3-14-51982/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51982 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 5000 euro hüvitamiseks seonduvalt redeli puudumisega kambris oleval naril Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 23. jaanuarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23. veebruaril 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse esitaja XXX viibib Tartu Vanglas alates 15.06.2011. Kaebaja esitas 09.04.2014 vanglale selgitustaotluse nr 2-3/1917-1 (tl 22), milles soovis teada, kuidas peab kinnipeetav saama narile, mis asub maast 140 cm kõrgusel ning puudub redel. Tartu Vangla 15.04.2014 vastusega nr 2-3/1917-2 (tl 22 pöördel) selgitati millised esemed kuuluvad kambri sisustusse ning et kehtiv õigus ei täpsusta nõudeid kambri inventarile. Samuti selgitati, kuidas on võimalik ilma redelita ronida nari ülemisele magamisasemele.

2. 15.04.2014 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/704-1 (tl 12), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot seoses redelite puudumisega. Taotluse kohaselt sellega alandati teda, kuna pidi päevast päeva viibima ebainimlikes tingimustes. Tartu Vangla jättis 01.07.2014 otsusega nr 1-13/704-2 (tl 13) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kirjeldatud olukorda ei saa pidada inimväärikust alandavaks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kontekstis.

3. 18.06.2014 saabus kohtule XXX liitkaebus Tartu Vangla peale, mis registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-14-51200. 4. Tartu Halduskohus 04.09.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51200 eraldas XXX poolt liitkaebusena esitatud nõuded üheksaks iseseisvaks menetluseks. XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 5000 euro hüvitamiseks seonduvalt redeli puudumisega kambris oleval naril registreeriti haldusasjana nr 3-14-51982.

5. Tartu Halduskohtu 10.10.2014 määrusega kohus vabastas XXX käesolevas haldusasjas riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

6. Tartu Halduskohtu 02.12.2014 määrusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 08.12.2014 saabusid kohtule kaebaja vastuväited vastustaja 04.11.14 esitatud vastusele (tl 27- 28).

KAEBAJA VÄITED

7. Kaebaja väidab, et teda on Tartu Vanglas ebainimlikult ja inimväärikust alandavalt koheldud sellega, et kambris oleval naril puudub redel. Kaebuse kohaselt on kaebajal hakanud põlveliigesed ja selg valu tegema, mis suure tõenäosusega on tingitud kaebuses märgitud ebainimlikest tingimustest, järelikult on vangla tegevusest tulenevalt tekkinud talle tervisekahju.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma 01.07.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/704-2 juurde. Vastustaja kinnitab, et kuna kohustuslikus kohtueelses menetluses ei ole kaebaja nõudnud kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega ega tuginenud tagajärgede kirjeldamisel sellistele asjaoludele, siis kaebaja sellised väited tuleb jätta tähelepanuta.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

9. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on kaebajal hakanud põlveliigesed ja selg valu tegema, mis suure tõenäosusega on tingitud kaebuses märgitud ebainimlikest tingimustest, millest kohus järeldab, et kaebajale on vangla tegevusest tulenevalt tekkinud tervisekahju. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei viita kaebaja võimalikule tervisekahju tekkimisele ega võimalikele tervist kahjustavatele tagajärgedele. Selliseid asjaolusid ei nähtu kaebaja 09.04.2014 registreeritud pöördumisest (tl 22) ega 15.04.2014 kahju hüvitamise taotlusest (tl 12), milles kaebaja on tuginenud üksnes asjaolule, et redeli puudumine iseenesest on väärikust alandav ja ebainimlik kohtlemine. Seega kohustuslikus kohtueelses menetluses ei ole kaebaja nõudnud kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega ega tuginenud tagajärgede kirjeldamisel sellistele asjaoludele.

Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kaebajal kohtumenetluses õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist ta ei ole kohtueelses menetluses taotlenud. Seega saab kohus kaebaja nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

10. Kuna kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses tuginenud asjaoludele, mis viitavad tervise kahjustamisele, ei ole tal selliste väidete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole kaebuse laiendamine võrreldes kohustuslikus kohtueelses menetluses avaldatuga lubatud ning kaebaja sellised väited tuleb jätta tähelepanuta.

11. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et kõikides Tartu Vangla eluosakondades asuvatel kahekordsetel vooditel ei ole redeleid, mistõttu tuleb kinnipeetavatel ülemisele magamisasemele ronimiseks kasutada oma füüsilist jõudu või kambri teisi sisustuselemente. Vangistusseaduse (VangS) § 111 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas kambrisse või tuppa. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 sätestab toa sisustusse kuuluva inventari loetelu. VSkE § 7 lg 1 p 1 kohaselt kuulub toa või kambri sisustusse ühevõi kahekohalised voodid. Täpsemaid nõudeid kambri inventarile õigusaktides sätestatud ei ole.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Vanglas kasutusel voodid ronimisredeliga või ilma lähtuvalt voodi mudelist. Kuna kehtiv õigus ei sätesta täpseid nõudeid voodile ega selle elementidele ning vangla ei ole voodi algset kuju muutnud, ei saa redeli puudumist kahekordsel voodil pidada õigusvastaseks. Kuigi vastustaja lisab, et alustas elukambrites asuvatele vooditele redelite paigaldamist suvel 2014. Seisuga 27.08.2014 oli E-hoone 5. osakonna kambritesse paigaldatud 26 redelit. Kaebaja paigutati 10.07.2014 E-hoone 5. osakonda kambrisse 2005. Ajavahemikul 08.10. – 13.10.2014 paigutati kaebaja E-hoone 1. osakonna kambrisse 1005-k temale määratud kartserikaristuse täitmiseks. Alates 13.10.2014 paikneb kaebaja taas E-hoone 5. osakonna kambris 2005, seega käesoleval ajal viibib kaebaja elukambris, kus voodil on redel.

13. Kaebaja peab inimväärikust alandavaks redeli puudumist kahekordsel voodil. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa ja asub seisukohale, et inimväärikust alandavaks saab RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11 ja 19.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 25). Riigikohus on oma otsuse nr 3-4-1-9-14 p-s 36 leidnud, et mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku kinnipidamisega paratamatult ning need ei ole seesugused, mis iseenesest tähendaks inimväärikuse alandamist.

14. Riigikohus asus oma 19.06.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-18-12 seisukohale, et inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel RVastS § 9 lg 1 tähenduses saab lähtuda Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-09, p 11). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon (vt näiteks Messina vs. Itaalia (nr 2), nr 25498/94; erivajaduste ignoreerimine (Price vs. Ühendkuningriik, nr 33394/96); arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); põhjendamatu jõu kasutamine (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta (Nevmerzhitsky vs. Ukraina, nr 54825/00); ülerahvastatus kambris (Korobov ja teised vs. Venemaa, nr 67086/01); alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98); paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta (I.I vs. Bulgaria, 44082/98) jm. Samuti on leitud, et väärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98). Tegemist on selgelt tõsiste juhtumitega. Kaebaja poolt kirjeldatud asjaolu (redeli puudumine

kahekordsel voodil) ei saa aga kohtu arvates pidada sedavõrd intensiivseteks või tõsisteks, mida võiks oma intensiivsuse või ajalise kestvuse tõttu pidada väärikust alandavaks.

15. Arvestades asjaolu, et ei ole täidetud RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud koosseis, mis annaks alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, seega tuleb XXX kaebus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik