3-14-53267/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-53267 Määruse kuupäev

22. jaanuar 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi

Marianne Kivimurd-Tarelkina kaebus Mustvee linnapea 18. novembri 2014 käskkirja nr 19.1-1.2/42 ja 17. detsembri 2014 käskkirja nr 19.1-1.2/44 tühistamiseks, Mustvee linnavolikogu revisjonikomisjoni 2014. aasta septembrikuu akti tühistamiseks, Mustvee linnavolikogu haridus-, kultuurija spordikomisjoni esimehe kohustamiseks ümber vormistama 18. novembri 2014 protokolli nr 7 ning linnapea, revisjonikomisjoni esimehe ning haridus-, kultuurija spordikomisjoni esimehe ja aseesimehe kohustamiseks kaebaja ees vabandama Resolutsioon

1. Tagastada Marianne Kivimurd-Tarelkina kaebus.

2. Tagastada Marianne Kivimurd-Tarelkinale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tema arvelduskontole nr EE891010220034796011.

3. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 22. detsembril 2014 Marianne Kivimurd-Tarelkina kaebus. Kaebuses nõuab ta Mustvee linnapea 18. novembri 2014 käskkirja nr 19.1-1.2/42 ja 17. detsembri 2014 käskkirja nr 19.1-1.2/44 tühistamist, Mustvee linnavolikogu revisjonikomisjoni 2014. aasta septembrikuu akti tühistamist, Mustvee linnavolikogu haridus-, kultuurija spordikomisjoni esimehe kohustamist ümber vormistama 18. novembri 2014 protokolli nr 7 ning linnapea, revisjonikomisjoni esimehe ning haridus-, kultuurija spordikomisjoni esimehe ja aseesimehe kohustamist kaebaja ees vabandama.

2. 5. jaanuaril 2015 jättis Tartu Halduskohus M. Kivimurd-Tarelkina kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 20. jaanuaril 2015 kaebuses puuduste kõrvaldamise avaldus. Kohtu seisukoht

4. Kaebuses puuduste kõrvaldamise avalduses on kaebaja selgitanud, et tal oli Mustvee linnaga töölepinguline suhe. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on halduskohtu pädevuses näiteks avaliku teenistuse seaduse alusel ametisse nimetatavate ametnike teenistusvaidlused. Töölepinguline suhe on aga oma olemuselt eraõiguslik ka siis, kui tööleping on sõlmitud kohaliku omavalitsusega ning töölepingulisest suhtest tulenevaid vaidlusi on võimalik lahendada maakohtus või töövaidluskomisjonis. Seetõttu tagastab kohus Mustvee linnapea 18. novembri 2014 käskkirja nr 19.1-1.2/42 ja 17. detsembri 2014 käskkirja nr 19.1-1.2/44 tühistamisnõude HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja on selgitanud, et tema tööleping öeldi 30.12.2014 erakorraliselt üles. Kohus selgitab, et töölepingu seaduse § 105 lõike 1 kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks pöörduda maakohtu või töövaidluskomisjoni poole 30 päeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest. See tähendab, et juhul, kui kaebajat teavitati töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 30. detsembril 2014, peab ta pöörduma maakohtu või töövaidluskomisjoni poole hiljemalt 29. jaanuaril 2015. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise menetluses saab kontrollida ka käesolevas asjas vaidlustatud hoiatuste õiguspärasust.

5. Revisjonikomisjoni akti osas märgib kaebaja, et see rikub tema isiklikke õigusi, kuna on riivatud tema väärikust ning teotatud mainet ja head nime. Samuti toob ta välja, et antud akti põhjal andis linnapea välja hoiatuse käskkirja ning 30. detsembril 2014 öeldi tema tööleping erakorraliselt üles. M. Kivimurd-Tarelkina märgib ka, et revisjonikomisjoni akti ei ole menetletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõikes 5 sätestatud korras.

6. Kohtu hinnangul puudutab revisjonikomisjoni akt Mustvee Gümnaasiumi tegevust ning selles ei ole otseselt omistatud ühtegi tegu M. Kivimurd-Tarelkinale, mistõttu ei saa see riivata tema väärikust ega teotada head nime. Kuigi kohus möönab, et nimetatud akt võis olla M. Kivimurd- Tarelkina töölepingu seaduse mõttes hoiatamise aluseks ning viia seeläbi töölepingu erakorralise ülesütlemiseni, on töölepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud kontrollitavad töölepingu ülesütlemise vaidlustamise menetluses. Ka võimalikud minetused akti menetlemisel ei puuduta

M. Kivimurd-Tarelkina kui füüsilise isiku õigusi. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et eeltoodud põhjustel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus revisjonikomisjoni akti vaidlustamiseks ning selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Mustvee linnavolikogu haridus-, kultuurija spordikomisjoni 18. novembri 2014 protokolli nr

7 osas on kaebaja seisukohal, et selles on kajastatud andmeid vääralt ning jäetud osa andmeid kajastamata. Kaebaja hinnangul rikub protokoll tema õigusi, kuna see rikub tema head nime ja mainet ning selle alusel andis linnapea välja hoiatuse käskkirja ning 30. detsembril 2014 öeldi tema tööleping erakorraliselt üles. Analoogiliselt revisjonikomisjoni aktiga on kohus ka linnavolikogu haridus-, kultuurija spordikomisjoni protokolli osas seisukohal, et kuigi pole iseenesest välistatud, et see võis olla M. Kivimurd-Tarelkina töölepingu seaduse mõttes hoiatamise aluseks ning viia seeläbi töölepingu erakorralise ülesütlemiseni, on töölepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud kontrollitavad töölepingu ülesütlemise vaidlustamise menetluses. Kohtu hinnangul nähtub kaebusest, et kaebaja on pöördunud halduskohtusse seoses tema ja Mustvee linna vahelise töösuhte probleemidega. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et oma kohtule esitatud kaebuses on kaebaja keskendunud põhiliselt talle tehtud hoiatustega seonduva selgitamisele. Nõue Mustvee linnavolikogu haridus-, kultuurija spordikomisjoni 18. novembri 2014 protokolli nr 7 muutmiseks ei aitaks ka rahuldamise korral kuidagi kaasa kaebaja ning Mustvee linna vahelisest töölepingulisest suhtest või selle ülesütlemisest tõusetunud vaidluste lahendamisele kaebajale soodsalt. Seetõttu tagastab kohus selles osas nõude HKMS §

121 lg 2 p 2 alusel.

8. Seoses hüvitamisnõudega on kaebaja märkinud, et tema väärikust on alandatud, head nime ja au teotatud ning psüühilist tervist kahjustatud. Seejuures tugineb ta linna poolsele töölepingu seaduse rikkumisele. Kohus selgitab, et töölepingulises suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue on olemuslikult eraõiguslik ka siis, kui teiseks pooleks on kohaliku omavalitsuse üksus. Seega ei kuulu niisuguse nõude läbivaatamine HKMS § 4 lõike 1 järgi halduskohtu pädevusse ning kohus peab kaebuse selles osas tagastama HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus osa nõudeid HKMS § 121 lõikest 1 tulenevatel alustel ning osa nõudeid HKMS § 121 lõikest 2 tulenevatel alustel. Kuna HKMS § 104 lg 1 teisest lausest ning kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud riigilõivuseaduse § 571 lõikest 1 kuulus kõigi nõuete eest tasumisele riigilõiv 15 eurot ning seega neid koos esitades tuli tasuda 15 eurot, mille kaebaja ka tasus, tuleb kohtu hinnangul tasutud riigilõiv tagastada hoolimata sellest, et osa nõudeid tagastatakse HKMS § 121 lõike 2 alusel.

10. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik