3-14-51888/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51888 Määruse kuupäev

23. jaanuar 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Sergei Karlovi kaebus Tallinna Vangla vastu kahju 5 000 euro hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja Sergei Karlov Vastustaja Tallinna Vangla Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Sergei Karlovi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

2. Lõpetada menetlus.

3. Määrus toimetatakse kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Sergei Karlov esitas 25.08.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2). Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 5 000 eurot. Kahju tekitati kaebajale inimväärikust alandavate tingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 10.01.2012.a - 15.03.2012.a ja 20.12.2012.a - 07.08.2013.a.

2. Kohus on kindlaks teinud, et kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude Tallinna Vanglale 23.03.2014.a, vastustaja ei ole nõuet kuni kaebuse menetlusse võtmiseni lahendanud ning ei lahenda seda pärast kaebuse kohtu menetlusse võtmist (tl 5, 16-17).

3. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ja on vääralt menetlusse võetud (tl 27). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt on tähtaeg kohtusse pöördumiseks 30 päeva sellest, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise nõude 23.03.2014.a ja see registreeriti 25.03.2014.a. Seega oli kahjunõude lahendamise tähtaeg 25.05.2014.a ja halduskohtusse pöördumise tähtaeg 25.06.2014.a. Kaebus esitati kohtule alles 25.08.2014.a. Asjaolusid, mis tinginuks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise, ei esinenud.

4. Kaebaja seisukoha (tl 41) kohaselt ei ole menetluse lõpetamine põhjendatud, kuna esmalt ei pidanud tähtaegadest kinni vastustaja ning kaebaja ei ole haldusõiguse spetsialist. Kaebaja taotleb kaebuse tähtaja ennistamist, kuna teistkordne kohtueelse menetluse läbimine kaebaja poolt oleks vastustajale lisakoormuseks ajal, mil vastustaja niigi ei tule toime oma tööga.

Kohtu seisukoht

5. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

RVastS § 18 reguleerib kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise ja kohtu poole pöördumise tähtaegu järgmiselt:

- haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates (lg 1),

- kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Kaebetähtaega kohtueelse menetluse korral reguleerib ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47, kusjuures HKMS § 47 lg 3 sätestatud tähtaeg on pikem RVastS § 18 lg 2 sätestatud tähtajast. Kuid halduskohtumenetluse seadustik reguleerib kaebetähtaega üldiselt, riigivastutuse seadus aga spetsiaalselt riigi vastu esitatud kahju hüvitamise nõuete puhul. Ka Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et kahju hüvitamise nõude puhul tuleb lähtuda RVastS §

18 lg 2 toodud korrast, mis on HKMS § 47 lg 3 suhtes erisäte (20.10.2014.a määrus kohtuasjas 3-14-51346, p 12). Seega tuleb kohaldada riigivastutuse seaduses sätestatud kaebetähtaega.

Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vastustajale 23.03.2014.a, selle lahendamise tähtaeg oli kaks kuud taotluse esitamisest ehk 23.05.2014.a ning halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisest ehk 23.06.2014.a. Kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

6. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Mõjuva põhjuse all mõistetakse kohtupraktikas üldjuhul objektiivsed takistusi. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuid ei ole esile toonud ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas tal kaebust tähtaegselt esitada.

Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist, sh kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Kaebaja ongi ainsa põhjendusena esile toonud, et ta ei ole haldusõiguse spetsialist. Samas on kaebuses märgitud, et kaebaja pöördub kohtusse, kuna vastustaja ei ole tema taotlust kahe kuu jooksul lahendanud (tl 1). See näitab, et kaebaja oli teadlik oma õigustest ning kahju hüvitamise taotluste esitamiseks ja lahendamiseks sätestatud tähtaegadest või vähemalt oli tal piisava hoolsuse korral võimalus need välja selgitada.

Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning ennistamise kaalumisel arvestab kohus ka asja olulisusega isiku õiguste jaoks. Vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 5) ja kaebuses (tl 1-2) kirjeldab kaebaja üldiselt tingimusi Tallinna Vanglas, kuid neist dokumentidest ei ilmne mingil moel, et kaebaja oleks väidetavaid halbu tingimusi isiklikult kogenud või tajunud. Kui kaebaja ei too välja ühtegi kaebajaga isiklikult seotud asjaolu, vaid piirdub üldistavate väidetega, siis ei saa asja pidada kaebaja jaoks oluliseks.

Kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

7. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Roby Koik kohtunik