3-14-51986/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51986 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 15 000 euro hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja täieliku läbiotsimisega peale jalutuskäike Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 23. jaanuarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23. veebruaril 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse esitaja XXX viibib Tartu Vanglas alates 15.06.2011. 17.04.2014 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/713-1 (tl 18), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot. Taotluse kohaselt on peale jalutuskäiku läbiviidavad täielikud läbiotsimised muutunud ahistavateks ja inimväärikust alandavateks. Tartu Vangla jättis 19.06.2014 otsusega nr 1-13/713-2 (tl 19) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna vangla ei ole läbiotsimiste teostamisel käitunud õigusvastaselt.

2. 18.06.2014 saabus kohtule XXX liitkaebus Tartu Vangla peale, mis registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-14-51200. Tartu Halduskohus 04.09.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51200 eraldas XXX poolt liitkaebusena esitatud nõuded üheksaks iseseisvaks menetluseks. XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 15 000 euro hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja täieliku läbiotsimisega peale jalutuskäike registreeriti haldusasjana nr 3-14-51986.

3. Tartu Halduskohtu 13.10.2014 määrusega kohus vabastas XXX käesolevas haldusasjas riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

4. Tartu Halduskohtu 02.12.2014 määrusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 11.12.2014 saabusid kohtule kaebaja vastuväited vastustaja 10.11.14 esitatud vastusele (tl 40- 41).

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebuses väidab kaebaja, et vastustaja on teda intensiivsete ja põhjendamatute läbiotsimistega alandanud ja ahistanud. Läbiotsimised ei täida oma eesmärki, on suunatud tema vastu ja on kasutusel kui üks karistusviise. Kaebaja väidab, et teda on lahti riietamisega läbi otsitud tihedamini kui kaks korda kuus, mida ta peab viidates Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsusele asjas nr 50901/99 oma õiguste rikkumiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb 19.06.2014 kahju hüvitamise otsuses nr 1-13/713-2 toodud seisukohtade juurde. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole EIK lahendis asjas nr 50901/99 Van der Ven vs Holland kirjeldatud asjaolud võrreldavad olukorraga Tartu Vanglas, kus läbiotsimised leiavad aset pärast jalutuskäiku, millel on kinnipeetav terve eluosakonnaga ehk 40-50 teise kinnipeetavaga. Vastustaja peab vajalikuks viidata Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2009 otsuses nr 3-08-1858 toodud seisukohale, et korraldus teha kükke ei olnud õigusvastane ning isiku õigusi kõige vähem riivav viis teha kindlaks, et kinnipeetav ei ole peitnud keelatud aineid oma kehaõõnsustesse või tuharate vahele. Arvestades, et kinnipeetavad arenevad ajaga ning mõtlevad välja uusi võimalusi, kuidas oma keha kasutada keelatud ainete peitmiseks, siis peab ka vangla leidma moodused neid kohti avastama ning kinnipeetava läbiotsimist tõhustama.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuna kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse 17.04.2014, siis vaatas vangla taotluse läbi ka selle esitamise kuupäeva seisuga, mistõttu läbiotsimiste osas alates 18.04.2014 ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, samuti ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbiotsimise läbiviimise viisi osas, järelikult tuleb kaebaja sellised väited jätta tähelepanuta. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kaebajal kohtumenetluses õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist ta ei ole kohtueelses menetluses taotlenud. Seega saab kohus kaebaja nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

8. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetavate läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Seega on läbiotsimiste eesmärgiks keelatud esemete ja ainete avastamine, mitte aga kinnipeetavatele ebameeldivuste valmistamine.

Julgeoleku tagamine on vangla oluline ülesanne ning selle saavutamiseks on läbiotsimiste teostamine vangistusega kaasnev paratamatu ebameeldivus, mille talumiskohustus tuleneb kaebajale VangS § 41 lg-st 1.

9. VangS § 68 lg 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 "Järelevalve korraldus vanglas" (edaspidi JVK) § 32 sätestab, millistel juhtudel on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik. JVK § 32 p 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel saatmisel. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 8 lg 3 esimese lause kohaselt võib kinnipeetav väljaspool oma osakonda viibida koos saatjaga. Kinnipeetava liikumise näol eluosakonnast välja jalutuskäigule ning tagasi on tegemist saatmisega, mistõttu on ka JVK § 32 p-st 8 tulenevalt kohustuslik tema läbiotsimine nii jalutuskäigule minnes kui ka sealt tulles. Kehtiv õigus ei selgita, millisel juhul tuleb kinnipeetav läbi otsida lahtiriietamisega (nn täielik läbiotsimine). Seega tuleb niisugune otsustus langetada julgeolekuolukorrast lähtuvalt.

10. Kohus nõustub vastustajaga, et läbiotsimise, sh täieliku läbiotsimise näol on tegemist tarviliku meetmega vanglas julgeoleku tagamiseks ning seeläbi vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Viimast kinnitab ka Riigikohtu praktika, kus on leitud, et kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi (RKHKm 06.09.2007, nr 3-3-1-40-07, p 12). Ka õiguskantsler on oma 14.02.2014 seisukohas 6-3/131329/14007171 leidnud, et kinnipeetava täielikku läbiotsimist puudutavad normid ei ole üldistatud kujul vastuolus põhiseadusega.

11. Tõesed ei ole kaebaja väited, et temal ei ole olnud ühtegi intsidenti suitsudega või suitsetamisega keelatud kohas. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, mitu korda on kaebajat lahti riietamisega läbi otsitud, sest täielikud läbiotsimised koos lahti riietumisega ei toimu peale igat jalutuskäiku. Samuti ei pea vangla ka eraldi arvestust selle üle, kes ja kuna on kaebajale peale jalutuskäigult naasmist läbiotsimist lahti riietumisega teostanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, mitmel korral on kaebajale teostatud läbiotsimist lahti riietumisega ja mitmel korral ilma selleta.

12. Küll aga nähtub asja materjalidest, et 11.03.2014 teostati kaebaja suhtes peale jalutuskäigult naasmist täielik läbiotsimine, mille tulemusena leiti tema aluspükstesse peidetuna kuus (6) sigaretti ning mille eest teda karistati Tartu Vangla 11.04.2014 käskkirjaga nr 6-2/456 (tl 32) distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks (5) ööpäevaks. Samuti leiti nähtuvalt valvur

P. Mummi 08.04.2014 ettekandest nr 1799 (tl 35) osakonna E-3 elukambrist 1093, kuhu oli paigutatud kaebaja ning kinnipeetav K. Kallari, WC prügikastist poole suitsu jagu tubakat ning tooli alt üks WC paberisse mässitud suitsu hülss umbes samapalju tubakaga, mille kohta distsiplinaarmenetlust läbi ei viidud, kuna ei olnud võimalik süüdlast välja selgitada. Järelikult on kinnipeetavate teatava regulaarsusega täielik läbiotsimine jalutuskäigult eluosakonda sisenedes kohtu arvates hädavajalik vangla julgeoleku seisukohalt, kusjuures kinnipeetavad peavad tajuma selle toimumise võimalust reaalsena. Sel põhjusel ei riku need ka EIÕK artiklit 3 ega alanda kinnipeetava väärikust RVastS § 9 lõike 1 mõttes.

13. Kohtule on usutav vastustaja väide, et sigarettide salajane jalutuskäigult eluosakonda kaasa toomine on Tartu Vanglas massiline probleem. Massilised korrarikkumised ohustavad aga juba iseenesest vangla üldist julgeolekut, sest need mõjutavad kinnipeetavate suhtumist vanglas kehtivasse korda. Samuti tekitab sigarettide eluosakondades tarvitamine tuleohtu. Seda eriti seetõttu, et sigarettide süütamiseks kasutatakse isevalmistatud elektriseadmeid. Lisaks on sellel ka teiste kinnipeetavate tervise kahjustamise aspekt. Kuna kinnipeetavad on hakanud massiliselt peitma tubakatooteid alusriietesse ning enda kehaõõnsustesse, siis nende avastamiseks ning leidmiseks ei olegi vanglal muud võimalust, kui teostada jalutuskäigult saabunud kinnipeetava läbiotsimine nii, et kinnipeetav peab lahti riietuma ning oma kehaõõnsusi näitama. Ka käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kaebaja läbiotsimised on aset leidnud pärast jalutuskäiku, millel on ta terve eluosakonnaga ehk 40-50 teise kinnipeetavaga. Nende kinnipeetavate seas on ka hulgaliselt suitsetajaid, kes saavad sigarette jalutuskäigule kaasa võtta. Kuna jalutuskäigult saabuvate kinnipeetavate läbiotsimise eesmärgiks on vangla julgeoleku tagamine ning mittesuitsetavate isikute tervise kaitse, milline võimalus on ette nähtud seaduses ning läbiotsimine teostati kaebaja suhtes vähem isiku õigusi riivavat läbiotsimisviisi kasutades, siis ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et selline tegevus võis kahjustada kinnipeetava inimväärikust.

14. Kuna vastustaja ei ole kaebaja keha läbiotsimiste teostamisel õigusvastaselt käitunud, siis jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik