3-14-52132/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52132

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a määrus kaebuse

tagastamise osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 07.02.2014 ja 10.02.2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset kahju

hüvitamise taotlust.

2. Tartu Vangla jättis 18.02.2014. a otsusega nr 1-13/157-2 (tl 14) A. Maksimovi 07.02.2014

ja 10.02.2014 esitatud 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse võtmata ning

tagastas need A. Maksimovile. Tartu Vangla selgitas, et justiitsministri 30.11.2000. a määruse

nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 1 kohustab vanglat saatma võõrkeelsed kahju

hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2

võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist vangla kinnipeetavalt allkiri nõusoleku

kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimiseks kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt

isikuarvelt maha. Tartu Vangla märkis, et 07.02.2014 oli A. Maksimovi isikuarvel vaba jääk

3,19 eurot ning 10.02.2014 7,53 eurot. Tartu Vangla selgitas, et olenevalt konkreetse taotluse

mahust, võimaldaks see võib-olla tõlkida ühe kahju hüvitamise taotluse. A. Maksimov esitas

aga kokku 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust. Tartu Vangla märkis, et vangla

sisekorraeeskiri ei näe ette võimalust tasuda tõlkimise eest teadmata ajal tulevikus. Tartu

Vangla lisas, et vanglale on teada, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab

tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades hulgaliselt

eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt leidis Tartu

Vangla, et kaebaja on võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema

vanglaametnikega. Tartu Vangla leidis, et seega tuleb vanglal jätta VSkE § 491 lg 5 alusel

kahju hüvitamise taotlused tõlkijale edastamata ja menetlusse võtmata ning tagastada

kaebajale.

3. A. Maksimov esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta sai

Tartu Vangla vastuse ja ta ei ole nõus vastusega. Sellepärast pöördub ta kohtusse hagiga 10,95

eurot. Kaebaja selgitas, et võeti ära fotoalbum ja enam ei ole kuskil fotosid säilitada. Lisaks

palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglas

07.02.2014 registreeritud A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/173-1.

4. Tartu Halduskohus 09.10.2014. a määrusega (tl 24-25) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et

kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju

hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise

nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või

vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel,

et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus selgitas, et eeltoodud sättest tuleneb kaebajale

kohustus läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et A. Maksimovi venekeelne kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/173-1 on

jäetud Tartu Vangla 18.02.2014. a kirjaga menetlusse võtmata ning see on tagastatud põhjusel,

et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta (VSkE § 491

lg 5). Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et

kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Kahju hüvitamise taotluse

tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine

toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav

eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki

asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast (Tartu Ringkonnakohtu

01.10.2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2392). Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on

Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. Halduskohus

märkis, et Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ning on viidanud A.

Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on esitanud vanglale hulgaliselt

eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Halduskohus märkis,

et kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Vangla 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695

edastanud kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud

pöördumisi. Halduskohtu hinnangul tõendavad nimetatud pöördumised seda, et kaebaja

valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab

A. Maksimovi eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse

hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on

varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Lisaks märkis halduskohus, et

kaebaja on Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal

teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 26.10.2014 määruskaebuse (tl 31), milles märkis, et ta sai

09.10.2014. a määruse, siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ja rikutud on võrdsuse põhimõtet.

6. Tartu Halduskohus 20.11.2014. a määrusega (tl 35-35p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et HKMS § 205

lg 1 p-st 3 tulenevalt peab kaebaja määruskaebuses märkima tema selgelt väljendatud taotluse,

märkides ära, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit

taotletakse. Lisaks tuleb kaebajal kohtule esitada ka määruskaebuse põhjendus, miks tema

arvates on Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a kaebuse tagastamise määrus õigusvastane. Veel

märkis halduskohus, et määruskaebuses ei ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta

(RLS § 57¹ lg 6), millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist

tõendav dokument ning juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna

võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.

Halduskohus palus kaebajal täpsustada, kas ta on soovinud esitada ka taotluse riigi õigusabi

saamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses või vaidlustab ta halduskohtu

09.10.2014. a määrust sel põhjusel, et ei ole saanud kaitsjat.

7. A. Maksimov esitas 23.11.2014 avalduse (tl 37), milles märkis, et ta sai kohtumäärused

ilma tõlketa. Kaebaja lisas, et talle ei ole selge kohtu positsioon ja palus tagada tõlge. A.

Maksimov palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut ega vahendeid.

8. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega (tl 42-43) jättis rahuldamata A. Maksimovi

taotlused kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise

määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks

möödunud.

Tartu Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on esitanud Tartu Halduskohtule 127 haldusasjas

taotlused, milledes soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene keelde. Koos

taotlustega on ta saatnud kohtule tagasi temale edastatud eestikeelsed määrused ja kirjad.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et A. Maksimovile kohtumääruste ja

kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Halduskohus viitas, et mitmetes

kaebaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud,

et A. Maksimov oskab eesti keelt piisavalt selleks, et oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt

leidis halduskohus, et kaebaja on võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast.

Eesti keelest arusaamise võimet on A. Maksimov oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades

esimese pöördumise kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati

kohtumääruste venekeelsete tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused.

Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt

venekeelsetele ja vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast

määruskaebusi ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele.

Halduskohus viitas sealjuures asjaolule, et A. Maksimovi sadades kaebustes ja

määruskaebustes esinevad ühed ja samad puudused, milledele kohus on varasemalt oma

kohtumäärustes korduvalt viidanud ning mis on talle varasemalt vene keelde tõlgituna

edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks kaebajale kohtumääruste ja

kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on A. Maksimovil võimalik

lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul. Halduskohus märkis, et A. Maksimovi

poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt

kohtu poolt eesti keelde, seega on talle tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema

emakeeles.

9. Tartu Halduskohus 13.01.2015. a määrusega (tl 45-45p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 09.10.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

11. 09.10.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on

kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse

läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega

tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas

halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et kaebaja ei ole

kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.

12. 18.02.2014. a otsusega jättis Tartu Vangla A. Maksimovi 56 venekeelset kahju hüvitamise

taotlust menetlusse võtmata ning tagastas need A. Maksimovile VSkE § 491 lg 5 alusel

põhjusel, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.

Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus vastusega ning selgitab, et ta pöördub kohtusse hagiga

10,95 eurot seoses fotoalbumi äravõtmisega.

13. Õige on halduskohtu seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see

seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Vangla poolt 10.09.2014

Tartu Halduskohtule esitatud tõenditest selgub, et kaebaja on esitanud mitmeid eestikeelseid

pöördumisi (tl 15-20) Tartu Vanglale. Samuti nähtub kaebaja Tallinna Kutsekooli tunnistuse

hinnetelehe koopiast (tl 20p21), et A. Maksimovi eesti keele oskus vastab tasemele „hea“.

Lisaks on kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud pöördumised, Tallinna Kutsekooli

lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine Eesti Politseis tõendavad, et A. Maksimov

valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega on halduskohus õigesti

leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla

kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus

tagastati läbi vaatamata, siis on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus. Seega on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

tagastanud.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 26.10.2014 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel