1-15-339/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-339

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 13. jaanuari 2015 määrus kaebuse

rahuldmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arno Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Arno Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 13. jaanuari 2015

määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla jättis teatisega nr 14922900175 rahuldamata Arno Nilenderi taotluse

kriminaalmenetluse alustamiseks vanglaametnike poolt rahvusvaheliste tavade, Euroopa

inimõiguste ja VangS § 28 lg 3 rikkumise tõttu. Kinnipeetava avalduse kohaselt rikuti Tartu

Vanglas tema õigusi, kui tal ei võimaldatud kaitsjatele ja ametiasutustele, sh Riigikohtusse

helistada. A. Nilender leidis, et Tartu Vanglas ettenähtud kahel korral nädalas 10 minutit

helistamist on mõeldud perega suhtlemiseks ja sellele ajale advokaadi kõnede surumine on

struktuurne ja teadlik kriminaalkuritegu.

Tartu Vangla menetluse mittealustamise teatises viidatakse Tartu Vangla direktori 11.02.2013

käskkirjale nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“, mille punkti 13.8.5. kohaselt võimaldatakse

kinnipeetavale, kes on õigeaegselt esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks,

telefoni kasutada punktis 13.8.1 - nimetatud päeval ühel korral kuni 10 minutit. E-7, E-8 ja

E11 eluosakonnas (millistes A. Nilender viibinud on) saab kodukorra alusel helistada

vähemalt üks kord nädalas kuni kümme minutit. Üldjuhul toimub telefoni kasutamine 9:00

kuni 18:00. E-11 osakonnas esmaspäeviti ja neljapäeviti, E-7 ja E-8 osakonnas kolmapäeviti

ja reedeti. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet.

Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata. Tuginedes eelkõige VangS § 28 lg-le 3

võimaldatakse kinnipeetavatel teha erakorralisi kõnesid riigiasutuste, kohalike omavalitsuste

ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Hommikul kogunenud

erakorraliste avalduste põhjal teostatakse järjest helistamisi vastavalt vangla võimalustele.

A. Nilenderi viitab VangS § 28 lg-le 3, mille kohaselt on keelatud kinnipeetava kirjavahetuse

ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende

ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Nimetatud säte ei tähenda, et

kinnipeetaval on piiramatu õigus helistada VangS § 28 lg-s 3 nimetatud asutustele ja isikutele

igal ajal ja mahus, mida nad soovivad. Telefoni kasutamise õigusele seavad piirid näiteks

vastavate tehniliste tingimuste (nt vabade telefoniaparaatide) olemasolu, teiste kinnipeetavate

õigus telefoni kasutamisele, vanglaametnike töökoormus ja vangla töökorraldus ning ka nende

asutuste tööaeg, kuhu soovitakse helistada. Seetõttu ei saa väita, et vanglal lasub kohustus

tagada kinnipeetavale alati ilma viivituseta telefoni kasutamine mahus, mida viimane soovib.

Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule

omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus ning vangla

võimalustest ja töökorraldusest tulenevalt võimaldatakse talle helistamine ka muul ajal.

2. A. Nilender vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris esitades kaebuse, mille ringkonnaprokurör Külli Saks jättis

05.12.2014 määrusega rahuldamata.

3. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas A. Nilender kaebuse

Riigiprokuratuuri.

4. Riigiprokuratuuri 13.01.2015 määrusega jäeti A. Nilenderi kaebus rahuldamata.

5. A. Nilender soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 13.01.2015 määrusele ning taotleb

selleks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi

vahendusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

13.01.2015 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

7. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on

Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse

advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu

jooksul.

7.1. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

7.2. Lisaks majanduslikule seisundile näeb riigi õigusabi seadus aga ette, et hinnata tuleb ka

riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Menetluse

senisest käigust nähtub, et A. Nilender soovib kriminaalmenetluse alustamist, kuna leiab, et

tema ja teiste kinnipeetavate suhtes pannakse vanglas toime Euroopa inimõigusi ja

VangS § 28 lg-s 3 sätestatud õiguste rikkumisi, s.o ei lasta kinnipeetavatel helistada kaitsjatele

ning ametiasutustele.

8. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada

mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud.

Seega on A. Nilenderi võimalus Riigiprokuratuuri 13.01.2015 määruse vaidlustamiseks ning

Tartu Vangla ametnike vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja

talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda.

9. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab

ringkonnakohus A. Nilenderi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk