3-14-50936/11 · 3-14-50936/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50936 Otsuse kuupäev 23. jaanuar 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi K. K.i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale soe pesu. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – K. K. Vastustaja – Tartu Vangla Resoltsioon Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23.veebruar H2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kinnipeetav K. K. esitas 10.03.2014 Tartu Vanglale pöördumise, taotledes talle sooja pesu väljastamist. 03.04.2014 jäeti taotlus Tartu Vangla poolt rahuldamata, kuna soe pesu ei kuulu vangla riietuse hulka (tlk.5). Tartu Vangla 12.05.2014 vaideotsusega nr 1-11/163-2 jäeti K. K.i vaie rahuldamata. 2. 27.05.2014 esitas K.K. kaebuse Tartu halduskohtusse, taotledes vangla poolt sooja pesu väljastamise kohustamist.

Kaebaja seisukohad

3. Kaebaja leiab, et vangla poolt väljastatav riietus ei ole sobilik talvisel perioodil õues viibimiseks. Tegemist on õhukeset ühekordsest riidest pükstega, millega on külm juba mõne plusskraadi korral. Kinnipeetavatel, kes on jõukamad, on võimalus osta vangla vahendusel soojemad riided. Kaebaja märgib, et temal seda võimalust ei ole. Töötasu vanglas on 5 eurot ja tasuvamat tööd ei ole. Kuna vangla soojemat riietust ei ole taganud, on ta pidanud talvel jalutuskäikudel külmetama või jalutuskäikudest loobuma. Teoreetiliselt on võimalik olemasolevaid riideid ka üksteise peal kanda, kuid praktiliselt mitte, kuna kinnipeetaval on mingil perioodil (näiteks riiete pesu korral) ainult ühed vahetusriided.

2

K.K. leiab, et kuna vangla on tema isiklikud riided ära võtnud, peab ta tagama talle ilmastikule vastava riietuse. Kaebaja taotleb Tartu vangla tegevuse selles, et vangla ei taga talle ja ka teistele kinnipeetavatele ilmastikule vastavat riietust, õigusvastaseks tunnistamist. Tuvastuskaebuse esitamise põhjendatud huviks on märgitud hilisem kahju hüvitamise soov.

Vastustaja vastuväited

4. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kehtiv seadus ei kohusta vanglat väljastama kinnipeetavatele sooja pesu. Aluspesu ei kuulu vangla riietuse hulka, kuid kui need puuduvad, väljastatakse neid humanitaarabi korras. Vajaduse korral on vangla riietuse vormielemente võimalik kasutada ka mitmekihilisena üksteise peal. Arvestades vangla poolt antavate riiete omadusi (s.h pükste valmistamiseks kasutatud looduslikku materjali) ning seda, et üldjuhul kestab jalutuskäik 1 tunni, ei saa nende riiete omadusi pidada inimväärikust alandavateks. Sooja pesu andmisest keeldumine vangla poolt oli õiguspärane.

Kohtu põhjendused ja otsus

5. Vaidluse all on küsimus, kas Tartu Vangla on kohustatud väljastama kinnipeetavale riietusesemena sooja pesu. Kaebaja on vastava avalduse Tartu Vanglale esitanud 10.03.2014 (registreeritud Tartu Vanglas 11.03.2014). Vangla on 03.04.2014 kirjaga vastanud, et soe pesu ei kuulu vangla vormiriietuse hulka, seetõttu ei väljasta vangla kinnipeetavatele sooja pesu. Samuti on selgitatud, et vangla kaupluses on müügil nii alussärk kui ka pikk soojapesu komplekt, mida on võimalik soovi korral endale soetada (tlk.5). Kaebaja taotlusest ja põhjendustest lähtuvalt on kaebaja sooja pesuna taotlenud pesuna üleriiete all kantavat pikavarrukatega särki ja pikasäärega pükse.

VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust. Tartu Vangla kodukorra p 3.5 järgi koosneb vangla riietus järgmistest esemest: 4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, jope, talvemüts, suvemüts, kindad ja sall. Seega pesu kinnipeetavale vangla poolt antavate riiete loetelus ei ole. Kaebaja taotluses esitatud vastuses on vangla eitava vastuse andmisel märkinud, et soe pesu ei kuulu vangla vormiriietuse hulka. Vaideotsuses on vastustaja märkinud, et kui kinnipeetaval puuduvad hädavajalikud riideesemed, mis vangla riietuse hulka ei kuulu (nt aluspesu), kuid mille olemasolu on seotud inimväärikuse austamise põhimõttega, väljastatakse neid humanitaarabi korras. Samas sooja pesu puudumist ei ole vangla lugenud inimväärikuse austamise põhimõttega vastuolus olevaks. Seetõttu ei ole vangla pidanud sooja pesu väljastamist põhjendatuks ka humanitaarabina. Kaebaja on vaides taotlenudki sooja pesu saamist humanitaarabina. 6. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on toimingut tegema või haldusakti andma kohustava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu tegema või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-1-62-09). Vangistusseaduses ei ole loetlenud konkreetselt riideesemeid, mida tuleb vangla ehk riigi poolt kinnipeetavale anda. Nagu märgitud, on vangla riietusse kuuluvad esemed loetletud vangla kodukorras. Sooja pesu nende esemete loetelus ei ole. Seega ei kohusta ükski kehtiv õigusakt vanglat andma kinnipeetavale sooja pesu, mis tähendab, et kinnipeetaval puudub ka subjektiivne õigus taotleda vangla poolt sooja pesu eraldamist.

3

Samas on lisaks kodukorra p-le 3.5 antud kinnipeetavale kodukorra p-st 11.4.1 tulenevalt õigus taotleda vajaduse korral vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on vanglas lubatud, esitades selleks vastava taotluse. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete vajaduse põhjendatust. Seega saab järeldada, et kinnipeetavatele, kelledel endal rahalised vahendid vangla riietusele lisaks lubatud riidesemete soetamiseks puuduvad, saab neid taotleda vanglalt. Sellisteks riideesemeteks kodukorra p 11.4.2 järgi ehk nn humanitaarabi korras antavateks riieteks on 2 paari sokke, kuni 2 paari aluspükse ning kuni 2 paari jalanõusid. Ka vangla poolt abi korras antavate riideesemete hulgas soe pesu märgitud ei ole, kuigi iseenesest vanglas sooja pesu omamine ja kandmine ei ole keelatud.

7. VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, karistusjärgset kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Euroopa Vanglareeglistiku p 20.1 kohaselt tuleb vangidele, kel puudub vastav riietus, anda kliimanõuetele vastavad riided. Kuigi Euroopa vanglareeglistiku normid ei ole kohustuslikud, tuleb nende soovitustega arvestada ja neist juhinduda. Nende normide koosmõjust tulenevalt on vangla kohustatud tagama kinnipeetavale kliimanõuetele vastava riietuse. Sellisele seisukohale on asunud Tartu Ringkonnakohus ka haldusasjas nr 3-13-2461 07.02.2014 määruses.

8. Samas on kaebajale vangla poolt vangla riietena väljastanud 2 paari pikki pükse. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on võimalik kasutada tunniajalise jalutuskäigu ajal neid pükse mitmekihilisena, seda küll päevadel, kui osa riietest ei ole pesus. Samas pesu pestakse kahe nädala tagant, nii nagu kaebaja on esialgses kaebuses ise märkinud (tlk.2). Ka on jalutuskäigu ajal riietusesemetena vajaduse korral võimalik kasutada 2 jakki, jopet, kindaid, salli, mütsi, mis iseenesest peaksid tagama kehale piisava soojuse. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et välistes tingimustes jalutuskäigu aeg on 1 tund, mis ei ole pikk aeg. Jalutuskäiguks aeg on antudki liikumiseks ja kehaliseks tegevuseks, mis peaks vähendama või vältima külmatunde. Seega on kinnipeetaval ka endal võimalik ära hoida võimalik külmetumine, seda nii võimaluste piires sobiva riietusega kui liikumisega. Puuduvad ka asjaolud, et kaebaja vajaks soojemat riietust tulenevalt tervislikust seisundist või kroonilistest haigustest tingituna või et ta oleks miinuskraadidega õhutemperatuurist tingituna haigestunud.

9. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus leiab, et vastustaja on kaebajale sooja pesu väljastamisest keeldunud õiguspäraselt. Sooja pesu mitteandmisega põhjustatud ebameeldivusi ei saa lugeda raskusastmega õiguste rikkumiseks, mida saaks lugeda inimväärikuse alandamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik