1-14-8293/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8293 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 8. jaanuari 2015 määrus S.H-le mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu S.H, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2014 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati S.H süüdi ja mõisteti karistused järgmiselt: KarS § 424 järgi 9 kuud vangistust; KarS § 257 järgi 2 aastat vangistust ja KarS § 120 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti S.H-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS §

68 alusel arvati eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse hulka ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest 8 kuud 28 päeva kannab S.H koheselt ja 1 aasta 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.H 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja § 75 lg 2 p-s 2 toodud kohustust.

1.1. S.H mõisteti KarS § 257 järgi süüdi selles, et tema 19.07.2014 kella 20.35 paiku läks Viljandi maakonnas Viljandi vallas Pärsti külas XXX talu elumaja juurde võlga välja nõudma A.L. elt. S.H nõudis raha kohest üleandmist, mille käigus lõi lahtise käega XXX talu omanikku A.L. t ühel korral paremale poole näopiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning samuti ähvardas A.L. t noaga. Veel ähvardas S.H A.L. e pere ära tappa ja maja põlema panna.

2. 02.01.2015 edastas Tartu Vangla KarS § 5 lg 2 alusel Tartu Maakohtule S.H andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2015 määrusega jäeti S.H-le 6. oktoobri 2014 otsusega mõistetud vangistus muutmata.

3.1. Maakohus leidis, et seonduvalt KarS muudatuste jõustumisega tuleb KarS § 5 alusel süüdimõistetu KarS § 257 järgi kvalifitseeritud tegevust käsitleda kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

3.2. Kehtinud KarS § 257 järgi oli süüdimõistetu tegevus karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3 järgi on süüdimõistetu tegevus karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Nähtavalt kehtinud KarS § 257 ja kehtiva KarS § 121 lg 2 p-s 3 sätestatud sanktsioonide võrdlusest ei ole karistuse aeg lühenenud. Seega tuleb jätta muutmata Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2014 otsusega S.H-le KarS § 257 järgi mõistetud vangistus 2 aastat ja liitkaristusena KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud vangistus 2 aastat.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.H, kes palub tühistada 08.01.2015 määrus.

Alates 01.01.2015 ei kehti enam KarS § ning süüdimõistetu tegevuse ümberkvalifitseerimine KarS § 121 järgi ei ole kinnipeetava hinnangul õiglane.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 08.01.2015 määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus.

6. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et kuigi alates 01.01.2015 on KarS § 257 kehtetu, ei tähenda see, et kohtul puuduks õigus S.H tegevuse ümberkvalifitseerimiseks. KarS § 5 lg 2 näeb ette, et karistusseadust saab tagasiulatuvalt kohaldada ainult siis, kui uus seadus välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil isiku olukorda. Kuna S.H KarS § 257 järgi kvalifitseeritud tegevus on aga endiselt karistatav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (30.10.2013 otsusega nr 1-13-9722 karistatud KarS §-de 120, 121, 263 p 3 järgi) ning nimetatud sätte sanktsioon on võrdne kehtinud KarS § 257 sanktsiooniga, puudub alus isikule mõistetud karistuse muutmiseks.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2015 määrus muutmata ja S.H määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Paavo Randma