3-14-52945/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52945

Haldusasi

Urmas Tilga kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes seonduvalt sokkide,

aluspükste ja habemeajamisasjade kadumisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.01.2015. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Urmas Tilga määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Urmas Tilga

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.01.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse U. Tilga kaebus (tl 2-4p) Tartu Vanglalt

kahju hüvitamise nõuetes, milles ta soovis nii varalise kui ka mittevaralise kahju eest

õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. U. Tilga soovis riigipoolset õigusabi ning lisas

kaebusele taotluse (tl 18) riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2015. a määrusega (tl 27-27p) U. Tilga

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 07.01.2015. a määrusega (tl 28-28p) U. Tilga taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks osaliselt ning jättis kaebuse käiguta ja

andis U. Tilgale riigilõivu 28 euro tasumiseks aega kuni 22.01.2015. Kohus selgitas,

et kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-st 3 lähtuvalt

kuuluks kaebuselt tasumisele riigilõiv summas 250 eurot. Kohus märkis, et kaebaja

vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 24-25) nähtuvalt on taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu (26.07-25.11.2014) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt

arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 28,59 eurot

((190,63133,45)/4x2). Kohus leidis, et kuigi kaebaja ei ole võimeline tasuma riigilõivu

250 eurot, ei ole tema riigilõivu tasumise kohustusest täielik vabastamine

põhjendatud, kuna kaebaja puhul on tegemist kinni peetava isikuga, keda peetakse

ülal riigieelarvest ja kelle õigusi rikuti väidetavalt 2014. a juuni- ja juulikuus ehk

mitmeid kuid enne kaebuse kohtule esitamist, mistõttu oli kaebajal piisavalt aega, et

säästa raha riigilõivu tasumiseks. Veel märkis kohus, et käesolevas

menetlusstaadiumis ei saa kaebust pidada ilmselgelt ebaedukaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. U. Tilga esitas 19.01.2015 määruskaebuse (tl 32-32p), milles ta ei nõustu

halduskohtu otsusega, millega kohus jättis tema kaebuse käiguta ja andis talle

riigilõivu tasumiseks aega kuni 22.01.2015, sest tal puuduvad vahendid riigilõivu

maksmiseks. U. Tilga leiab, et kuna vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on

tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 28,50 eurot, siis on menetlusabi

majanduslikud eeldused täidetud ja ta tuleb täielikult vabastada riigilõivu tasumisest.

U. Tilga toob esile, et temale saadetud rahade jäägist läheb valdav osa

hügieenitarvete ostmiseks. U. Tilga ei ole nõus kohtu arvamusega, et ta pidi teadma,

et oma õiguste kaitseks tuleb tal kohtu poole pöörduda, vaid ta lootis, et vangla

heastab ise tehtud ülekohtu. U. Tilga väitel moodustab tema nelja kuu sissetulekust

15,63 eurot koristamise eest saadud palk. U. Tilga palub anda talle riigipoolset

menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Lisaks märgib U. Tilga, et ta

vabastati riigilõivu tasumisest asjas nr 3-14-51752, kus nelja kuu kahekordne

sissetulek oli 27,81 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt HKMS § 207 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu

arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

määrusega läbi vaatamata.

6. Nähtuvalt Tartu Halduskohus 21.01.2015. a määrusest (tl 36-36p) võttis kohus

menetlusse ja jättis rahuldamata U. Tilga määruskaebuse Tartu Halduskohtu

07.01.2015. a määruste peale, millest ühega jättis kohus rahuldamata U. Tilga

taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks ning teisega rahuldas osaliselt U. Tilga

taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Halduskohus edastas

21.01.2015. a määrusega määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule.

Arvestades U. Tilga määruskaebuse põhjendusi ja taotlust ei ole kaebaja

ringkonnakohtu hinnangul esitanud määruskaebust mõlema eelnimetatud

07.01.2015. a määruse vaidlustamiseks, vaid üksnes määruse peale riigilõivu

tasumise kohustusest osaliselt vabastamise kohta. Halduskohtu 21.01.2015. a

määruses on tegemist ilmselge eksimusega ning arvestades U. Tilga määruskaebust

on halduskohus saanud sisuliselt edastada ringkonnakohtule lahendamiseks U. Tilga

määruskaebuse üksnes 07.01.2015. a määruse peale, millega kohus rahuldas

osaliselt tema taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Eeltoodut

arvestades selgitab ringkonnakohus, et käesolevas määruskaebemenetluses kuulub

lahendamisele U. Tilga määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.01.2015. a määruse

peale riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt vabastamise kohta.

7. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse

esitaja avaldust, et ta ei nõustu halduskohtu otsusega tuleb tõlgendada taotlusena tühistada

Tartu Halduskohtu 07.01.2015. a määrus ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest

kaebuse esitamisel.

8. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused

sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Eeltoodust lähtuvalt on ebaõige U. Tilga arusaam, et kuna tema kahekordne

ühe kuu sissetulek on 28,50 eurot, siis on menetlusabi majanduslikud eeldused

täidetud ja ta tuleb täielikult vabastada riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse esitaja

on jätnud arvestamata, et menetlusabi andmise tingimuste kohaselt on menetlusabi

andmine võimalik ka vaid osaliselt, milliselt halduskohus käesoleval juhul ka toimis,

kui vabastas U. Tilga osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest.

9. Halduskohus on määruses õigesti viidanud RLS § 57¹ lg-le 3 ja märkinud, et

käesoleval juhul kuuluks kaebuse esitamisel tasumisele riigilõivu 250 eurot. Toimikus

olevast kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid kaebaja

sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (26.07.25.11.2014)

kokku 190,63 eurot. HKMS § 112 lg 1 ps 1 sätestatut arvestades olid U. Tilga

väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, kokku 133,45 eurot. Eeltoodu

pinnalt on U. Tilga kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 28,59 eurot.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et U. Tilga puhul esineb

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirang. HKMS § 112 lg 1 p 1

kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa

eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel

ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest

tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud

kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava

sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul

kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, s.h nii regulaarseid

(töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne

kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad). Seega

kuulub menetlusabi andmise piirangu kontrollimisel arvessevõtmisele U. Tilga kontole

vaadeldaval perioodil laekunud töötasu Tartu Vanglalt. Samuti on kohtupraktikas

asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud

mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest

seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja

vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt

tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega

eluasemele ja seega maha arvatavad (Riigikohtu 12.03.2012. a määrus nr 3-7-1-3-

61-12). Muude kulutuste (kulutused poest toidu või muude kaupade ostmisele jmt)

mahaarvamist kinnipeetava sissetulekust Riigikohus põhjendatuks ei ole pidanud.

Seega on asjassepuutumatu U. Tilga väide temale saadetud rahast valdava osa

kulutamise kohta kauplusest hügieenitarvete ostmisele, kuivõrd HKMS § 112 lg 1 p 1

ei võimalda keskmise sissetuleku

arvutamisel nimetatud kulutusi taotleja

sissetulekutest maha arvata.

11. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu

tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse

esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Seega on halduskohus õiguspäraselt

vabastanud U. Tilga riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt, kuna teda ei saa pidada

täielikult maksejõuetuks isikuks. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-

3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava

rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui

ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei

ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse

võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. U. Tilga viide teises

haldusasjas riigilõivu tasumisest vabastamise kohta on asjakohatu, kuna kohtul

puudub alus hinnata määruskaebuse esitaja väiteid nimetatud osas.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas asjas menetlusabi

andmise otsustamisel õigesti juhindunud HKMS-i vastavatest sätetest, millest

lähtuvalt jättis U. Tilga taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt

rahuldamata.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus U. Tilga määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 07.01.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel