3-14-51987/25 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51987 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja hoidmisega 10 päeva kartseris ebainimlikes tingimustes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 23. jaanuarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23. veebruaril 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse esitaja XXX viibib Tartu Vanglas alates 15.06.2011. Ajavahemikul 15.04.2014 – 20.04.2014 paiknes kaebaja E-hoone 1. osakonna (edaspidi osakond E-1) kambris nr 1003. Kaebaja paigutati kartserikambrisse Tartu Vangla 11.04.2014 käskkirja nr 6-2/456 alusel. Ajavahemikul 25.04.2014 – 29.04.2014 paiknes kaebaja osakonna E-1 kambris 1008. Kaebaja paigutati kartserikambrisse Tartu Vangla 22.04.2014 käskkirja nr 6-2/505 alusel. 09.05.2014 esitas kaebaja vangale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/759-1 (tl 17), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot seoses ebainimlike kartseritingimustega ajavahemikul 15. – 29.04.2014. Tartu Vangla 26.08.2014 otsusega nr 1-13/759-4 (tl 20-21) jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

2. 18.06.2014 saabus kohtule XXX liitkaebus Tartu Vangla peale, mis registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-14-51200.

Tartu Halduskohus 04.09.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51200 eraldas XXX poolt liitkaebusena esitatud nõuded üheksaks iseseisvaks menetluseks. XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja hoidmisega 10 päeva kartseris ebainimlikes tingimustes registreeriti haldusasjana nr 3-14-51987.

3. Tartu Halduskohtu 13.10.2014 määrusega kohus vabastas XXX käesolevas haldusasjas riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

4. Tartu Halduskohtu 04.12.2014 määrusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 15.12.2014 saabusid kohtule kaebaja vastuväited vastustaja 13.11.14 esitatud vastusele (tl 44- 45).

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. Kaebajat hoiti kartserikambris, kus WC pott ja kraanikauss olid mustad, põrandad koristamata ja kaetud tolmurullidega, aken ja selle raamid koristamata. Kaebajale ei antud kambri koristamiseks koheselt puhastusvahendeid. Seoses kambris hoitava teise kaaskinnipeetavaga oli kambris liialt vähe ruumi, kambris puudus soe vesi, kaebajale lubati enda pesemiseks kaasa võtta ainult 1 seep. Kambris nr 1008 puudus riiul ja lauda tuli jagada teise kinnipeetavaga, perioodil 25.-29-04.2014 ei töötanud ventilatsioon ning aknad olid kinni keevitatud, 27.04.2014 ei võimaldatud kaebajale koheselt arstiabi. Kaebaja viitab ka elu ja tervist ohustavale olukorrale, kuid tervise kahjustamisega seonduvalt ei ole ta kahju hüvitamist nõudnud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Tartu Vangla jääb 26.08.2014 kahju hüvitamise otsuses nr 1-13/759-4 toodud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ongi kartseris, kuhu kinnipeetavad paigutatakse karistust kandma toimepandud rikkumise eest, tingimused askeetlikumad võrreldes eluosakonnaga. Kartserikaristuse eesmärgiks on suunata isikut õiguskuulekale käitumine. Askeetlikumad tingimused kartserirežiimil on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus ning kinnipeetaval on võimalik oma õiguskuuleka käitumisega ära hoida kartserisse sattumist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. Kohtule esitatud kaebuses tugineb kaebaja kahju hüvitamisel muuhulgas järgmistele asjaoludele: kambris 1003 oli aken pesemata, aknaraamid mustuse hallituse all; 17.04.2014 paigutati temaga samasse kambrisse kinnipeetav, kes ei oleks tohtinud sinna paigutada; kamber 1003 on poolitatud trellustega; kuna kambrikaaslasele oli näidustatud kartseris lamamine, siis voodi avatuse tõttu jäi kambrisse ebapiisavalt põrandapinda; kartserikambrisse lubati ainult 1 seep; akende ees on lisatereelid; laes oli valge mattkupliga valgusti, mida üksuse juht Kristjan Timmusk ei lubanud kasutada; akna kohal on suur okastraadikera; kambris 1008 puudus riiul; laud oli 40x60 cm.

Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kaebaja nimetatud asjaoludele ei tuginenud. Algselt üldsõnalise kahju hüvitamise taotluse (tl 17) täpsustamiseks selgitas kaebaja, et tema nõude aluseks olevad asjaolud tulenevad märgukirjadest nr 2-3/2158-1, 2-3/2253-1, 2-3/2319-1 ja 2- 3/2353-1 (tl 19). Seega vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nõudis kaebaja kahju hüvitamist seoses järgnevate asjaoludega: kartseris puudus soe vesi ja ei võimaldatud igapäevaselt vahetada sokke ja aluspesu; kamber 1003 oli koristamata – tualettruum must ja põrandatel tolmurullid; soovis koristusvahendeid ja need anti temale järgmise päeva õhtul; ventilatsiooniavade ees on metallplaadid; aknad on kinni keevitatud; 25. – 29.04.2014 ei töötanud ventilatsioon ja 27.04.2014 ei kutsutud temale arsti.

8. Kohus märgib, et vaatab kaebaja kahjunõude läbi üksnes ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kaebajal kohtumenetluses õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist ta ei ole kohtueelses menetluses taotlenud. Seega saab kohus kaebaja nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.Kui kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses tuginenud eelnimetatud asjaoludele, ei ole temal selliste väidete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning kaebaja kahju hüvitamise taotluse menetlemise raames ei ole selliseid asjaolusid kontrollitud. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole kaebuse laiendamine võrreldes kohustuslikus kohtueelses menetluses avaldatuga lubatud ning kaebaja sellised väited tuleb kohtu arvates jätta tähelepanuta.

9. Kaebaja väited, et kambris 1003 olid tolmurullid ja WC oli äärmiselt määrdunud, ei ole võimalik enam kontrollida, kuid asja materjalidest nähtuvalt koristas enne kaebaja paigutamist kambrisse 1003 seda kambrit koristaja. Vastustaja selgitustest nähtuvalt koristatakse tühjaks jäänud kamber Tartu Vangla kehtiva töökorralduse kohaselt enne uue kinnipeetava paigutamist sinna. Samuti enne uue kinnipeetava paigutamist tühja kambrisse veendutakse selle seisukorras ning selles, et kambrisse ei ole jäänud keelatud esemeid. Tegemist on ühe osaga vangla julgeolu ja isikute turvalisuse tagamisel. Vanemvalvur Kevin Keskküla on 17.05.2014 e-kirjas kinnitanud (tl 9), et kinnipeetava paigutamisel tühja kambrisse vaatab tema kambri alati üle ning kui kamber oleks paigutamisel must olnud, siis oleks ta puhastamise koheselt ka organiseerinud. Kuivõrd selliseid toiminguid ei sooritatud, oli kamber enne kaebaja paigutamist koristatud ning sellises korras, mis võimaldas kinnipeetava paigutamise sellesse. Kohtul ei ole alust antud seletuses kahelda. Selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid tavapärasest käitumisest kõrvalekaldumist ning vastupidist olukorda, ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses välja toonud. Kohus leiab, et seega ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja paigutati 15.04.2014 koristamata ja musta kambrisse. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja soovis 15.04.2014 koristusvahendeid ning järgmisel päeval need temale ka toodi. Seega ei ole vangla keeldunud koristusvahendite andmisest. Kohtu arvates ei ole tegemist ebamõistlikult pika viivitusega ja seda eriti olukorras, kus kinnipeetavast koristaja oli eelnevalt kambrit koristanud. Kohus on seisukohal, et koristamisvahendite toomist järgmisel päeval ei saa pidada õigusvastaseks ning kaebaja sellised väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

10. Kaebaja väide, et kartserikambris puudus soe vesi, vastab tõele, sest ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene nõuet tagada kinnipeetavatele igapäevaselt sooja vee olemasolu kambris. Vangistust reguleerivad õigusaktid nõuavad pesemiskoha olemasolul kartseris (VSkE1 § 7 lg 4 p 5), kusjuures kinnipeetavale tuleb tagada pesemisvõimalus vähemalt kord nädalas (VangS § 50 lg 2). Kartseris võimaldatakse pesemas käia kahel korral nädalas (teisipäeviti ja laupäeviti) ja seega on kaebajale tagatud pesemisvõimalus õigusaktides sätestatud määral. Oluline on siinjuures asjaolu, et kaebajat ei paigutatud kartserisse 10. päevaks järjest, vaid kaebaja viibis vaidlusalusel ajavahemikul kartseris kahel korral kummalgi korral 5 päeva. Kahe kartserikaristuse vahelisel ajal 20. – 25.04.2014 viibis kaebaja avatud eluosakonnas. Ajavahemikul 15. – 20.04.2014 oli kartseris pesemisvõimalus 15.04.2014 ja 19.04.2014. Ajavahemikul 25. – 29.04.2014 oli pesemisvõimalus 26.04.2014 ja 29.04.2014. Seega oli kaebajal mõlemal ajaperioodil vähemalt ühel korral võimalik end pesta ja pesu vahetada. Olukorda, kus kaebajal ei olnud võimalik igapäevaselt pesta ja pesu vahetada, kuid see võimalus oli vähemalt ühel korral viiepäevase ajavahemiku jooksul, ei saa kohtu arvates pidada kehtiva õiguse kohaselt õigusvastaseks ega ebainimlikuks kohtlemiseks.

11. Kaebaja väide, et perioodil 25. – 29.04.2014 ei töötanud osakonnas E1 ventilatsioon, vastab tõele, kuid puudused ventilatsiooni töös ei olnud põhjustatud vangla tegevusest, vaid kinnipeetavate endi käitumisest. Probleemi ilmnemisel võttis vangla koheselt tarvitusele meetmed ning probleem lahendati esimesel võimalusel. Kuna vangla ei olnud teadlik probleemist ventilatsiooniga, siis puudub kohtu arvates vastustaja tegevuses tahtlikkus paigutada kaebaja teadlikult kambrisse, kus puudus ventilatsioon. Küll aga jättis kaebaja kasutamata võimalused oma õiguste kaitsmiseks ja taastamiseks ning ei asunud samme võimaliku kahju vältimiseks või vähendamiseks, esitades esimese pöördumise vanglale alles 28.04.2014 ehk kolmandal päeval, kuigi oli võimalus koheselt, kui ilmnes, et kambris ei tööta ventilatsioon, pöörduda probleemiga vangla poole.

12. Kaebaja väide, et kartserikambris olid aknad kinni keevitatud, vastab tõele. Vastustaja tunnistab, et osakonna E1 kambrites, kus kinnipeetavad kannavad kartserikaristust, ei ole aknad avatavad. Aknaluukide kinni keevitamine oli tingitud vangla julgeoleku tagamise vajadusest. Kartserikaristust kandvate kinnipeetavate puhul on vanglas alati kõrgendatud julgeolekuoht ja seda just kinnipeetavate endi käitumisest tulenevalt. Kartserisse paigutatud viibivad oluliselt piiratumates tingimustes, kui seda on tavarežiim. Nii on kambris lubatud asjade loetelu piiratud (VSkE § 60 lg 1), samuti tulenevad kartseri olemusest piirangud liikumisja suhtlemisvabadusele. Nimetatud asjaoludest tingituna hakkasid kinnipeetavad avatavate aknaluukide vahendusel pidama ühendust ümbritsevates kambrites olevate kinnipeetavatega, eesmärgiga saada endale asju või esemeid, mille omamiseks neil õigus puudus.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kartseri karistuse kandmine on üldjuhul lühiajaline, siis võimaluse korral paigutatakse kartserikambrisse kinnipeetavad ühekaupa, kambris on tagatud elutegevuseks vajalik ning piisav sundventilatsioon, mistõttu on akna avamine ja seeläbi kambri tuulutamisvõimaluse puudumine paratamatu ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses kinnipidamisega. Sama seisukohta on väljendanud Tartu Ringkonnakohus oma 05.11.2010 otsuses nr 3-10-157 ja asunud seisukohale, et kartseris akna kinni keevitamine ei ole õigusvastane.

14. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta palus 27.04.2014 kutsuda arst, kuid seda ei tehtud. Asja materjalidest nähtuvalt vastustaja kontrollis nimetatud asjaolu ja vestles vanglateenistuse ametnikega, kes antud kuupäeval tööl olid, kuid nende poole kaebaja palvega kutsuda arst ei pöördunud (tl 38), seega ei ole kohtu arvates tõendatud vastustaja õigusvastane tegevus.

15. RVastS § 9 lg 1 sätestab ammendavalt alused, millal on võimalik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Elu või tervise ohtu seadmist selles loetelus ei ole ning sellel alusel ei ole võimalik ka kahju hüvitamist nõuda. Inimväärikust alandavaks saab RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11 ja 19.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 25). Riigikohus on oma otsuses nr 3-4-1-9-14 p-s 36 leidnud, et mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku kinnipidamisega paratamatult ning need ei ole seesugused, mis iseenesest tähendaks inimväärikuse alandamist.

16. Riigikohus asus oma 19.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-18-12 seisukohale, et inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel RVastS § 9 lg 1 tähenduses saab lähtuda Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-09, p 11). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon (vt näiteks Messina vs. Itaalia (nr 2), nr 25498/94; erivajaduste ignoreerimine (Price vs. Ühendkuningriik, nr 33394/96); arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); põhjendamatu jõu kasutamine (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta (Nevmerzhitsky vs. Ukraina, nr 54825/00); ülerahvastatus kambris (Korobov ja teised vs. Venemaa, nr 67086/01); alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98); paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta (I.I vs. Bulgaria, 44082/98) jm. Samuti on leitud, et väärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98).3 Tegemist on selgelt tõsiste juhtumitega. Kaebaja poolt kirjeldatud asjaolusid ei saa aga pidada kohtu arvates sedavõrd intensiivseteks või tõsisteks, mida võiks oma intensiivsuse või ajalise kestvuse tõttu pidada väärikust alandavateks.

17. Arvestades asjaolu, et ei ole täidetud RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud koosseis, mis annaks alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, seega tuleb XXX kaebus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik