt avaldatud faktiväide oli õige. Apellant ei ole vastustajate poolt

kahju tekitamist TTK-le tõendanud. Apellandi seisukohal, et osakapitali suurendamisel osa eest

ülekursiga tasudes on TTK vara kahjustatud, puudub mistahes alus. Õige on maakohtu järeldus, et

ainuüksi asjaolu, et TTK tegu mitterahalise sissemakse, saades vastu TTK Investeeringud OÜ osa

ja sellele vastava osaluse omakapitalis, ei võimalda asuda seisukohale, et sellega on TTK-le ja

seeläbi ka tema liikmetele kahju tekkinud. Kohus jättis apellandi poolt 12.05.2014 esitatud

täiendavad dokumendid õigustatult asja materjalide juurde võtmata. Vastuväide kohtu tegevusele

oli esitatud hilinenult;

4) nõustuvad vastustajad maakohtuga, et kostja ei saa oma käitumist õigustada TTK juhtkonna

liikmete väidetava tegevusetusega infopäringutele vastamata jätmise osas. Kui apellandi poolt

avaldatud väide vastaks tõele, oleks see ilmselt aluseks vastustajate ennetähtaegseks

tagasikutsumiseks TTK nõukogust ja juhatusest ning nende vastu kahjunõude esitamiseks.

Tegemist on vastustajate maine kahjustamisega (au teotamisega) VÕS § 1047 lg 2 mõttes.

Asjakohatud on apellandi väited seoses Postimehe artikliga;

5) eeldab VÕS § 1045 lg 2 p 1 kohaldamine, et kahju tekitamine on kooskõlas seadusega.

Apellandile tulundusühistuseadusega antud õigus saada teavet tulundusühistu tegevuse kohta ei

sätesta apellandile õigust liikmeõiguste kasutamise raames toime panna delikt;

6) ei saa apellant tugineda VÕS § 1047 lg-le 1, kuna see kohaldub vaid selliste isikuõiguste

rikkumise korral, mis isiku au ei teota. Hagi aluseks oleva lause avaldamine on au teotamine.

Seadus ei sea au teotamise koosseisu tuvastamist sõltuvusse sellest, milline on isiku enda

reaktsioon avaldatule, sellest, kas isik, kelle kohta andmed avaldatud, on märgitud ära nimeliselt,

sellest, kas rikkuja vastu esitavad hagi kõik isiku, keda rikkuja poolt väljaöeldu puudutas või

sellest, millist seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendit rikkuja vastu otsustatakse kasutada.

Varasema menetluse kestel ei ole apellant VÕS § 1047 lg-le 1 tuginenud. Apellandi väited on

vastuolulised;

7) ei ole VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise eeldused täidetud. Apellandi võimalikud kahtlused ei

muuda vale faktiväite avaldamist õiguspäraseks VÕS § 1047 lg 3 mõistes. Apellant ei ole esitanud

küsimusi mitterahalise sissemakse kohta. Kõik tõendid, millega apellant on tõendanud oma

väidetavaid kahtlusi, on apellant enda tegevusega loonud pärast faktiväite avaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 3. juuni 2014

otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Tarmo Pungeri, Enn Pokki,

Madis Suiste, Kaire Krevaldi, Tõnu Sooaru, Aavo Mölderi ja Albert Saunaneni hagi Eiko Keemani

vastu ebaõige faktiväite avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.

7. Nähtuvalt asja materjalidest esitasid hagejad hagi kostja vastu ebaõige faktiväite avaldamise

õigusvastasuse tuvastamiseks ning hagiavalduse kohaselt esitas kostja ebaõigeid faktiväiteid oma

suulises ja kirjalikus pöördumises TTK 27.06.2013 üldkoosolekul osalejatele. Kirjaliku

pöördumise, mis on pealkirjastatud kui „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele

tekitatud kahju“ viimane lause sedastab: „Eelnevast tulenevalt taotlevad TTK liikmete kaitse

algatusgrupi liikmed, et TTK või TTK juhatuse ja nõukogu liikmed hüvitaksid TTK liikmetele

tekitatud kahju summas 135,77 eurot liikme kohta“. Hagejate väite kohaselt on kostja esitanud

süüdistusi TTK juhtkonna poolt suure varalise kahju tekitamise kohta lisaks TTK liikmetele ka

Lõuna Prefektuurile esitatud kuriteokaebuses ja 16.08.2013 e-kirjas IRL piirkonna juhatuse ja

Riigikogu liikmele Peeter Laursonile.

Hagivalduses märgitu kohaselt oli hagejate nõudeks: 1) tuvastada Eiko Keemani poolt 27.06.2013

avaldatud kirjalikus pöördumises „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud

kahju“ ja Eiko Keemani 27.06.2013 toimunud üldkoosoleku sõnavõtus, ja hagiavalduse projektis

avaldatud faktiväide, et TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK liikmetele kahju

135,77 eurot liikme kohta, ebaõigsus ning selle faktiväite avaldamise õigusvastasus;

2) alternatiivselt tuvastada väärtushinnangu, mille kohaselt on TTK juhtkonna liikmed (hagejad)

tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta, ebakohasus ja selle väärtushinnangu

avaldamise õigusvastasus. Nõude õigusliku alusena on hagejad märkinud VÕS § 1047 lg 2.

8. Kahju tekitamine isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane eelkõige siis,

kui rikuti kannatanu isiklikke õigusi (VÕS § 1045 lg 1 p 4) või sekkuti isiku majandus- või

kutsetegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6). Võlaõigusseaduse § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste

rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta

ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega

õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või

mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule

majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui

avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Lisaks neile sätetele tuleb isiku kohta

ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse üle otsustamisel lähtuda VÕS §-st 1046 ja § l047

lg-st 3.

9. Tulenevalt VÕS §-st 1047 on avaldamine nimetatud sätte tähenduses andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine, s.o avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed

teatavaks.

Ringkonnakohus leiab, et Eiko Keemani 27.06.2013 kirjalik pöördumine tulundusühistu TTK

liikmete poole „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ ja tema

sõnavõtt 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul ei ole käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047

mõttes. Hagejate väite kohaselt esitas kostja 27.06.2013 kirjalikus pöördumises ja 27.06.2013

toimunud TTK üldkoosoleku sõnavõtus faktiväite, et TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on

tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et

TTK liikmete 27.06.2013 üldkoosoleku protokollist (I kd tl 19-23) nähtub, et viimase

päevakorrapunkti järgselt esitas Eiko Keeman koosolekul osalejatele enda koostatud pöördumist

liikmete poole ja selles sisalduvat nõuet juhatuse ja nõukogu vastu.

Seega on hagejate poolt nimetatud väite kostja esitanud TTK tulundusühistu liikmena

üldkoosolekul kirjalikus pöördumises ja suulises sõnavõtus. TTK põhikirja (I kd tl 67-73) p-i 9.1.

kohaselt on liikmete üldkoosolek tulundusühistu kõrgeim juhtimisorgan ja p-i 9.2. järgi ühistu

liikmed teostavad oma õigusi ühistu üldkoosolekul. TTK põhikirja p-i 4.1.3. kohaselt on

tulundusühistu liikmel muuhulgas õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet tulundusühistu

tegevuse kohta.

Ringkonnakohtu arvates lähtudes eelnimetatud TTK põhikirja punktidest ei ole kostja kirjalikus

pöördumises ja üldkoosoleku sõnavõtus kajastatud faktiväide käsitletav andmete avaldamisena

kolmandatele isikutele. 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul oli ühe päevakorrapunktina arutusel

TTK 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine. Kuigi kostja poolt esitatud faktiväide on

lõppkokkuvõttes sõnastatud kahju hüvitamise nõudena, nähtub kostja pöördumises esitatud

põhjendustest, et ta on soovinud saada teavet 04.01.2011 tehingu kohta, millega TTK võõrandas

Vana-Kaubamaja kvartali TTK Investeeringud OÜ-le. Seega on kostjapoolne pöördumine seotud

TTK majandustegevusega ning TTK põhikirja p-i 4.1.3. kohaselt on kostjal kui tulundusühistu

liikmel muuhulgas õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet tulundusühistu tegevuse kohta.

Kostja kui tulundusühistu liikme õigus saada üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta tuleneb

ka tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg-st 1.

Lähtudes eeltoodust ei ole kostja 27.06.2013 kirjalikus pöördumises tulundusühistu TTK liikmete

poole „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ ja tema sõnavõtus

27.06.2013 toimunud üldkoosolekul hagejate poolt osundatud faktiväide käsitletav andmete

avaldamisena VÕS § 1047 mõttes.

10. Samas isegi kui möönda, et Eiko Keemani 27.06.2013 kirjalik pöördumine tulundusühistu

TTK liikmete poole „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ ja tema

sõnavõtt 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul on käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047

mõttes, siis tuleb arvesse võtta, et hagejad on tulundusühistu juhatuse ja nõukogu liikmed, kes

tegelevad ühistu juhtimisega või korraldavad seda, s.o faktiväite avaldamine on seotud hagejate

poolt ühistu majandustegevuse juhtimisel. Kostja esitas ühistu liikmena faktiväite, teostades enda

kui liikme õigusi, ning faktiväite avaldamisel on ta seda kontrollinud võimaliku põhjalikkusega.

Lähtudes VÕS § 1047 lg-st 3 ei ole sel juhul faktiväite avaldamine õigusvastane.

Lisaks VÕS § 1047 lg-le 3 tuleb isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse üle

otsustamisel lähtuda VÕS §-st 1046. Nagu eelnevalt on märgitud, rikkus kostja väidetavalt

hagejate mainet (teotas au). Kuna selline väidetav rikkumine leidis aset tegevuse käigus, mil kostja

teostas enda kui ühistu liikme õigusi, rikkumine toimus tulundusühistu üldkoosolekul ja oli seotud

sellega, et hagejad tulundusühistu juhtorganite liikmetena ei andnud kostjale tema poolt soovitavat

teavet ühistu tegevuse kohta, siis ei ole faktiväite õigusvastane (VÕS § 1046 lg 2 teine lause).

11. Samuti ole kostja poolt andmete avaldamisena VÕS § 1047 mõttes tegemist temas poolt

kohtule tsiviilasjas nr 2-13-38057 esitatud avalduse koos hagiavalduse projektiga saatmine Peeter

Laursonile (I kd tl 25-36). Au näol on tegemist isikliku õigusega, mille sisuks on isiku maine. Au

teotamine tähendab seega isiku maine kahjustamist ja vaja on avalikustamist kui au teotamise

teotunnust. Isiku maine on valdavalt välimine objektiivne kategooria, mida kannavad teised

inimesed ja avalik arvamus. Hagejate seisukoha kohaselt on saanud nende maine kahjustatud (au

teotatud) kostja poolt ebaõige faktiväite (TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK

liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta) esitamisega Antud juhul kostja poolt e-kirjaga Peeter

Laursonile muuhulgas ka hagiavalduse projekti saatmine ei ole au teotamine, sest puudub

avalikustamine kui au teotamise teotunnus. Kostja e-kiri oli adresseeritud konkreetsele isikule

(Peeter Laursonile), ning nähtuvalt selle sisust on avalduse ja hagiavalduse projekti saatmine

toimunud eelneva kokkuleppe põhjal. E-kiri ei olnud adresseeritud kolmandatele isikutele,

s.o avalikkusele, ning seega ei ole tegemist andmete avaldamisega VÕS § 1047 mõttes.

12. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et tulundusühistu juhatuse liikme vastutus

tuleneb TÜS §-st 631 ja nõukogu liikme vastutus TÜS § 64 lg-st 2 koosmõjus ÄS §-ga 327.

Viidatud sätetest nähtub, et juhul, kui on juhatuse liikme või nõukogu liikme poolt on tekitatud

ühistule kahju, siis vastutab ta ühistu ees, kui seadusest ei tulene ühistu liikmele õigust nõuda

juhatuse liikmelt või nõukogu liikmelt kahju hüvitamist otseselt talle. Seega kui lähtuda hagejate

hagiavalduses märgitud nn ebaõige faktiväite grammatilisest sõnastusest (TTK juhtkonna liikmed

(hagejad) on tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta), siis on tegemist ebaõige

faktiväitega juba seetõttu, et juhatuse liige või nõukogu liige saab kahju tekitada ühistule ning ka

tekitatud kahju kuulub hüvitamisele ühistule (mitte selle liikmetele). Kuna faktiväide on juba

sisuliselt ebaõige, siis puudub vajadus tuvastada, kas kahju on tekkinud ühistule (vastavat väidet

ei ole ka esitatud) ja kui suures ulatuses. Samas aga nagu on märgitud käesoleva otsuse punktis 9,

teostas hageja kui ühistu liige faktiväite esitamisel enda kui liikme õigusi, rikkumine toimus

tulundusühistu üldkoosolekul ja oli seotud sellega, et hagejad tulundusühistu juhtorganite

liikmetena ei andnud kostjale tema poolt soovitavat teavet ühistu tegevuse kohta, ning faktiväite

avaldamisel on ta seda kontrollinud võimaliku põhjalikkusega, siis ei ole faktiväide õigusvastane

(VÕS § 1046 lg 2 teine lause; VÕS § 1047 lg 3).

13. Alternatiivselt on hagejad esitanud taotluse tuvastada väärtushinnangu, mille kohaselt on TTK

juhtkonna liikmed (hagejad) tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta,

ebakohasus ja avaldamise õigusvastasus. Siinkohal on hagejad tuginenud asjaolule, et

õigusvastasus VÕS § 1046 tähenduses tuleneb hinnangu ebakohasusest, kusjuures ebakohasus

võib seisneda selles, et au teotav hinnang on kujunenud ebaõigete faktide pinnalt.

Ringkonnakohus leiab, et hagejate poolt alternatiivselt esitatud nõue ei kuulu samuti

rahuldamisele.

Ebakohase väärtushinnangu avaldamist reguleerib VÕS § 1046. Õigusvastased on eeldatavasti

väärtushinnangud, mis on kujundatud ilma põhjendusteta või mida põhjendatakse ebaõigete

andmetega.

Hagejate väitel on väärtushinnanguks see, et TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK

liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta. Ringkonnakohus leiab, et hagejate poolt nimetatu on

faktiväide, aga sellest ei tulene väärtushinnangut. Väärtushinnang saab tuleneda 27.06.2013

pöördumise tekstist, mille kohaselt TTK juhtkond oli teadlik 04.01.2011 Vana-Kaubamaja kvartali

võõrandamise tehingu ebaseaduslikkusest ja varjas seda üldkoosoleku ja avalikkuse eest, kuid selle

väärtushinnangu osas ei ole hagejad taotlenud tuvastada ebakohasust ja avaldamise õigusvastasust.

Faktiväite, et TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK liikmetele kahju, on

ringkonnakohus eelnevalt seisukoha võtnud ning isegi, kui lugeda, et faktiväites sisaldub ka

väärtushinnang, ei anna see alust hagi rahuldamiseks. Siinkohal jääb ringkonnakohus eeltoodud

seisukohtade juurde ja leiab, et hagejate poolt esiletoodud väärtushinnangu õigusvastasuse välistab

VÕS § 1046 lg 2 (juhul, kui möönda, et väärtushinnang on avaldatud kolmandatele isikutele).

14. Asjakohatu on apellandi taotlus tunnistada VÕS § 1047 PS §-ga 15 vastuoluks olevaks.

Nähtuvalt taotluse sisust, ei ole apellant rahul maakohtu poolse normi tõlgendusega (mitte normi

endaga) ja leiab, et kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega VÕS § 1047 osas, siis

tuleb norm tunnistada PS §-ga 15 vastuolus olevaks. Põhiseadusega vastuolus olevaks saab

tunnistada siiski normi ennast (mitte aga kohtupoolset tõlgendust).

15. Kuna apellatsioonkaebuse tuleb rahuldada, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel hagejate kanda võrdsetes osades. Seoses hagi rahuldamata jätmisega

jäävad menetluskulud maakohtus samuti TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades

hagejate kanda.

Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse igas kohtuastmes menetluskulude

nimekiri, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Kuna

käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 01.01.2015, siis ei ole maakohus

menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja küsinud ning on märkinud otsuses, et

menetlusosalistel on õigus esitada kulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi

teinud maakohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsMS § 174 lg 1). Kuigi praeguseks ei

kehti enam viidatud säte, mis lubas esitada menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi

jõustumist, tuleb siiski kohaldada varasemat seadust nende lõpplahendite suhtes, mis tehti enne

01.01.2015, ning lubada kulude kindlaksmääramise taotlust esitada kuni 01.01.2015 kehtinud

TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Kohus

selgitab, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb menetlusosalistel

juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni

31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese

astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada,

et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Siinkohal saab maakohus arvestada

menetlusosaliste poolt ringkonnakohtule juba esitatud menetluskulude nimekirjadega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson