3-14-51981/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51981 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 10 000 euro hüvitamise nõudes seonduvalt kambrite läbiotsimisega Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon Jätta Veiko Ahvenaineni kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 23. jaanuarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23. veebruaril 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse esitaja XXX viibib Tartu Vanglas alates 15.06.2011. 17.04.2014 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/714-1 (tl 30), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 6000 eurot seonduvalt elukambrite läbiotsimisega. Tartu Vangla jättis 25.08.2014 otsusega nr 1-13/714-2 (tl 31) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata põhjusel, et kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

2. 18.06.2014 saabus kohtule XXX liitkaebus Tartu Vangla peale, mis registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-14-51200. Tartu Halduskohus 04.09.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51200 eraldas XXX poolt liitkaebusena esitatud nõuded üheksaks iseseisvaks menetluseks. XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 15 000 euro hüvitamise nõudes seonduvalt kambrite läbiotsimisega registreeriti haldusasjana nr 3-14-51981.

3. Tartu Halduskohtu 10.10.2014 määrusega kohus vabastas XXX käesolevas haldusasjas riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

4. Tartu Halduskohtu 02.12.2014 määrusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 15.12.2014 saabusid kohtule kaebaja vastuväited vastustaja 02.11.14 esitatud vastusele (tl 51- 52).

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebuse kohaselt on tema elukambrit läbi otsitud ilma tema juuresolekuta, ametnikest on levinud ebameeldiv lõhn ja tema omandit ei ole austatud. Kaebuse kohaselt puudub vanglateenistuse ametnikel austus kinnipeetavatesse ja tema asjadesse, kuid sellise käitumisega alandatakse kaebajat ja suhtutakse põlgusega kaebaja eraomandisse.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei olnud kahju hüvitamise eeldused täidetud, jäädes oma 25.08.2014 otsuses nr 1-13/714-2 toodud põhjenduste juurde, märkides, et Riigikohtu praktika järgi ei ole kaebajal kohtumenetluses õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist kohtueelses menetluses ei taotletud. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole lubatud kaebuse laiendamine võrreldes kohustuslikus kohtueelses menetluses avaldatuga ning kaebaja sellised väited tuleb jätta tähelepanuta.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. Kohtule esitatud kaebuses tugineb kaebaja muuhulgas asjaoludele, et temal keelatakse kambri läbiotsimise ajal kaasa võtta konfidentsiaalseid dokumente, läbiotsimist teostavad ametnikud ei järgi hügieenija tervishoiunõudeid kinnaste puudumise, nende vahetamise ja desinfitseerimisega seonduvalt, kuid vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 30) kaebaja sellistele asjaoludele ei viita ega nendele ei tugine. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist üksnes seetõttu, et kõik läbiotsimised on toimunud tema juuresolekuta, mõningad valvurid haisevad mustusest ja ei austata kinnipeetava omandit. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja on kaebuses halduskohtule laiendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning tuginenud sellistele asjaoludele, mille osas temal ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses laiendanud ka ajavahemikku, mille eest kahju hüvitamist nõuab, viidates perioodile 15.06.2011 – 31.12.2013 ning 2014.a esimesele viiele kuule, kuid vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses soovis kaebaja kahju hüvitamist perioodil 15.06.2011 – 08.04.2014 toimunud läbiotsimistega seonduvalt, seega läbiotsimiste eest peale 08.04.2014 toimunud läbiotsimiste osas ei ole kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kaebajal kohtumenetluses õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist ta ei ole kohtueelses menetluses taotlenud. Seega saab kohus kaebaja nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

8. Kuna kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nõudnud kahju hüvitamist seetõttu, et kambrist eemaldamisel ei lubata temal kambrist kaasa võtta konfidentsiaalseid dokumente, enne läbiotsimist ega selle ajal ei desinfitseerita kindaid, siis ei ole tal selliste väidete osas kohtu arvates kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Samuti ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus läbiotsimiste osas peale 08.04.2014, järelikult tuleb kaebaja eelnimetatud väited jätta tähelepanuta.

9. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et ajavahemikul 15.06.2011-31.12.2013 on kaebaja elukambrit läbi otsitud 18 korral. Vastustaja andmesüsteemides sisalduva info kohaselt on alates 01.01.2014 kaebaja elukambrit läbi otsitud 6 korral, seega ei vasta kaebaja väide, mille kohaselt on viie kuuga teostatud läbiotsimist 16.-l korral, õige ega vasta tegelikkusele.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Üheks selliseks julgeoleku tagamise abinõuks on ka kinni peetava isiku isiklike asjade, eluja olmeruumide läbiotsimine keelatud esemete ja ainete avastamiseks (VangS § 68 lõige 1). Seega on läbiotsimiste eesmärgiks keelatud esemete ja ainete avastamine, mitte aga kinnipeetavatele ebameeldivuste valmistamine. Julgeoleku tagamine on vangla oluline ülesanne ning selle saavutamiseks on läbiotsimiste teostamine vangistusega kaasnev paratamatu ebameeldivus, mille talumiskohustus tuleneb kaebajale VangS § 41 lg-st 1. Ka Riigikohus on oma 06.09.2007 otsuses 3-31-40-07 märkinud, et kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi.

11. Kohtu arvates puudub kaebajal vastav absoluutne subjektiivne nõudeõigus kambri läbiotsimise juures viibimiseks kehtiva õiguse järgi, kuna läbiotsimise teostamist ei ole seadusandja ega ka justiitsminister detailsemalt reguleerinud, sealhulgas ei ole reguleeritud küsimust ka sellest, kas ja mis asjaoludel kinni peetav isik võiks viibida tema kambri läbiotsimise juures või mis tingimustel peaks ta sealt eemaldama. Nii VangS § 68 ega ka justiitsministri kehtestatud ja avaldaja kambri läbiotsimise ajal kehtinud ning läbiotsimiste tegemist reguleerinud justiitsministri 01.04.2003 määrus nr 23 "Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" ei nõudnud, et kinnipeetav peaks olema tema kambri läbiotsimise juures ja saama võimaluse seda jälgida. Ka ülal nimetatud määrust asendanud justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 "Järelevalve korraldus vanglas" (edaspidi JVK) selles osas samuti regulatsiooni ei kehtesta. Ka õiguskantsler ei ole oma 28.08.2012 seisukohas asunud seisukohale, et kinnipeetav peabki igal juhul ja alati viibima läbiotsimise juures, vaid on teinud üksnes soovituse kaaluda igakordselt isiku eemaldamise vajadust. Eelnevat arvestades ei anna ainuüksi fakt, et kambri läbiotsimine toimus kaebaja juuresolekuta, kohtu arvates alust pidada toimingut õigusvastaseks.

12. Mis puutub läbiotsimiste sagedusse, siis läbiotsimist reguleerivad õigusnormid ei sätesta, milline on maksimaalne lubatud läbiotsimiste arv mingil kindla ajaühiku jooksul. JKV § 33 lg 1 näeb ette, et kõiki ruume, kus viibivad kinnipeetavad, tuleb läbi otsida vähemalt kord kvartalis. Seega näeb määrus ette minimaalsed nõuded läbiotsimiste arvule, kuid see ei tähenda, et ruume ei tohi läbi otsida sagedamini. Asja materjalidest nähtuvalt leiti 26.02.2014 kaebaja elukambrist 4 lahtist žiletitera, tugevast plastikust nuga ja kahvel, 2 tahvlikriiti (ettekanne nr 917, tl 40); 04.03.2014 leiti kaebaja elukambrist mustad plätud Nike, hambaharjakarp ja klapiga taskupeegel (ettekanne 1074, tl 40 pöördel); 11.03.2014 jalutuskäigult tulles hoidis kaebaja aluspükstesse peidetuna 6 sigaretti (ettekanne nr 1208, tl 41); 24.03.2014 leiti kaebaja elukambrist 2 tühja Cola Cao purki ning 1 tühi Delma karp (ettekanne nr 1474, tl 41 pöördel) ja 08.04.2014 leiti kaebaja elukambrist poole sigareti jagu tubakat ning 1 sigareti hülss koos umbes samapalju tubakaga (ettekanne 1799, tl 42). Eeltoodu näitab, et kinnipeetavate elukambrisse satub ühel või teisel moel vanglas keelatud või neile mittekuuluvaid esemeid, mistõttu läbiotsimised täidavadki kohtu arvates selliste esemete avastamise ning äravõtmise eesmärki. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebaja elukambrist on kuni 08.04.2014 leitud igakuiselt äravõtmisele kuuluvaid esemeid, on igati põhjendatud elukambri kontrollimine ning läbiotsimine sagedamini kui kord kvartalis. Seetõttu ei kanna kaebaja elukambri läbiotsmiste arv 2014.a kaebaja alandamise, tagakiusamise vms eesmärki, vaid on suunatud vanglas keelatud ja kinnipeetavale lubamatute esemete avastamisele ja äravõtmisele. Seega ei anna kohtu arvates ka kaebaja viidatud läbiotsimiste arvuline väljendus alust pidada neid õigusvastaseks ega väärikust alandavateks.

13. Kaebaja väited, mis puudutavad asjaolu, et läbiotsimist teostavad ametnikud haisevad, on mõistetavad ka kohtule, kuid ei ole kontrollitavad ja tõendatud. Kohus leiab, et igasugune ebameeldivustunne ei ole käsitletav veel väärikuse alandamisena. Inimväärikust alandavaks saab RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11 ja 19.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 25). Riigikohus on oma otsuses nr 3-4-1-9-14 p-s 36 leidnud, et mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku kinnipidamisega paratamatult ning need ei ole seesugused, mis iseenesest tähendaks inimväärikuse alandamist. Viibimisel keskkonnas, kus on kokkupuuteid teiste inimestega, on paratamatu, et tuntakse erinevaid lõhnasid.

14. Riigikohus asus oma 19.06.2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-18-12 seisukohale, et inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel RVastS § 9 lg 1 tähenduses saab lähtuda Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-09, p 11). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon (vt näiteks Messina vs. Itaalia (nr 2), nr 25498/94; erivajaduste ignoreerimine (Price vs. Ühendkuningriik, nr 33394/96); arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); põhjendamatu jõu kasutamine (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta (Nevmerzhitsky vs. Ukraina, nr 54825/00); ülerahvastatus kambris (Korobov ja teised vs. Venemaa, nr 67086/01); alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98); paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta (I.I vs. Bulgaria, 44082/98) jm. Samuti on leitud, et väärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98).2 Tegemist on selgelt tõsiste juhtumitega. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt kirjeldatud asjaolu (lühiajalist ebameeldiva lõhna tundmist) ei saa aga pidada sedavõrd intensiivseteks või tõsiseks, mida võiks oma intensiivsuse või ajalise kestvuse tõttu pidada väärikust alandavateks.

15. Kaebaja viide asjaolule, et kamber on peale läbiotsimist peapeale pööratud, on paljasõnaline ja ei ole kontrollitav, kuna kaebaja ei ole ka ise oma 26.03.2014 pöördumises nr 2-3/1615-1 (tl 43) ega 08.04.2014 pöördumises nr 2-3/1918-1 (tl 44) täpsemalt selgitanud, milles seisneb tema elukambri segamini ajamine. Usutav on vastustaja vastuväide, et pole välistatud, et kõik esemed ei ole täpselt samas kohas, kuid kindlasti ei jäeta ega pilluta läbiotsimise järgselt läbi otsitud esemeid laiali. Esemete asukoha muutus mõne sentimeetri võrra või dokumentide järjekorra muutus ei ole aga käsitletav kambri segamini ajamisena. Seega kohtus ei leidnud tõendamist kaebaja väide kambri segamini ajamise kohta vanglaametnike poolt peale läbi otsimist.

16. Kuna kohus ei tuvastanud kaebajal kahju tekkimist seonduvalt kambrite läbiotsimisega Tartu Vanglas, siis jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik