1-12-4168/129 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõisteti Ivory Liibeon süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 Viru Maakohtu 22.12.2014 määrusega jäeti I. Liibeon vangistusest tingimisi ennetähtaega
Legislator headnote
AI generated1-12-4168/129 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Liibeon vangistusest tingimisi ennetähtaega
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-4168
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. detsembri
2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve
alla
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Ivory Liibeoni (Liibeon) kaitsja
Monica Meristo, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 22. detsembri 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Ivory Liibeoni kaitsja
määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik
sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõisteti Ivory Liibeon süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4
alusel ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 kohaldamisega 3
aastat 3 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus 13.03.2013 ja lõpp 13.06.2016.
2. Viru Maakohtu 22.12.2014 määrusega jäeti I. Liibeon vangistusest tingimisi ennetähtaega
elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1. Maakohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda, väärteokorras 18 korda.
Kriminaalkorras on kinnipeetavale mõistetud karistuseks nii rahatrahvi kui tingimisi vangistust. Maakohtu
hinnangul näitab korduvkaristatus nii kriminaal- kui väärteokorras, samuti kuriteo toimepanemine katseajal seda,
et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud. Maakohus leidis, et oma varasematest karistustest
ning võimalusest kanda karistust tingimisi vabaduses ei ole kinnipeetav mingeid järeldusi teinud.
2.2. Samuti märkis maakohus, et vangistuses on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust, mis
määruse koostamise ajaks on küll kehtetud, kuid mis samuti näitavad seda, et kinnipeetav ei ole suutnud
seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Mõlemal korral on kinnipeetavale määratud
distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 7 päevaks, mis näitab maakohtu hinnangul
distsiplinaarsüütegude raskust.
2.3. Maakohus, arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, süütegude arvu ja käitumist vangistuses, leidis, et
tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kinnipeetavale
mõistetud vangistusest 3 aastat 3 kuud on käesolevaks ajaks kantud 1 aasta 9 kuud vangistust, mis on maakohtu
hinnangul liiga vähe.
2.4. Eeltoodule tuginedes jõudis maakohus veendumusele, et kriminaalhooldus ja elektroonilise valve
kohaldamine ei ole antud kinnipeetava puhul käesoleval ajal piisav meede tema seaduskuuleka käitumise
tagamiseks ning kriminaalhooldusega ei ole võimalik kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnale vähendada.
Maakohtul puudus igasugune veendumus selle kohta, et seekord suudab kinnipeetav suhteliselt pika katseaja
nõuetekohaselt läbida, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane katseajal
toime uut kuritegu. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab
käituda seaduskuulekalt, samuti on tal võimalik lõpetada puidupingitöölise eriala ja läbi mõelda oma käitumine
tulevikus, et vältida seaduserikkumisi.
2.5. Alalise elukoha ning garanteeritud töökoha olemasolu pidas maakohus positiivseks, kuid leidis, et vaid neil
alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud.
3. Viru Maakohtu 22.12.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Liibeoni
kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 22.12.2014 määruse ja vabastada I. Liibeon
vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
3.1. Kaitsja juhib tähelepanu kinnipeetava iseloomustusele, mille kohaselt on I. Liibeon
läbinud töö psühholoogiga, kus on olnud motiveeritud ja rahulik ning on selgeks mõelnud
valikute tegemise ja vastutuse võtmise osa oma elust. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetaval
puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, viimane karistus kustus 24.10.2014. Eeltoodu
näitab, et I. Liibeon suudab ja tahab end kehtivatele ja ühiskonnas kokkulepitud reeglitele
allutada ning seda nii vanglas kui ka sellest tulenevalt vabaduses viibides. Siinkohal tuleb
kaitsja hinnangul arvestada ka asjaoluga, et tegemist on I. Liibeoni esimese reaalse
vangistusega ning esimest korda vangistuses viibiva noore inimese jaoks on ka I. Liibeoni
poolt vanglas oldud aeg olnud õpetlik, mistõttu on karistus oma eesmärgi täitnud.
3.2. Kaitsja leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ning isiku kriminaalhooldusele
allutamine on efektiivsem eripreventiivne abinõu kui edasine vangistuses viibimine.
Kinnipeetaval on vabaduses toetavad lähedased, kindel elu- ning töökoht. Samuti pole kaitsja
hinnangul vähetähtis, et I. Liibeon asub elama hoopis teise kohta kui oli kuritegude
toimepanemise koht. Tuginedes Viru Vangla iseloomustusele leiab kaitsja, et käesolevaks
ajaks on vangistuse täideviimise eesmärgid I. Liibeoni suhtes täidetud ning puudub
objektiivne vajadus tema jätkuvaks kinnipidamiseks vanglas. Kaitsja rõhutab ka Riigikohtu
seisukohta, mille kohaselt tuleb õiguskuulekale käitumisele suunamist pidada vanglakaristuse
täideviimise keskseks eesmärgiks. Samuti leiab kaitsja, et uue kuriteo toimepanemise risk on
väga madal, vaid 14 %.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I. Liibeoni
vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole
põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus süüdimõistetu ja prokuröri
arvamuse ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega põhjalikult tutvunud ja oma
seisukohti piisavalt motiveerinud ning kolleegium maakohtu määruse põhjendustega nõustub,
ei korda ringkonnakohus neid täielikult vaid toob välja olulisema.
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I. Liibeoni kaitsja määruskaebus ei anna
alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Liibeoni ennetähtaegseks vangistusest
vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta I. Liibeon enne tähtaega
vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud
kuritegude arvule, nende iseloomule ja isiku käitumisele karistuse kandmise ajal, on
põhjendatud.
6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I. Liibeon omandab puidupingitöölise eriala,
on teinud koostööd psühholoogiga ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Teisalt peab
ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et kuritegu on toime pandud katseajal ning karistuseks
mõistetud 3 aasta ja 3 kuu pikkusest vangistusest on kandmata ligikaudu 1 aasta ja 5 kuud.
6.1. KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus
leiab, et I. Liibeoni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval
ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad
asjaolud kaaluvad üles I. Liibeoni kaitsja poolt rõhutatud elu- ja töökoha ning toetavate
lähedaste olemasolu. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, mille kohaselt on
I. Liibeoni puhul karistuse eesmärgid täidetud. Käesolevaks ajaks on distsiplinaarkaristused
küll kustunud (24.10.2014), kuid mittevaadates mööda nende raskusest, tuleb anda isikule
võimalus vangistuses pikema aja jooksul näidata, et ta suudab ka edaspidi õiguskuulekalt
käituda.
6.2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesoleval ajal kannab
I. Liibeon esimest reaalset vanglakaristust. Arvestades asjaolu, et isikut on varasemalt
karistatud rahatrahvi ning tingimusliku karistusega, pani I. Liibeon siiski toime kelmuse
grupis, avalikkuse poole pöördumisega, olles ise varasemalt salajase varguse katse eest
karistatud, leiab ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et käesolevaks ajaks on isik talle
mõistetud karistusest ära kandnud liiga vähe. Oluliseks on siinjuures ka asjaolu, et kuriteod on
jäänud samalaadseteks ning orienteeritud rahalise kasu saamisele. Seega, kui isik ei ole talle
varasemalt mõistetud eriliigilistest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud samalaadsete
kuritegude toimepanemist, puudub ringkonnakohtul käesoleval hetkel veendumus, et isik
suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda.
7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt
karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta
üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest
tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I. Liibeoni puhul ei esine selliseid
veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist
elektroonilisele valvele allutamisega. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei kõrvalda isikust
tulenevaid riske. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige
kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes
individuaalne.
Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele
tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab
vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on
maakohus I. Liibeoni kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning
leidnud, et I. Liibeoni ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt
riivatud ning tema, kui mastaapselt varavastaseid süütegusid toime pannud isiku vabastamine
ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
8. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab
ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu I. Liibeoni kaitsja
määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus Mati Kartau
Paavo Randma