3-14-51499/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51499

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

04.12.2014. a määrus muutmata

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt tuli 14.07.2014 hommikuse loenduse ajal

A. Streltsovi kambrisse S-9 hoone vanem ja karjus kaebaja peale, et ta püsti tõuseks. Sellise

tegevusega tekitati kaebajale moraalset kahju. Sisuliselt pidi ametnik vaatama, kas kambris on

kõik korras, mitte karjuma kinnipeetavate peale. Kaebaja põhjendatud huviks on hilisem

kahjunõude esitamine Viru Vanglale.

2. 08.08.2014.a määrusega jättis halduskohus A. Streltsovi kaebuse käiguta ning andis

kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 15 eurot

tasumiseks või menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse

esitamiseks.

3. A. Streltsov esitas 14.08.2014 määruskaebusena pealkirjastatud avalduse, kus väidab, et

kohus pressib kaebajalt õigusvastaselt ja põhjendamatult raha välja ning palub tühistada

08.08.2014. a määruse. Samas palub A. Streltsov vabastada end riigilõivu tasumise

kohustusest.

4. Tartu Halduskohus jättis 04.12.2014. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 15

eurot tasumiseks.

Halduskohus leidis, et A. Streltsovi vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole

põhjendatud, kuna kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Kaebaja isikuarve

väljavõttelt nähtub, et laekumised kaebaja arvele puuduvad, kuid taotluse esitamise hetkel oli

kaebaja isikuarve jääk 353,41 eurot. Haldusasja menetluskulud piirduvad kaebaja jaoks

eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mille tasumine ei ole kaebajale ebamõistlikult suur

kohustus. Seega esineb alus menetlusabi mitteandmiseks ja ei esine aluseid, mis annaksid

põhjust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi

andmise keelu eiramiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane ja põhjendamata ning

tekitab kaebajale moraalset ja varalist kahju, kuna kaebajalt pressitakse viimane raha välja.

Kaebaja nõustub tasuma riigilõivu järelmaksuga kui halduskohus rahuldab tema kaebuse ja

mõistab vanglalt kaebaja kasuks välja õiglase hüvitise. Kaebaja ei saa ära anda viimast raha,

mida tema kontol on 290 eurot, kuna tal kulub ühes kuus 20-30 eurot hügieenitarvetele,

aluspesule, kantseleikaupadele ja elektrile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 04.12.2014. a määrus muutmata.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei

ole põhjendatud, kuna majanduslikust seisundist tulenevalt on A. Streltsov võimeline

riigilõivu tasuma ning selle riigi kanda jätmine ei ole seetõttu õigustatud. Samas peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ebatäpne on halduskohtu seisukoht, justkui esineks

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on kaebajale menetlusabi andmine

keelatud ning ei ole aluseid menetlusabi andmise keelu eiramiseks. Ringkonnakohus leiab, et

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole A. Streltsovile menetlusabi andmine

iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

(14.04.2014 – 13.08.2014) kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek oli 0 eurot (tl 46, 60).

Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine

keelatud, ei tähenda, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest

vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule

on põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kui menetlusabi taotleja suudab oma

majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid tasuda, on üks HKMS § 111 lg-s 1

sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli menetlusabi taotluse

esitamise seisuga, s.o 14.08.2014. a kontol vaba raha 365,04 eurot, siis ei näinud halduskohus

põhjust kaebajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.

Ringkonnakohus märgib siinjuures, et ebatäpne on halduskohtu märge, et kaebaja isikuarve

jääk oli menetlusabi taotluse esitamise hetkel 353,41 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest

(tl 60) perioodi kohta, kuhu jääb ka augustikuu 2014 ja mis on võetud haldusasja nr 3-14-

52933 materjalide hulgast, on näha, et menetlusabi taotluse esitamise päeval, s.o 14.08.2014

oli kaebaja konto jäägiks 365,04 eurot. Kuigi ringkonnakohus tuvastas menetlusabi taotluse

esitamise päeval kaebaja konto jäägina võrreldes halduskohtuga erineva summa, ei ole see

asjaoluks, mille alusel peaks halduskohtu 04.12.2014. a määruse tühistama.

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et kaebajal on järelejäänud

rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta hügieeni- ja kantseleitarbeid. Tegemist on

kulutustega, mille tegemine ei saa kaebaja majanduslikust seisust nähtuvalt olla kuidagi

välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus võtta

menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi.

Kaebaja isikukonto väljavõttest perioodi 13.04.2014 – 12.08.2014 kohta elektri eest tasumist

ei nähtu, mistõttu on alust arvata, et kaebaja nelja kuu jooksul elektri eest tasunud ei ole ja tal

sellist kulu tegelikult ei esine. Riigikohus on 12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9

selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab

pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud

kulutuste tegemiseks.

9. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kohus saab menetleda vaid seadusega sätestatud

nõuetele vastavat kaebust. Kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb eelnevalt tasuda

riigilõiv (HKMS § 104 lg 1). Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda riigilõivu tasumist

järelmaksuga pärast kohtuotsuse tegemist ja täitmist, mistõttu on sellekohased

määruskaebuses toodud väited asjakohatud. Seega tuleb kaebajal tasuda riigilõiv 15 eurot 15

päeva jooksul alates Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi