1-12-4168/129 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4168

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. detsembri

2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve

alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Ivory Liibeoni (Liibeon) kaitsja

Monica Meristo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 22. detsembri 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Ivory Liibeoni kaitsja

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõisteti Ivory Liibeon süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4

alusel ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 kohaldamisega 3

aastat 3 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus 13.03.2013 ja lõpp 13.06.2016.

2. Viru Maakohtu 22.12.2014 määrusega jäeti I. Liibeon vangistusest tingimisi ennetähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda, väärteokorras 18 korda.

Kriminaalkorras on kinnipeetavale mõistetud karistuseks nii rahatrahvi kui tingimisi vangistust. Maakohtu

hinnangul näitab korduvkaristatus nii kriminaal- kui väärteokorras, samuti kuriteo toimepanemine katseajal seda,

et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud. Maakohus leidis, et oma varasematest karistustest

ning võimalusest kanda karistust tingimisi vabaduses ei ole kinnipeetav mingeid järeldusi teinud.

2.2. Samuti märkis maakohus, et vangistuses on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust, mis

määruse koostamise ajaks on küll kehtetud, kuid mis samuti näitavad seda, et kinnipeetav ei ole suutnud

seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Mõlemal korral on kinnipeetavale määratud

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 7 päevaks, mis näitab maakohtu hinnangul

distsiplinaarsüütegude raskust.

2.3. Maakohus, arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, süütegude arvu ja käitumist vangistuses, leidis, et

tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kinnipeetavale

mõistetud vangistusest 3 aastat 3 kuud on käesolevaks ajaks kantud 1 aasta 9 kuud vangistust, mis on maakohtu

hinnangul liiga vähe.

2.4. Eeltoodule tuginedes jõudis maakohus veendumusele, et kriminaalhooldus ja elektroonilise valve

kohaldamine ei ole antud kinnipeetava puhul käesoleval ajal piisav meede tema seaduskuuleka käitumise

tagamiseks ning kriminaalhooldusega ei ole võimalik kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnale vähendada.

Maakohtul puudus igasugune veendumus selle kohta, et seekord suudab kinnipeetav suhteliselt pika katseaja

nõuetekohaselt läbida, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane katseajal

toime uut kuritegu. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab

käituda seaduskuulekalt, samuti on tal võimalik lõpetada puidupingitöölise eriala ja läbi mõelda oma käitumine

tulevikus, et vältida seaduserikkumisi.

2.5. Alalise elukoha ning garanteeritud töökoha olemasolu pidas maakohus positiivseks, kuid leidis, et vaid neil

alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud.

3. Viru Maakohtu 22.12.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Liibeoni

kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 22.12.2014 määruse ja vabastada I. Liibeon

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

3.1. Kaitsja juhib tähelepanu kinnipeetava iseloomustusele, mille kohaselt on I. Liibeon

läbinud töö psühholoogiga, kus on olnud motiveeritud ja rahulik ning on selgeks mõelnud

valikute tegemise ja vastutuse võtmise osa oma elust. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetaval

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, viimane karistus kustus 24.10.2014. Eeltoodu

näitab, et I. Liibeon suudab ja tahab end kehtivatele ja ühiskonnas kokkulepitud reeglitele

allutada ning seda nii vanglas kui ka sellest tulenevalt vabaduses viibides. Siinkohal tuleb

kaitsja hinnangul arvestada ka asjaoluga, et tegemist on I. Liibeoni esimese reaalse

vangistusega ning esimest korda vangistuses viibiva noore inimese jaoks on ka I. Liibeoni

poolt vanglas oldud aeg olnud õpetlik, mistõttu on karistus oma eesmärgi täitnud.

3.2. Kaitsja leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ning isiku kriminaalhooldusele

allutamine on efektiivsem eripreventiivne abinõu kui edasine vangistuses viibimine.

Kinnipeetaval on vabaduses toetavad lähedased, kindel elu- ning töökoht. Samuti pole kaitsja

hinnangul vähetähtis, et I. Liibeon asub elama hoopis teise kohta kui oli kuritegude

toimepanemise koht. Tuginedes Viru Vangla iseloomustusele leiab kaitsja, et käesolevaks

ajaks on vangistuse täideviimise eesmärgid I. Liibeoni suhtes täidetud ning puudub

objektiivne vajadus tema jätkuvaks kinnipidamiseks vanglas. Kaitsja rõhutab ka Riigikohtu

seisukohta, mille kohaselt tuleb õiguskuulekale käitumisele suunamist pidada vanglakaristuse

täideviimise keskseks eesmärgiks. Samuti leiab kaitsja, et uue kuriteo toimepanemise risk on

väga madal, vaid 14 %.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I. Liibeoni

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole

põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus süüdimõistetu ja prokuröri

arvamuse ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega põhjalikult tutvunud ja oma

seisukohti piisavalt motiveerinud ning kolleegium maakohtu määruse põhjendustega nõustub,

ei korda ringkonnakohus neid täielikult vaid toob välja olulisema.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I. Liibeoni kaitsja määruskaebus ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Liibeoni ennetähtaegseks vangistusest

vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta I. Liibeon enne tähtaega

vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud

kuritegude arvule, nende iseloomule ja isiku käitumisele karistuse kandmise ajal, on

põhjendatud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I. Liibeon omandab puidupingitöölise eriala,

on teinud koostööd psühholoogiga ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Teisalt peab

ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et kuritegu on toime pandud katseajal ning karistuseks

mõistetud 3 aasta ja 3 kuu pikkusest vangistusest on kandmata ligikaudu 1 aasta ja 5 kuud.

6.1. KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus

leiab, et I. Liibeoni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval

ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad

asjaolud kaaluvad üles I. Liibeoni kaitsja poolt rõhutatud elu- ja töökoha ning toetavate

lähedaste olemasolu. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, mille kohaselt on

I. Liibeoni puhul karistuse eesmärgid täidetud. Käesolevaks ajaks on distsiplinaarkaristused

küll kustunud (24.10.2014), kuid mittevaadates mööda nende raskusest, tuleb anda isikule

võimalus vangistuses pikema aja jooksul näidata, et ta suudab ka edaspidi õiguskuulekalt

käituda.

6.2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesoleval ajal kannab

I. Liibeon esimest reaalset vanglakaristust. Arvestades asjaolu, et isikut on varasemalt

karistatud rahatrahvi ning tingimusliku karistusega, pani I. Liibeon siiski toime kelmuse

grupis, avalikkuse poole pöördumisega, olles ise varasemalt salajase varguse katse eest

karistatud, leiab ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et käesolevaks ajaks on isik talle

mõistetud karistusest ära kandnud liiga vähe. Oluliseks on siinjuures ka asjaolu, et kuriteod on

jäänud samalaadseteks ning orienteeritud rahalise kasu saamisele. Seega, kui isik ei ole talle

varasemalt mõistetud eriliigilistest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud samalaadsete

kuritegude toimepanemist, puudub ringkonnakohtul käesoleval hetkel veendumus, et isik

suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I. Liibeoni puhul ei esine selliseid

veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist

elektroonilisele valvele allutamisega. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei kõrvalda isikust

tulenevaid riske. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige

kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes

individuaalne.

Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele

tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab

vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on

maakohus I. Liibeoni kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning

leidnud, et I. Liibeoni ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt

riivatud ning tema, kui mastaapselt varavastaseid süütegusid toime pannud isiku vabastamine

ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

8. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu I. Liibeoni kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Mati Kartau

Paavo Randma