2-10-2403/128 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-10-2403 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2015, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi EA hagi LL-A vastu kaasomandi lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.06.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LL-A apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 15.12.2014 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Kostja LL-A (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marju Mängel RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13.06.2014 otsus, millega rahuldati EA hagiavaldus kaasomandi lõpetamiseks, kohustati LL-A-t (L-A, isikukood XXXXXXXXXXXXX) andma nõusolek kaasomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et Harjumaal Tallinna linnas Kesklinna linnaosas XXXXXXXX XX XX asuvast kinnistust (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXXXXXXX) 557/37046 mõtteline osa, millele vastab reaalosana eluruum nr. 19 üldpinnaga 55,70 m2, jääb EA (isikukood XXXXXXXXXXX) ainuomandisse, kohustati LL-A-t (L-A, isikukood XXXXXXXXXXXXX) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr on XXXXXXXX, teise jao omanikukande, mille kohaselt on LL-A (isikukood XXXXXXXXXXXXX) viidatud korteriomandi kaasomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse EA (isikukood XXXXXXXXXXX), mõisteti välja EA-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) LL-A (isikukood XXXXXXXXXXXXX) kasuks 22 049,52 (kakskümmend kaks tuhat nelikümmend üheksa koma viiskümmend kaks) eurot ja jäeti menetluskulud LL-A kanda.

2. Võtta vastu hageja hagist loobumine ja lõpetada menetluse tsiviilasjas 2-14-58530 EA hagis LL-A vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2(3)

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Vabastada LL-A kohustusest tasuda riigituludesse apellatsioonimenetluse riigilõiv 900 eurot.

Edasikaebe kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Määruse resolutsiooni punkti 4 peale saab esitada määruskaebuse menetlusabi saaja ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 190 lg 1 I lause). Asjaolud Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oli kostja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 13.06.2014 otsusele hageja hagis kostja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 15.12.2014 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks, kuna kostja on hageja nõude kohtuväliselt rahuldanud.

Hageja on hagist loobumise tagajärgedest teadlik. Ühes hagist loobumise taotlusega esitas hageja kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palus kohtukulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks 8 028.84 eurot, millest maakohtu menetluskulud on 7 332.84 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 696.00 eurot. Kostja ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele, kuid on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude jaotamiseks ja kindlaksmääramiseks hageja taotletud viisil tuleb jätta rahuldamata.

Samuti on kostja seisukohal, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu määrus Ringkonnakohus leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus seoses hageja hagist loobumisega maakohtu otsuse. Menetluskulude jaotamine sõltub hagist loobumise korral asjaolust, miks hageja hagist loobus (TsMS § 168 lg 4 ja 5).

Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda, kuna nõue on pärast hagiavalduse esitamist rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on saavutanud kohtuväliselt hagiga soovitud eesmärgi, kuid see ei ole toimunud kostja poolt nõude rahuldamise teel TsMS § 168 lg 5 mõttes. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on saanud kostjale kuulunud kaasomandi osa omanikuks läbi täitemenetluse, kus kostjale kuuluvat kaasomandi osa müüdi enampakkumisel, mille käigus hageja selle omandas. Seega puudub alus jätta menetluskulud kostja kanda.

Üldjuhul tuleks olukorras, kus hageja loobub hagist, kuid mitte seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud, jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 4). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Menetluses oli kaasomandi lõpetamise nõue. Hagejal oli igal ajal ja ilma eriliste põhjendusteta õigus esitada kaasomandi lõpetamise nõue, tegemist ei olnud põhjendamatu nõudega. Hagejale ei ole asjaolu, et ta kaasomandi osa enampakkumisel pärast maakohtu otsust omandas, etteheidetav.

Samas oli hagist loobumine sellises olukorras menetluslikult õige ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus poolte kohtukulud nende endi kanda (TsMS § 168 lg 4) ja menetluskulude suurust seetõttu kindlaks ei määra. Kostja on saanud menetlusabi menetluskulude kandmisel apellatsioonimenetluses riigilõivu tasumiseks. Kuna ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, tuleks menetluse

3(3) lõpetamise tõttu mõista see summa, so 900 eurot, välja kostjalt riigiituludesse. Kostjale on tema majandusliku olukorra tõttu menetluse jooksul antud riigi õigusabi ja menetlusabi. Tema majanduslik olukord on selline, et täitemenetluses on võõrandatud võlgnevuste katteks temale kuulunud mõtteline osa käesoleva vaidluse esemeks olevast eluruumist. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu esineb mõjuv põhjust kostja vabastamiseks riigilõivu tasumisest riigituludesse (TsMS § 190 lg 7 alusel). Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja saab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleda tagasi poolt tema poolt tasutud riigilõivust.

Tiit Kollom

Ele Liiv Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/