2-14-8375/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-8375

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2015. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-8375 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi Jxxxx Kxxxxxvastu võla ja viivise nõudes Hagihind 363,45 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: inkasso@julianus.ee); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: jurist@julianus.ee); Kostja: JxxxxxKxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei hagile kirjalikult vastanud

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista JxxxxxKxxxxxxxOsaühingu Aktiva Finants kasuks 363,45 eurot, millest moodustab 203,03 eurot põhivõlg ja 160,42 eurot 21.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud JxxxxxKxxxxxkanda.

2. Välja mõista JxxxxxKxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud

Tsiviilasi nr 2-14-15533

summas 175 eurot, millest moodustab 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

3. Välja mõista JxxxxxKxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Osaühing Aktiva Finants esitas 21.02.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxx Kxxxxxx 363,45 euro saamiseks. Kohus tegi 12.03.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 28.05.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p

2 alusel lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 05.06.2014. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Osaühing Aktiva Finants esitas 20.06.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus Jxxxx Kxxxxxx hageja kasuks välja mõista 363,45 eurot, millest moodustab 203,03 eurot põhivõlg ja 160,42 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus võttis hagi 27.06.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt mittevastamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 23.09.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja tähtaegselt kohtule ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et tsiviilasi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega.

Tsiviilasi nr 2-14-15533

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja 18.06.2012. a Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu. Lepingu alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsideteenust. Kostja kohustus hagejale tasuma teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus maksekohustust ja ei tasunud teenuste eest nõuetekohaselt. Kostjal on tekkinud võlg summas 203,03 eurot, vastavalt kostjale esitatud arvetele. Elisa Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.

VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Teenuse pakkuja/müüja ja kostja on lepingus kokku leppinud viivise määras 0,15 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist lepingus kokkulepitud määras alates arvete maksetähtajast kuni hagi esitamiseni summas 160,42 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 363,45 eurot, millest moodustab 203,03 eurot põhivõlg ja 160,42 eurot 21.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 241,17 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 166,17 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras.

Tsiviilasi nr 2-14-15533

Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo 16.06.2014. a arve nr 1649369 (tl 34) summas 166,17 eurot. Arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu, ei ole kohtu hinnangul taotletud tasu mõistlik. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Kohtule esitatud hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milliste koostamistega hageja esindaja igapäevaselt tegeleb, kuna hageja esindaja järjepidevaks tegevuseks on võlgade sissenõudmine. Seega ei erine käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi teistest hagidest, mis samal nõude alusel esitatakse. Hageja taotletav lepingulise esindaja tasu ei sisalda käibemaksu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 175 eurot, millest moodustab 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn Kohtunik