3-14-51985/30 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51985 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 4000 euro hüvitamiseks seonduvalt kaebaja iseloomustuses esitatud valeandmetega Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 23. jaanuarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23. veebruaril 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse esitaja XXX viibib Tartu Vanglas alates 15.06.2011. 15.04.2014 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/705-1 (tl 12), milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist summas 4000 eurot seonduvalt kaebaja iseloomustuses esitatud valeandmetega. Taotluse kohaselt esitas Valga talituse kriminaalhooldusametnik E. Schasmin oma 09.10.2013 koostatud iseloomustuses ennetähtaegse tingimisi vabanemise kohta kohtule valeandmeid. Tartu Vangla jättis oma 03.07.2014 otsuses nr 1-13/705-2 (tl 13) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata leides, et kaebajal ei olnud tõepoolest iseloomustuse koostamise ajal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning sellise vea tegemise pärast on kaebaja ees ka vabandatud. Samas leidis vangla, et kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest kaebaja õiguste riive ei olnud intensiivne.

2. 18.06.2014 saabus kohtule XXX liitkaebus Tartu Vangla peale, mis registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-14-51200.

Tartu Halduskohus 04.09.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51200 eraldas XXX poolt liitkaebusena esitatud nõuded üheksaks iseseisvaks menetluseks. XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 4000 euro hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja iseloomustuses esitatud valeandmetega registreeriti haldusasjana nr 3-14-51985.

3. Kaebaja palus 06.06.2014 tasutud riigilõivu summas 15 eurot lugeda tasunuks käesoleva kaebuse eest ja juhul kui riigilõiv peaks seoses hüvitamisnõudega suurenema, siis palus ta sellelt osalt riigilõivust vabastust. Tartu Halduskohtu 02.10.2014 määrusega kohus vabastas XXX käesolevas haldusasjas riigilõivu tasumisest 105 euro ulatuses kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

4. Tartu Halduskohtu 04.12.2014 määrusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 08.12.2014 saabusid kohtule kaebaja vastuväited vastustaja 30.10.14 esitatud vastusele (tl 34- 35).

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebaja leiab kohtule esitatud kaebuses, et E. Schasmin tegi tema laimamise ja mustamisega endast kõik oleneva, et jätta kaebajast kohtule valearusaam ning et kohus kaebajat seetõttu ei vabastaks. Kaebaja leiab, et taoline ametniku pahatahtlik tegevus oli üheks põhjuseks miks kohus jättis kaebaja vabastamata.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele vastu ning jääb kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise 03.07.2014 otsuses nr 1-13/705-2 (tl 13) toodud selgituste ja põhjenduste juurde ning siinkohal neid ei korda. Vastustaja tunnistab, et kriminaalhoolduse ametnik eksis ettekande koostamisel XXX poolt toimepandud distsiplinaarkaristuste kehtivuse osas, kuid Tartu Vangla vabandas kaebaja ees. Samas leidis vastustaja, et kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kaebaja õiguste riive ei olnud intensiivne ja seda ei saa pidada inimväärikust alandavaks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. Käesolevas asjas vastustaja tunnistab, et E. Schasmini poolt 09.10.2013 koostatud arvamuses (tl 26-27) XXX kohta oli märgitud, et XXX on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid iseloomustuse koostamise ajal kaebajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei olnud, seega nimetatud asjaolu ei vastanud tõele.

8. Asja materjalidest nähtuvalt vabandas Tartu Vangla kaebaja ees, kuid jättis tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, asudes seisukohale, et ainuüksi nimetatud asjaolust ei saa tuletada kaebaja automaatset õigust mittevaralise kahju hüvitamiseks.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et tingimisi ennetähtaegse vabanemise kohta koostatud kriminaalhooldaja arvamuses olnud viga väidetava kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta ei ole loonud kohtule valemuljet kaebajast ning tema eelnevast käitumisest. Tartu Maakohus on oma 06.12.2013 määruses (tl 28-29) selgelt välja toonud, et kaebaja ennetähtaegsel vabastamisel peab arvestama, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ja talle on ka varasemalt määratud karistus tingimisi katseajaga, kuid see talle piisavat mõju avaldanud ei ole. Ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning rikkunud ka katseajaga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Seega asus kohus seisukohale, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Kohus selgitas lisaks, et kaebaja poolt on toime pandud erinevaid kuritegusid, mis on iseloomult olnud rasked ja erineva iseloomuga ning on olnud seotud vägivallaga. Sellise isiku vabastamisse enne karistuse lõpptähtaja saabumist tuleb suhtuda erilise tõsidusega. Tema ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg oleks süüdimõistetu varasemat käitumist arvestades liiga pikk ning oleks alust kahelda tema seaduskuulekas käitumises vabaduses olles. Kahele kehtivale distsiplinaarkaristusele ei ole kohus oma määruses tähelepanu juhtinud. Kohtu poolt asetati rõhk ikkagi sellele, et kaebajat on mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning ta ei ole varasemalt suutnud katseaja tingimusi täita.

10. Kohus on veendunud, et vaidlustatud kriminaalhooldaja poolt tehtud ebatäpsus ei olnud isegi üheks põhjuseks, miks Tartu Maakohus jättis kaebaja ennetähtaegselt vabastamata. Vastupidi, Tartu Vangla toetas kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamist ja kogutud informatsiooni põhjal väitis, et kinnipeetaval on olemas eeldused vabanemiseks ennetähtaegselt. Kinnipeetaval on olemas eluja töökoht ning samuti on tal olemas toetav võrgustik sugulaste näol. Antud juhul ei olnud kohtu arvates kuidagi tegemist sooviga kaebajat laimata või sooviga luua kaebajast kohtule valemuljet.

11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nimetatud loetelu on ammendav ning ühelgi muul alusel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõudmine võimalik. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi saab inimväärikust alandavaks pidada selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme ning et niisugune praktika on RVastS § 9 lõike 1 tähenduses väärikuse alandamise mõiste sisustamisel kasutatav. Olukorda, kus ühel korral on kinnipeetava kohta koostatud arvamuses eksitud, vastustaja on seda tunnistanud ning selle eest on vabandatud, ei saa kohtu arvates kuidagi pidada inimväärikust alandavaks.

12. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

13. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik