1-15-502/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-502

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

22.jaanuaril 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Anne Vissak osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav G.P, IK XXX; sünniaeg: 10.august 1956.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras ei ole karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud, kannab karistust Tartu Vanglas alates 12.november 2014.a., süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

G.P (G.P) süüdistatakse selles, et tema eeluurimise käigus seni kindlakstegemata asukohas ja kuupäeval koostas haagise Respo registreerimisnumbriga XXXX ostumüügilepingu haagise ostja T.A ja haagise müüja M.S (praeguse nimega M.T) vahel, millel võltsis M.T allkirja, eesmärgiga sooritada müügitehing M.T Liiklusregistri andmetel kuuluva haagisega Respo registreerimisnumbriga XXXX.

Sellega pani G.P toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

Samuti süüdistatakse G.P (G.P) selles, et tema 12.jaanuaril 2014.a Tartu linnas, Liivamäe 6a juures kasutas teadvalt enda poolt varasemalt võltsitud M.T (endise nimega M. S) allkirjaga ostu-müügilepingut sellega, et esitas võltsitud dokumendi T.A, et tõendada T. A enda õigust sooritada müügitehing haagisega Respo registreerimisnumbriga XXXX.

Sellega pani G.P toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.P-le karistuseks 1 kuud vangistust. KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 2 kuud vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

KarS § 65 lg 2 järgi mõista kohtuotsuste kogumis alates 22.jaanuar 2015.a ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 kuud 19 päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust – 2 kuud vangistust 28.juunil 2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-13-6059 mõistetud 2 kuu 29 päeva vangistuse ärakandmata osa, s.o 19 päeva vangistuse võrra (12.november 2014.a – 21.jaanuar 2015.a on ära kantud 2 kuud 10 päeva vangistust).

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

G.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 ja 344 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi käesolevas asjas esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puudub.

Menetluskuludena kuulub G.P-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda ning andes isikule väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. Tegemist on isikuga, kes kannab 2014.a aasta novembrist karistust kinnipidamiskohas ja jätkab selle kandmist mõned kuud ka käesoleva otsuse alusel. Kinnipidamiskohas tal kindel igakuine sissetulek puudub.

G.P on töövõimetuspensionär ja peale vabanemist on ilmselt tema töölesaamise võimalused üsnagi piiratud. Arvestades kokuleppemenetluses väljamõistetavate menetluskulude suurust ja kohtus esitatud taotlust on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu G.P vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuu G.P vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista

G.P-le liitkaristuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 järgi mõista kohtuotsuste kogumis alates 22.jaanuarist 2015.a ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kaks (2) kuud üheksateist (19) päeva vangistust, mis G.P-le

on moodustatud suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust kaks (2) kuud vangistust 28.juunil 2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-13-6059 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o üheksateist (19) päeva võrra (12.november 2014.a

– 21.jaanuar 2015.a on ära kantud 2 kuud 10 päeva vangistust).

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena G.P-lt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada (200) eurot ja kaitsjatasu kokku nelikümmend kaheksa (48). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud G.P menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700004606.

Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/