2-14-61645/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-61645

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-61645 Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXX, XXX, XXX ja XXX vastu võlgnevuse 3994,36 euro saamiseks Tsiviilasja hind 3994,36 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu, asukoht Munga 18, 50088 Tartu) Hageja lepinguline esindaja Hardi XXX (e-post hardi.XXX@hm.ee) Kostja I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IV XXX(endine perekonnanimi XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista solidaarselt XXX, XXX, XXX ja XXX Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks võlgnevus 3994,36 eurot, millest XXX maksimaalselt 3834,70 eurot, XXX maksimaalselt 1917,35 eurot ning XXX maksimaalselt 1917,35 eurot.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-14-61645

1. Jätta menetluskulud solidaarselt XXX, XXX, XXX ja XXX kanda.

2. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) taotlus kostjatelt riigilõivu väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXX (laenusaaja, kostja I) sõlmis 26.09.2008 õppelaenu saamiseks AS-iga SEB Pank õppelaenulepingu nr XXX. Antud lepingu alusel laenas pank laenusaajale 60 000 krooni (3834,70 eurot).

Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab panga ning XXX(kostja III) vahel 14.09.2009 sõlmitud limiteeritud käendusleping nr XXX maksimumsummas 30 000 krooni (1917,35 eurot), panga ning XXX(endine perekonnanimi XXX, kostja IV) 06.10.2008 ja 15.09.2009 sõlmitud limiteeritud käenduslepingud nr XXX ja XXX maksimumsummas 60 000 krooni (3834,70 eurot), panga ning XXX vahel 26.09.2008 sõlmitud limiteeritud käendusleping nr XXX maksimumsummas 30 000 krooni (1917,35 eurot). Kuna võlgnikud ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank (tuginedes õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 21 lg-le 1) hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka 03.10.2011 täitis. 13.10.2011 teavitas Eesti Vabariik (hageja) laenusaajat nõude üleminekust hagejale. 25.10.2011 saatis hageja laenusaajale allkirjastamiseks ja käendajatele teadmiseks „Kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“, mille laenusaaja (14.10.2011) allkirjastas.

Kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu seisuga 27.11.2014 on hageja nõude suuruseks 3994,36 eurot, mis tuleneb põhivõlast 3550,27 eurot ning intressist 444,09 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2-14-61645

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul palub hageja kostjatelt välja mõista hagi rahuldamise korral riigilõivu tulenevalt TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning § 162 lg-st 1. Vastavalt TsMS §-le 145 on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjatelt riigilõivu väljamõistmiseks ei kuulu rahuldamisele lähtudes TsMS § 179 lg-st 1. Viidatud sätte järgi saaks kohus kostjatelt välja mõista menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik