Legislator Case Law & Legislation
3-13-1218/47 AI generated

3-13-1218/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-13-1218/47
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksuja Tolliameti (MTA) ametnikud teostasid 01.03.2013 reisija isiklike asjade läbivaatuse, mille käigus tekkis kahtlus, et T.S. ja L.B. kaasas olnud 16 paari spordijalatsite puhul on tegemist intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga. MTA koostas kontrolli kohta reisija isiklike asjade ja reisijaläbivaatuse akti nr 13-12.1-5/00/2693 (tl 5). MTA tegi 06.03.2013 otsuse nr 12.1-6/0208-1 (tl 44) kauba tollikontrolli all hoidmise kohta. MTA edastas 01.04.2013 T.S. e (tl 50) SNB-React ja Adidas AG volitatud esindaja vandeadvokaat A. Varese hinnangu (tl 48-49) vaidlusaluste jalatsite kohta, mille kohaselt ei ole MTA poolt kinnipeetud esemed ehtsad „Adidas“ tooted. MTA tegi 03.05.2013 otsuse nr 2.6-5/127 (tl 3-4) kauba tollijärelevalve all hävitamise kohta.

Legislator headnote

AI generated

Art. 17 järgi; 3-13-1218/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Keywords

AI generated
health coverage for cataract right to higher insurance cover liability of the insurer health insurance costs undisclosed pre-existing condition recognition of health insurers

Cited Legislation

AI generated
Art. 17 järgi
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23.01.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1218 Haldusasi L.B. kaebus Maksuja Tolliametilt 225 euro ning T.S. kaebus 175 euro hüvitamiseks seoses hävitatud spordijalatsitega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.03.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja L.B. Vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.03.2014. a otsus osas, millega L.B. kaebus rahuldati. Teha vastavas osas uus otsus, millega jätta L.B. kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 23.02.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) ametnikud teostasid 01.03.2013 reisija isiklike asjade läbivaatuse, mille käigus tekkis kahtlus, et T.S. ja L.B. kaasas olnud 16 paari spordijalatsite puhul on tegemist intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga. MTA koostas kontrolli kohta reisija isiklike asjade ja reisijaläbivaatuse akti nr 13-12.1-5/00/2693 (tl 5). MTA tegi 06.03.2013 otsuse nr 12.1-6/0208-1 (tl 44) kauba tollikontrolli all hoidmise kohta. MTA edastas 01.04.2013 T.S. e (tl 50) SNB-React ja Adidas AG volitatud esindaja vandeadvokaat A. Varese hinnangu (tl 48-49) vaidlusaluste jalatsite kohta, mille kohaselt ei ole MTA poolt kinnipeetud esemed ehtsad „Adidas“ tooted. MTA tegi 03.05.2013 otsuse nr 2.6-5/127 (tl 3-4) kauba tollijärelevalve all hävitamise kohta.

2. 05.06.2013 saabus Tartu Halduskohtusse L.B. ja T.S. kaebus (tl 1-2), milles nad palusid tühistada MTA 03.05.2013. a otsuse nr 2.6-5/127 kauba tollijärelevalve all hävitamise kohta ning kohustada MTA-d tagastama neile 01.03.2013 tollipunktis kinnipeetud spordijalatsid.

3. L.B. ja T.S. esitasid 02.10.2013 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 26), milles teatasid, et jalatsite hävitamisega (9 paari L.B. ja 7 paari T.S. ) on tekitatud kahju 400 eurot, mistõttu muutsid kaebuse nõuet ning palusid MTA-lt välja mõista L.B. kasuks 225 eurot ja T.S. kasuks

175 eurot.

4. MTA esitas 02.12.2013 vastuse (tl 39-41p), milles ta palus jätta L.B. ja T.S. kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

MTA poolt 01.03.2013 koostatud reisijaläbivaatuse aktist nähtub selgelt, et kaebajate pagasi kontrollimisel avastati 16 paari spordijalatseid, mille osas tekkis MTA ametnikel visuaalsel vaatlusel kahtlus, et tegemist võib olla intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga. Jalatsid peeti kinni edasiste toimingute teostamiseks ning kaubamärgi esindajalt või omanikult hinnangu saamiseks. MTA on õiguspäraselt vaidlusaluse kauba kinni pidanud ja hoiustanud. Tulenevalt ekspertiisiaktist (tl 49) ei ole vaidlusaluste jalatsite puhul tegemist ehtsate „Adidas“ toodetega, mis rikuvad kaubamärgi omaniku õigusi. Eeltoodut ei ole võimalik ümber lükata paljasõnalise väitega, et mingit tuntud firmamärkide võltsimist jalatsitel kaebajate hinnangul ei esinenud. MTA 03.05.2013. a otsus vastab haldusakti nõuetele. Vaidlusaluste jalatsite menetlusega seotud dokumendid toimetati algselt kätte üksnes T.S. e, kuna 01.03.2013 koostatud reisijaläbivaatuse aktis oli üksnes tema märgitud saatelehtedel kauba saajaks. L.B. e on dokumendid edastatud 17.05.2013 e-maili teel ja 25.05.2013 posti teel. MTA on kaebajaid teavitanud kauba hävitamisest 24. nädalal ning arvestades asjaolu, et ka kaebajad ise kinnitavad hävitamisotsuse kättesaamist hiljemalt 27.05.2013, on tõendatud, et nad olid kauba hävitamisest teadlikud. Kaebajad ei ole vastustajale esitanud taotlust kauba hävitamise peatamiseks. Kui kaebajad peavad taotlusena silmas V.K. e-kirja (tl 51), siis see on saadetud 25.06.2013, kuid hävitamine toimus juba 14.06.2013. Vaidlusaluse kauba hävitamine oli õiguspärane. Kaebajad ei ole esitanud kauba eest tasumist tõendavaid dokumente. Võttes arvesse, et vaidlusaluste jalatsite puhul oli tegemist võltstoodanguga, siis kattub nende toodete võimalik hind pigem läbivaatuse aktis kajastatud summadega, mitte kaebajate poolt kaebuses toodud summaga - 400 eurot 16 paari eest.

5. MTA esitas 27.02.2014 täiendava seisukoha (tl 86-86p), milles ta viitas asjaolule, et kaebajate poolt allkirjastatud 01.03.2013. a reisijaläbivaatuse akti kohaselt tunnistas T.S. vestluses tolliametnikuga, et tegemist on võltsitud kaubaga, mis anti talle üle Venemaa Föderatsioonis eesmärgiga toimetada see Eesti Vabariiki, millega möönis, et tegemist on intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga. Vastustaja lisas, et kaebajad ei ole kaebusele lisanud ega ka kohtumenetluse käigus esitanud tõendeid selle kohta, et nad on 400 euro suuruses summas kulutusi kandnud ning kaebajate arvutuskäik ei kattu läbivaatuse aktis tuvastatud kauba väärtusega. Vastustaja märkis, et ekspertiisihinnangu andnud isiku A. Varese volituste suhtes tekkinud kahtlus on ümber lükatud kohtule 31.01.2014 esitatud tõenditega (tl 73-78).

6. Tartu Halduskohus mõistis 14.03.2014. a otsusega (tl 87-90) MTA-lt välja 225 eurot L.B. kasuks tekitatud varalise kahju katteks ning muus osas jättis kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused:

Vastustaja on T.S. e koostanud 06.03.2013 otsuse nr 12.1-6/0208-1 kauba tollikontrolli all hoidmise ja 03.05.2013 otsuse nr 2.6-5/127 kauba tollijärelevalve all hävitamise kohta. T.S. suhtes on vastustaja tegevus õiguspärane, mistõttu ei ole talle varalist kahju tekitatud.

Asjas on 01.03.2013 koostatud reisija isiklike asjade ja reisijaläbivaatuse akt T.S. kohta, millega peeti ka kahtlustäratav kaup kuni kaubamärgi esindaja või omaniku poolse hinnangu andmiseni kinni. Akti koopia anti mõlemale kaebajale allkirja vastu kätte (tl 5). L.B. suhtes nõuetekohane otsus kauba tollikontrolli all hoidmise ja kauba tollijärelevalve all hävitamise kohta puudub, mistõttu on L.B. kahjunõue põhjendatud. Tegemist on vastustaja süüga, mistõttu on L.B. õigus vastustajalt nõuda varalise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel 9 paari spordijalatsite eest. Kuigi L.B. ei ole summa osas tehtud väidete kinnituseks tõendeid esitanud, tuleb summat, 225 eurot, lugeda piisavaks varaliseks hüvitiseks tekitatud kahju eest ja see kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. MTA esitas 27.03.2014 apellatsioonkaebuse (tl 98-105), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.03.2014. a otsus osas, millega kohus rahuldas L.B. kahju hüvitamise taotluse

225 euro ulatuses ning teha selles osas uus otsus, millega jätta L.B. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Muus osas palub jätta Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Alternatiivselt palub MTA tühistada Tartu Halduskohtu 14.03.2014. a otsus ja saata asi tagasi uueks arutamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Otsuses puuduvad põhjendused, miks halduskohus leidis, et 16-st paarist jalatsitest, mis õiguspäraselt hävitati, olid 7 paari L.B. omad. Samuti ei nähtu otsusest, millist L.B. subjektiivset õigust on rikutud ning millistele alustele tuginedes on halduskohus leidnud, et kahjuhüvitis summas 225 eurot on põhjendatud. Seetõttu on tegemist HKMS § 157 lg 1 rikkumisega. Vaidlusaluste jalatsite puhul on kinnitust leidnud, et tegemist oli intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga ja need hävitati õiguspäraselt. L.B. ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et 9 paari spordijalatseid kuulus temale ja ta on nende eest tasunud. Kohus on jätnud tähelepanuta reisijaläbivaatuse aktis tuvastatud asjaolud. Aktist nähtub, et läbi vaadati reisija T.S. isiklikud asjad, mitte L.B. asjad ning T.S. tunnistas, et tegemist on võltsitud spordijalatsitega ja kaup anti talle üle Venemaal Eestisse toimetamiseks. Seega ei saa pidada kinnipeetud kauba omanikuks L.B. t. Akti kohaselt esitas L.B. tolliametnikele üksnes arve, millel oli märgitud kaubaks 9 paari spordijalatseid ja 4 paari naiste kingi. Formaalne arve ei kinnita kauba omandiõigust, seda enam, et tegelikkuses isiku valduses kaupa polnud. Kohtule arveid kaebajate poolt ei esitatud, seetõttu on võimatu anda hinnangut nendel kajastatud asjaolude kohta (kes oli müüja, kes oli ostja, kuidas kujunes hind jne). Halduskohus on põhjendamisel piirdunud vaid seisukohaga, et L.B. kahjuhüvitamise nõue kuulub rahuldamisele. Halduskohus ei ole otsuse põhjendustes käsitlenud maksuhalduri sisulisi väiteid ega põhjendanud maksuhalduri väidetega mittenõustumist, millega on kohus rikkunud HKMS § 165 lg 1 p 4. Eelnimetatud kohtumenetluse normide rikkumised on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud RVastS § 7 lg-t 1 ja § 8 lg-t 1, leides, et L.B. varalise kahju nõue summas 225 eurot tuleb rahuldada. Juhul kui pidada 9 paari spordijalatsite omanikuks L.B. t, jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus asuda seisukohale, et nende osas ei ole MTA teinud nõuetekohast otsust tollikontrolli all hoidmise ja kauba hävitamise kohta. Asja materjalidest selgub, et piiril peeti kinni 16 paari jalatseid, mis ka hiljem hävitati. Seega kõik otsused ja menetlustoimingud, mis tehti, olid seotud 16 paari spordijalatsitega. Asjaolu, et L.B. e haldusakte kätte ei toimetatud, ei saa olla aluseks väitele, et 9 paari spordijalatseid poleks kinni peetud ja hävitatud. See saaks olla üksnes menetluslik rikkumine, mis ei saa olla aluseks õiguspäraselt hävitatud kauba hüvitamiseks. L.B. oleks kahju hüvitamise nõudeks alust juhul, kui kohtumenetluses oleks selgunud, et tegemist pole võltsitud toodetega, mille hävitamiseks puuduks alus. Halduskohus on asunud seisukohale, et tegemist oli intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga. Seega kuulus kaup igal juhul hävitamisele olenemata kauba omaniku isikust. Kaebaja poolt esitatud kahjunõue on sisuliselt põhistamata. Tõendatud ei ole ega saa olla ka eluliselt usutav, et võltsitud spordijalatsite eest tasus L.B. eurodesse ümberarvestades 25 eurot paari jalatsite eest. L.B. tulnuks kulutuste tõendamiseks esitada tasumist kinnitavad tõendid. Isiku paljasõnalise seisukohaga on kohus märkinud tõendatuks varalise kahju suuruse.

8. L.B. esitas 21.04.2014 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.03.2014. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused:

Vastustaja tegutses spordijalatsite kinnipidamisest alates vastuolus seadusega, ühendades L.B. ja T.S. piiripunkti ületamisel kaasas olnud spordijalatsid ühte menetlusse ja edasises tegevuses rikkus menetlusnorme, kuna L.B. t ei teavitatud kinnipeetud asjade hävitamisest. Vastustaja ei osanud eeltoodut ka kohtuistungil selgitada ega ole seda ka apellatsioonkaebuses selgitanud. Tartu Halduskohtu otsus on põhjendatud ja vastab kehtivale seadusandlusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

10. L.B. taotles halduskohtule esitatud kaebuses 9 paari spordijalatsite hävitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohus mõistis vaidlustatud otsusega MTA-lt L.B. e tekitatud varalise kahju katteks välja 225 eurot ning jättis muus osas kaebuse rahuldamata. MTA taotleb halduskohtu otsuse tühistamist kaebuse rahuldatud osas. Seega on ringkonnakohtus vaidluse esemeks küsimus, kas spordijalatsite hävitamine tekitas L.B. e varalise kahju.

11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohus on RVastS § 7 lõiget 1 tõlgendades leidnud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus seega tuvastama kaebaja õiguste rikkumise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse. Ühtlasi on Riigikohus korduvalt (vt RKHK 16.03.2005. a otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 11 ja 09.03.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-94-09 p 9) väljendanud seisukohta, et RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb muu hulgas nõue tuvastada ka põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel (vt RKHK 26.04.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-17-12 p 7).

12. Halduskohus on vaidlustatud otsusega L.B. kahju hüvitamise nõuet rahuldades tuvastanud, et MTA tegevus oli õigusvastane, kuna L.B. suhtes puudus nõuetekohane otsus kauba tollikontrolli all hoidmise ja kauba tollijärelevalve all hävitamise kohta. Samas halduskohus ei selgita, milliseid L.B. õigusi sellega rikuti, kuidas on kindlaks tehtud L.B. e tekitatud kahju ning milline on põhjuslik seos halduskohtu poolt tuvastatud õigusvastase tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel.

13. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga selles, et eeldusel, et L.B. tekkis kahju jalatsite hävitamisest põhjusel, et tema oli 9 paari spordijalatsite seaduslik omanik, puuduvad kohtuotsuses põhjendused selle kohta, miks halduskohus leidis, et 16-st paarist jalatsitest, mis hävitati, olid 9 paari L.B. omad. Seega ei ole halduskohus käesolevas vaidluses tuvastanud L.B. kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks olevat omandiõiguse rikkumist.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendid ei kinnita, et vaidlusaluste jalatsite omanikuks oli L.B. . MTA 06.03.2013. a otsuses kauba tollikontrolli all hoidmise kohta märgitakse: „01.03.201 teostati Ida tollipunktis reisija isiklike asjade läbivaatus. Läbivaatuse käigus avastati isikult kaup. /…/ Kaubavaldaja on T.S. “ (tl 44). Reisija isiklike asjade ja reisijaläbivaatuse akti nr 13-12.1-5/00/2693 kohaselt vaadati läbi reisija T.S. isiklikud asjad. Aktist nähtuvalt esitasid kontrolli käigus T.S. ja L.B. tolliametnikule saatelehed nr 15 ja kaks numbrita arvet. Vestluse käigus tolliametnikuga tunnistas T.S. , et tegu on võltsitud spordijalatsitega ja kaup anti talle üle Venemaal toimetamaks üle piiri Eestisse. Kogu kauba väärtus on saatelehe järgi 839 rubla, 400 rubla ja 840 rubla (tl 5). MTA 14.03.2013. a teatises

A. Varesele selgitatakse, et saatedokumentide kohaselt on kauba saajaks T.S. (tl 46).

15. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Arvestades asjaolu, et kaup leiti reisija T.S. isiklike asjade läbivaatusel, kauba valdajaks oli T.S. , kauba saatedokumentide järgi oli kauba saajaks T.S. ning viimane on ka vestluses tolliametnikuga ise tunnistanud, et kaup anti talle üle Venemaal toimetamaks üle piiri Eestisse, oli tollil kuni L.B. poolt vastupidise tõendamiseni alus eeldada, et kauba omanikuks on T.S. . Ka ei kinnita toimikus olevad eelpool loetletud tõendid seda, et 9 paari jalatsite omanikuks oli L.B. . Kaebaja L.B. kaebuses halduskohtule esitatud väide, mille kohaselt ostis ta 9 paari spordijalatseid Moskvast, on paljasõnaline ning vastuolus T.S. tollis antud selgitustega. HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kuna L.B. ei ole koos kaebusega halduskohtule ega kohtumenetluse käigus esitanud tõendeid kauba omandiõiguse kohta, on kaebaja võimalik omandiõiguse rikkumine seoses spordijalatsite hävitamisega tõendamata. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada õigusvastaseks ka seda, et otsus kauba tollijärelevalve all hävitamise kohta on adresseeritud vaid T.S. e ning selles on kaubaomanikuks märgitud T.S. (vt MTA otsus kauba tollijärelevalve all hävitamise kohta, tl 3).

16. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et eeldusel, et isik on asja seaduslik omanik, saab tal tekkida hüvitamisele kuuluv kahju siiski vaid jalatsite hävitamisest, mitte otsuste puudumisest kauba tollikontrolli all hoidmise ja hävitamise kohta. Seega ei saa väita põhjusliku seose olemasolu eelviidatud otsuste puudumise ning kahju tekkimise vahel, mistõttu ka eeldades, et L.B. omandiõigus kaubale olnuks tõendatud, pidanuks halduskohus kontrollima seda, kas jalatsite hävitamine oli õiguspärane või mitte.

17. Halduskohus leidis otsuses: „Vaidlust ei ole selles, et hävitatud kauba näol on tegemist intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga, mida kinnitab Adidas AG esindaja Aleksander Vares’e poolt koostatud ekspertiisihinnang (tl 49)“. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu eelviidatud seisukohaga. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1383/2003 art 17 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid lubamaks pädevatel asutustel hävitada intellektuaalomandi õigust rikkuvaks tunnistatud kaup või kõrvaldada see turustuskanalitest viisil, mis välistab õigusevaldaja kahjustamise, kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusnormidega ning ilma mis tahes liiki hüvituseta, v.a juhul, kui siseriiklikes õigusaktides on sätestatud teisiti; samuti võtta sellise kauba suhtes ükskõik milliseid muid tõhusaid meetmeid, mis jätavad asjaomased isikud ilma tehingust tulenevast majanduslikust kasust. Tolliseaduse § 97 lõikest 4 tuleneb, et intellektuaalset omandit rikkuv kaup hävitatakse tollijärelevalve all tolliseaduse § 55 alusel kehtestatud korras. Seega ei saa vaidlusaluste spordijalatsite kui Adidas AG intellektuaalset omandit rikkuva kauba hävitamist õigusvastaseks pidada. Kuna kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks on kaebaja õiguste rikkumine, haldusorgani õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel, kuid vastavad eeldused on käesoleval juhul täitmata, tuleb halduskohtu otsus osas, millega L.B. kaebus rahuldati, tühistada ning teha uus otsus, millega jätta L.B. kaebus rahuldamata.

18. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel