1-11-12500/108 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-12500

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-12500

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid P.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu P.M (ik: XXX viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 19.01.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 24.04.2016.a alates kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada P.M katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada P.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) läbida kriminaalhooldusametniku valikul sotsiaalprogramm;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. P.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. P.M vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja P.M-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 31.12.2014.a Harju Maakohtule kinnipeetava P.M-i kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 30.04.2012.a kohtuotsusega tunnistati P.M süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 4 aastat vangistust.

Karistuse algus oli ja karistuse lõpp on

24.04.2012

24.04.2016.

P.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetav osales sotsiaalprogrammis „Eluviisi treening“, „Viha juhtimine“ ja „Võida“ , distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt asub elama endisesse elukohta Antsla valda

Kraavi külla. Vabanemisejärgselt kindel töökoht puudub, kuid on olemas toetav sotsiaalne võrgustik perekonna näol.

P.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vabanemisjärgselt kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga, kuid puudub kindel töökoht.

3 P.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör abi ei toeta P.M-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Arvesse tulev võtta eelkõige tema poolt

toimepandud kuriteo raskust. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest – raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kusjuures kuritegu on toime pandud katseajal. Karistusaja

lõpuni on pikk aeg. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

P.M-i arvamuse, leiab, et P.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik P.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo

toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-

korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma 1. vangistust. Tema poolt toimepandud

kuriteod on eriliigilised – vargus, joobes juhtimine ja raske tervisekahjustuse tekitamine. Süüdimõistetu puhul on kõikidel kuritegudel olnud soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kuigi P.M-i korduvad karistused näitavad pigem senist P.M-i negatiivset hoiakut

õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega

toimepandud kuriteo üle, tema valmidust hakata vabaduses tegelema oma alkoholiprobleemiga

ning kinnitust, et ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kuna

kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele kohaldada P.M-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on

võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav läbi

kriminaalhoolduse tuge oma edasise elu korraldamisel ning katseajal on võimalik hinnata

kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lõike 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud elukoht, lähedaste toetus

ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on

nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

4

Tatjana Bogdanova Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/