3-14-52587/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52587

Haldusasi

K.P.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16. oktoobri

2014. a käskkirja nr 2-1/59 tühistamiseks, teenistusse

ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu

saamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – K.P.

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Raul Keba

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23. veebruaril 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 16.10.2014 käskkirjaga nr 2-1/59

(16.10.2014 käskkiri või vaidlustatud käskkiri) määrati K.P.ile avaliku teenistuse seaduse

(ATS) § 70 p 3 ja § 94 alusel teenistuskohustuste süülise rikkumise eest

distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. K.P. esitas kaebuse 16.10.2014 käskkirja tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja

teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu saamiseks. Kaebuse põhiseisukohad on

järgmised:

1)

Kaebajat ei ole distsiplinaarmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud. TLPA juhataja oli

kaebajale vastuväidete esitamiseks antud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte päisesse

märkinud, et tegemist on korduva rikkumisega ja seetõttu tuleb kaebaja suhtes kohaldada

teenistusest vabastamist. Seega võeti kaebaja karistuse suhtes sisuline seisukoht juba enne

kaebaja vastuväidete ära kuulamist. Tegemist on rikkumisega, mis toob vältimatult kaasa

vaidlustatud käskkirja tühistamise;

2)

Vaidlustatud käskkirjas on ekslikult väidetud, et tegemist on korduva rikkumisega,

sest varasema karistuse on kohus tühistanud ja kaebaja teenistusse ennistanud ning vaidlus

selle üle jätkub ringkonnakohtus;

2(4)

3)

Juurdluse kokkuvõttes mainitud T. S. kõrge vererõhu probleem võib olla õige, kuid

selle põhjuseks ei saa olla ainult kaebaja sõnad, vaid pigem T. S. kehakaal, eluviis ja stress.

3. Tallinna linn vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel

põhjustel:

1)

Vastustaja algatas distsiplinaarmenetluse 08.09.2014 käskkirjaga nr 2-1/51 ja tutvustas

kaebajale 15.09.2014 nimetatud käskkirja ja menetlusosalise õigusi. Kaebaja esitas selgituse

distsiplinaarmenetluse aluseks olnud asjaolude kohta 23.09.2014. Pärast kaebaja ja T. S.

seletuste saamist koostas distsiplinaarmenetluse läbiviija distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte,

tehes ettepaneku karistada kaebajat ATS § 70 lg 2 alusel põhipalga vähendamisega 25%

viieks kuuks ja esitas kokkuvõtte TLPA juhatajale. Kuna tegemist oli korduva rikkumisega,

märkis juhataja juurdluse kokkuvõttele karistuse valiku suhtes teistsuguse otsustuse. Seejärel

esitati kaebajale 07.10.2014 juurdluse kokkuvõte vastuväidete esitamiseks ja 14.10.2014

kaebaja need vastuväited ka esitas. Vastustaja tegevus on kooskõlas ATS-iga ja Riigikohtu

seisukohtadega asjas 3-3-1-10-05;

2)

Vastustaja on vaidlustatud korralduses õigesti märkinud, et tegemist on korduva

rikkumisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja arvates tuleb temale 16.10.2014 käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus

tühistada ärakuulamispõhimõtte rikkumise tõttu.

5. ATS § 72 lg 2 kohaselt algatab distsiplinaarmenetluse ametisse nimetamise õigust

omav isik käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid

distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ja kui on põhjendatud alus arvata, et

distsiplinaarsüüteo aluseks olev teenistuskohustuse rikkumine on oluline. ATS § 72 lg 3

sätestab, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses määratakse

distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg, kirjeldatakse teadaolevaid asjaolusid

ning nimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatav ametnik. ATS § 72 lg-st 4

tulenevalt

toimetatakse

distsiplinaarmenetluse

algatamise

käskkiri

või

korraldus

distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale ametnikule kätte distsiplinaarmenetluse

algatamise

päevale

järgneva

viie

tööpäeva

jooksul.

Kaebaja

suhtes

algatati

distsiplinaarmenetlus TLPA 08.09.2014 käskkirjaga nr 2-1/51 (tl 44) põhjusel, et kaebaja

edastas e-posti teel oma otsese juhi T. S. aadressil solvavaid e-kirju, minnes vastuollu ATS §

51 lg-ga 4 ja linnapea 03.10.2012 käskkirjaga nr PO-1/95. Distsiplinaarmenetluse läbiviijaks

määrati Karin Laugas ja menetluse läbiviimise tähtajaks 10.10.2014. Kaebaja on kinnitanud

08.09.2014

käskkirja

kättesaamist

15.10.2014

(tl

44).

Seega

on

vastustaja

distsiplinaarmenetluse algatamisel toiminud kooskõlas ATS § 72 lg-tega 2-4.

6. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine on täpsemalt reguleeritud ATS §-s 73.

ATS § 73 lg 3 sätestab, et ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo

toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta.

Selleks antakse ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva ATS § 72 lõikes 3 nimetatud

käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates. Toimikus olevate tõendite kohaselt

tuletas distsiplinaarjuurdluse läbiviija K.P.ile ja T. S.le 23.09.2014 meelde õigust esitada

juurdluse raames oma seletusi (tl 44) ning kaebaja esitas oma seisukoha samal päeval e-

kirjaga (tl 43-44).

ATS § 73 lg 5 kohaselt koostab distsiplinaarmenetluse läbiviija distsiplinaarmenetluse

kokkuvõtte, allkirjastab selle ja esitab distsiplinaarkaristuse määramise õigust omavale isikule

otsustamiseks. ATS § 73 lg 6 kohaselt sisaldab distsiplinaarmenetluse kokkuvõte vähemalt

3(4)

järgmisi andmeid: 1) distsiplinaarsüüteo toimepannud ametniku ees- ja perekonnanimi ning

ametikoht; 2) distsiplinaarsüüteo aluseks olev rikutud teenistuskohustus; 3) asjas kogutud

tõendid; 4) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht; 5) ettepanek

karistamise, sealhulgas karistuse liigi kohta, või karistamata jätmise kohta koos põhjendusega.

K.P.i suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (tl 40-42) sisalduvad kõik ATS §

73 lg-s 6 nimetatud andmed. Kooskõlas ATS § 73 lg-ga 5 esitas distsiplinaarmenetluse

läbiviija kokkuvõtte TLPA juhile 01.10.2014.

ATS § 73 lg-st 7 tulenevalt peab enne distsiplinaarkaristuse määramise otsustamist

distsiplinaarmenetluse

läbiviija

või

distsiplinaarkaristuse

määraja

andma

distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule kätte allkirja vastu või kui see ei ole võimalik,

siis toimetama kokkuvõtte kätte posti teel tähtkirjaga ametniku elukoha aadressil või ametniku

nõusolekul elektrooniliselt ning andma ametnikule võimaluse esitada viie tööpäeva jooksul

kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas

vormis

oma

arvamus

ja

vastuväited

distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte on kaebajale kätte

antud 07.10.2014 ja tal oli arvamuse andmiseks aega viis tööpäeva (tl 40). Kaebaja on oma

vastuväited ka esitanud (tl 9-10).

Eeltoodust selgub, et kaebaja on enne vaidlustatud käskkirja andmist ära kuulatud kahel

korral: pärast distsiplinaarmenetluse algatamist ning pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte

koostamist.

7. ATS § 73 lg 6 p 5 kohaselt tuleb distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes märkida ka

ettepanek karistamise, sealhulgas karistuse liigi kohta. Kaebajale vastuväidete esitamiseks

antud kokkuvõttes sisaldub nii distsiplinaarmenetluse läbiviija esialgne ettepanek karistada

kaebajat palga vähendamisega (ATS § 70 p 2) kui ka TLPA juhataja hiljem lisatud ettepanek

kohaldada korduva rikkumise tõttu karistusena ametist vabastamist (ATS § 70 p 3).

Kummalgi juhul ei olnud tegemist lõpliku karistuse otsustamisega, vaid ettepanekuga, millele

kaebaja võis enne distsiplinaarkaristuse lõplikku määramist esitada vastuväiteid. Vastustaja

märgib õigesti, et kaebaja teavitamine distsiplinaarmenetluse kokkuvõttel põhinevast

karistusettepanekust on kaebaja huvides, sest muidu ei oleks kaebaja osanud võimalikule

karistusele vastuväiteid esitada. Ka Riigikohus on leidnud asjas 3-3-1-10-05 (p 16), et õigust

olla ära kuulatud ei ole rikutud seeläbi, et menetlusalusele isikule tutvustati

distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet alles siis, kui distsiplinaarkaristuse määraja oli selle

karistuse määramiseks juba viseerinud ja teinud otsustuse karistuse valiku osas. Asjaolu, et

kokkuvõtet tutvustati staadiumis, kus juba oli tehtud esialgne otsustus määratava karistuse

suhtes, võimaldas Riigikohtu arvates ametnikul pigem paremini oma õigusi kaitsta, sest tal oli

võimalus esitada vastuväiteid ka karistuse valiku kohta. Seega ei ole alust vaidlustatud

korralduse tühistamiseks põhjusel, et kaebaja on jäetud distsiplinaarmenetluse käigus

nõuetekohaselt ära kuulamata.

8. Kaebajale määrati 24.10.2013 käskkirjaga nr 2-1/58 distsiplinaarkaristuseks noomitus

kaastöötajale solvavate e-kirjade saatmise eest. Selle käskkirja tühistamiseks esitatud kaebuse

jättis Tallinna Halduskohus 27.08.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-70088 rahuldamata ning

kohtute infosüsteemi andmetel jõustus halduskohtu otsus 30.09.2014 edasi kaebamata. ATS §

79 lg 2 alusel kustub distsiplinaarkaristuse kehtivus aasta möödumisel karistuse määramise

haldusakti jõustumisest. Seega on vastustaja 16.10.2014 käskkirjas õigesti märkinud, et

tegemist on korduva rikkumisega. Vastustaja on arvestanud ka asjaoluga, et haldusasjas nr 3-

14-50535 vaidlustatud distsiplinaarkaristusega seonduv kohtuvaidlus ei olnud käskkirja

andmise ajal veel lõppenud.

9. Kaebuse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et tema sõnad ei saanud 100%-

liselt põhjustada T. S. kõrget vererõhku. Kaebajale heidetakse käskkirjas ette

4(4)

väärikuskohustuse rikkumist (ametnikule sobimatute väljendite ja keelepruugi kasutamist)

ning T. S. terviseprobleemid ei ole otseselt kaebaja karistamise aluseks. Lisaks möönab

kaebaja sisuliselt ka ise, et osaliselt võisid tema sõnad siiski T. S. tervist mõjutada.

10. Kokkuvõttes võttes leiab kohus, et kaebuse põhjendused vaidlustatud käskkirja

tühistamiseks alust ei anna. Kui kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane, ei ole alust

ka tema teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu

väljamõistmiseks. Seega jääb kaebus rahuldamata.

11. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid Tallinna linn ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit