3-14-51817/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedPolitseija Piirivalveamet (PPA) pidas 09.08.2014 Koidula raudteepiiripunkti läheduses kinni kaks isikut, kellest üks tuvastati tema enda ütluste järgi kui CT (sündinud XX.XX.XXXX Mali Vabariigis). Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni ja vormistati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Tartu Halduskohus andis 10.08.2014 määrusega loa CT paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Legislator headnote
AI generated3-14-51817/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA seisukohaga, et CT puhul on VRKS § 361 lg-s 1 ja lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise eeldused jätkuvalt täidetud. Ka ei ole tuvastatud asjaolusid, mille põhjal tuleks CT KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamist hinnata ebaproportsionaalseks. Halduskohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tulenevalt ei pea oma määrust täiendavalt põhjendama.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51817 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja CT kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – CT Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.12.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus CT määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta CT määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.12.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51817 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politseija Piirivalveamet (PPA) pidas 09.08.2014 Koidula raudteepiiripunkti läheduses kinni kaks isikut, kellest üks tuvastati tema enda ütluste järgi kui CT (sündinud XX.XX.XXXX Mali Vabariigis). Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni ja vormistati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Tartu Halduskohus andis 10.08.2014 määrusega loa CT paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2. CT avaldas 19.08.2014 toimunud vestluse käigus soovi varjupaiga saamiseks. Samal päeval peeti CT kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p
5 alusel. Tallinna Halduskohus andis 21.08.2014 määrusega loa paigutada isik KPK-sse kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.10.2014. Tallinna Halduskohus pikendas 17.10.2014 määrusega CT KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.12.2014. PPA keeldus 07.11.2014 otsusega
3-14-51817 2(3) CT-ile varjupaiga ja elamisloa andmisest. CT on selle otsuse Tallinna Halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-14-52815).
3. PPA esitas 11.12.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse CT KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Isik on varjupaigataotluse esitanud alles siis, kui Eestisse saabumisest oli möödunud 10 päeva. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole otstarbekas. Isikul puuduvad sidemed Eestiga. Kinnipidamise alus ei ole ära langenud. Isik on käesolevaks ajaks teadlik varjupaigataotluse rahuldamata jätmisest, seega saab ta aru, et suure tõenäosusega käivitub varsti väljasaatmismenetlus. CT on PPA-le väitnud, et ta ei soovi kodumaale naasta. Taotluse esitamise aluseks on VRKS §
361 lg 2 p 5. 4. CT avaldas 16.12.2014 kohtuistungil, et KPK on nagu vangla ja ta ei saa aru, miks teda seal kinni peetakse. Isik on varjupaigataotleja ning soovib enda vabastamist ja paigutamist majutuskeskusesse.
5. Tallinna Halduskohus andis 17.12.2014 määrusega PPA-le loa CT KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.02.2015. Kohus nõustub PPA-ga, et esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alus, mille kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus nõustub Tallinna Halduskohtu 17.10.2014 määruses ja PPA 07.11.2014 otsuses nr 7001410104-1 väljendatud seisukohaga, et isiku kodukohas Bamakos ei ole sõjaohtu karta. Isiku ütlustest võib järeldada, et tema soov on jääda Euroopasse paremate elutingimuste tõttu ning vältida koduriiki väljasaatmist. Seega on alust arvata, et varjupaigataotlus on esitatud riigist väljasaatmise vältimiseks. Sellele viitab ka asjaolu, et varjupaigataotlus esitati 10 päeva pärast Eestisse saabumist, misjärel muutis isik ka oma ütlusi Eestisse saabumise põhjuste kohta. Kohaldatav meede on proportsionaalne. PPA on varjupaigataotluse tagasi lükanud ja keeldunud elamisloa andmisest. Varjupaigataotlus on tagasi lükatud muu hulgas põhjusel, et isik esitas selle väljasaatmise vältimiseks. Isikule on 09.08.2014 tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mida ei saa VRKS § 42 lg-st 2 tulenevalt täita, sest CT on PPA 07.11.2014 otsuse halduskohtus vaidlustanud. Võttes arvesse, et isik ei soovi kodumaale naasta ning tema varjupaigataotlus ning elamisloa taotlus on jäetud rahuldamata, on PPA õigesti leidnud, et suure tõenäosusega soovib isik KPK-st vabanemisel Eestist lahkuda. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole seetõttu tõhus. Isikul puuduvad sidemed Eestiga. Ta ei valda riigikeelt, seevastu on isikul võimalik KPK-s saada vajalikku keelelist abi, arstiabi ja nõustamist. VRKS §
364 lg 1 järgi vabastatakse varjupaigataotleja kinnipidamise aluse äralangemisel KPK-st viivitamatult.
6. Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2015 CT 19.12.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. CT palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja on viibinud KPK-s juba rohkem kui 4 kuud ja ei nõustu, et kinnipidamise tähtaega pikendati ebaselgetel põhjustel veel kahe kuu võrra.
8. PPA palub 05.01.2015 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, leides, et halduskohtu 17.12.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud.
3-14-51817 3(3) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA seisukohaga, et CT puhul on VRKS § 361 lg-s 1 ja lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise eeldused jätkuvalt täidetud. Ka ei ole tuvastatud asjaolusid, mille põhjal tuleks CT KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamist hinnata ebaproportsionaalseks. Halduskohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tulenevalt ei pea oma määrust täiendavalt põhjendama.
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets