1-14-2490/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.jaanuaril 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-2490

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk

Prokurör/arvamus antud kirjalikult/ Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jane Pajus

Kriminaalasi Süüdimõistetu G.M-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine kriminaalasjas 1-14-2490 Süüdimõistetu

G.M ( ik: XXX, kannab Tartu Vanglas karistust) Kaitsja Karl Saavo riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:

Jätta G.M vabastamata temale Tartu Maakohtu 6.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-2490 mõistetud vangistusest.

KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista G.M-ilt menetlukulu 1/3 osas, s.o. 32(kolmkümmend kaks ) eurot ning anda G.M-ile aega menetluskulu tasumiseks kolm kuud.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis

Seejuures tuleb märkida viitenumbriks 99915700004855 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kolme kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud G.M kannab Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 6.11.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14- 2490 KarS § 199 lg.2 p. 9 järgsete kuritegude eest temale mõistetud ühe aasta ja 10 kuu pikkust vangistust. Karistuse algus 31.10.2013.

Tartu Vangla on esitanud Tartu Maakohtule G.M-i materjalid otsustamaks tema ennetähtaegne vanglast vabastamine. Toimikus on Tartu Vangla iseloomustus, kriminaalhooldaja iseloomustus G.M-i kohta. Karistusaja algus 31.10.2013, karistuse lõpp 24.08.2015.

Süüdimõistetu G.M soovib vabaneda vanglast ennetähtaegselt; ta lubas et uusi kuritegusid toime ei pane, abiellub ning tahab jätkata õiguskuulekalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jane Pajus ei toeta G.M-i vanglast vabastamist, arvestades G.M-i korduvate kuritegudega, samuti sellega, et tal puudub kindla elukoht: Sotsiaalvarjupaika XXXX ei saa isiku kindlaks elukohaks pidada.

Tartu Vangla toetab G.M-i vabastamist ning on välja toonud uue kuriteo tõenäosuse protsendiks 2 aasta jooksul 31% , vägivaldse kuriteo protsendiks 26 %. Samas Tatu Vangal iseloomustuses on toodud palju riske G.M-i osas.

Kohtu seisukoht:

G.M mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on G.M temale mõistetud 1 aasta ja 10 kuulisest karistusajast ära kandnud üle poole; ta on ära kandnud ühe aasta ja kaks kuud ning 23 päeva vangistust. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

G.M-i on varem korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud. Tegu on olnud peamiselt ühetaoliste kuritegudega – vargustega. Teda on karistatud vähemalt 31 kuriteo eest.

Kriminaalmenetluse kestel peeti ta vargustelt kinni kolmel korral. Tal on varasemalt olnud alkoholi liigtarvitaja. Juvenali Silovi iseloomustusest nähtub, et ta ise on kinnitanud , et vaatamata võimalusele ööbida XXXX varjupaigas, ta seda võimalust tihti ei kasutanud, ööbis juhuslikes kohtades.

Ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse inimene ühe aastasele kriminaalhooldusele ning pannakse temale KarS § 75 lg. 1 ette nähtud kontrollnõuded; ühe nõudena on ette nähtud kindla elukoha nõue. Ennetähtaegselt isiku vabastamiseks on vajalik, et tal oleks kindel elukoht. Seda elukohta aga praegu G.M näidata ei ole. Varjupaiga XXXX elukohana käsitlemine saab olla vaid juhul ,kui isik seal elab. Siiani aga G.M varjupaigas ööbis vaid juhuslikult. Seega G.M-i senine käitumine ei viita sellele , et varjupaik saaks temale kindlaks elukohaks.

Seega G.M-i puhul on kindla elukoha nõue täitmata ning kriminaalhoolduse temale määramine ei ole realiseeritav. Tartu Vangla iseloomustusest G.M-i kohta nähtub/rubriigis Hoiakud/ et G.M on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud; ta soovib oma käitumist muuta ,kuid ei tea kuidas seda teha. Vangla ja kriminaalhooldaja poolt antud iseloomustustes on välja toodud G.M-i puhul alkoholi tarvitamise riskid, mis võivad teda jälle kuritegudele viia.

Kriminaalhooldaja iseloomustuses on avaldatud arvamust , et G.M võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanekut; riskideks on kuritegelikud hoiakud, sotsiaalse lähivõrgustiku puudumine, eluaseme puudumine, alkoholiprobleemid. Eelneva kriminaalmenetluse vältel peeti

G.M kuritegude toimepanemiselt kinni kolmel korral ning kuritegude jätkuv toimepanemine katkestati G.M-i vahistamisega. Arvestades eeltoodut , G.M-i iseloomustustes toodud riske, samuti seda , et teda on 15 korral kriminaalkorras karistatud, ei ole kohtul veendumust , et G.M on isik, keda saab vanglast ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegse karistusest vabastamisega kaasneks G.M-ile katseaeg ja kohustused, mille täitmisega ta ilmselt toime ei tuleks. Kohus jätab G.M-i ennetähtaegselt vanglast vabastamata.

Kohus vähendab KrMS § lg. alusel G.M-ilt

väljamõistetavat menetluskulu/kaitsjatasu/ nõuet tema vastu 1/3 –le , s.o. 32 € ning annab võlgnevuse tasumiseks aega kolm kuud, arvestades G.M-i materiaalset seisundit.

Peet Teidearu Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/