3-14-51974/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51974

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 100 eurot seonduvalt

kaduma läinud malega

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a määrus ja

25.11.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Maksimovi 22.10.2014. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 07.10.2014. a määrus muutmata.

2. Jätta Aleksei Maksimovi 26.11.2014. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 25.11.2014. a määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 21.08.2014, 25.08.2014, 28.08.2014 ja 01.09.2014 Tartu Vanglale

kokku 15 venekeelset kahju hüvitamise taotlust.

2. Tartu Vangla jättis 03.09.2014. a otsusega A. Maksimovi 21.08.2014, 25.08.2014,

28.08.2014 ja 01.09.2014 esitatud 15 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse

võtmata ning tagastas need A. Maksimovile. Sealhulgas tagastas Tartu Vangla kaebaja kahju

hüvitamise taotluse registreerimisnumbriga 1-13/894-1. Tartu Vangla selgitas, et vanglale on

teada, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu

Vangla viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi

Tartu Vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt leidis Tartu Vangla, et kaebaja on

võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema vanglaametnikega. Tartu Vangla

leidis, et seega tuleb vanglal jätta VSkE § 491 lg 5 alusel kahju hüvitamise taotlused tõlkijale

edastamata ja menetlusse võtmata ning tagastada kaebajale.

3. A. Maksimov esitas 04.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märkis, et ta sai

vanglalt vastuse nr 1-13/894-2, ta ei ole nõus vastusega ja ta pöördub kohtusse hagiga 100

eurot seoses pärast 07.08.2014. a läbiotsimist kadunud malega.

4. Tartu Halduskohus 07.10.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et

kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju

hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise

nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või

vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel,

et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus selgitas, et eeltoodud sättest tuleneb kaebajale

kohustus läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et Tartu Vangla poolt 03.10.2014 edastatud vangla 03.09.2014. a

otsusest (registreerimisnumbriga 1-13/894-2 jne) nähtuvalt on vangla muuhulgas keeldunud

kaebaja 28.08.2014 esitatud kuue venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmisest

ning need on tagastatud põhjusel, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab

tal enda õigusi kaitsta (VSkE § 491 lg 5). Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise

taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse.

Kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada

vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt

põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks

pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest.

Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise

taotluse tagastanud õiguspäraselt. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on kaebaja kahju

hüvitamise taotluse tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A.

Maksimov on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega

suhelnud eesti keeles. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on edastanud kohtule 10.09.2014

haldusasjas nr 31451695 mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale

adresseeritud pöördumisi. Halduskohtu hinnangul tõendavad nimetatud pöördumised seda, et

kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab

A. Maksimovi eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse

hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on

varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Lisaks märkis halduskohus, et

kaebaja on Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal

teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 22.10.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 07.10.2014. a

määruse ja siiani ei ole antud kaitsjat. A. Maksimov selgitas, et on rikutud võrdsuse põhimõtet

kohtus. A. Maksimov lisas, et ta ootab kaitsjat kohtus.

6. Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata, jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 07.10.2014. a määruse peale ja kohustas kaebajat kõrvaldama määruskaebuses

esinevad puudused hiljemalt 05.12.2014.

7. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas asjas esitatud

riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ja leidis, et eelnevate

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus leidis, et

23.10.2014 kohtusse saabunud pöördumises, mida kohus käsitleb määruskaebusena,

esinevad puudused on kaebaja võimeline kõrvaldama ise.

8. Maksimov esitas 26.11.2014 pöördumise, milles märkis, et ta sai kohtult määrused.

Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid, raha ega

sissetulekut. Lisaks palus kaebaja tagada määruste tõlge, kuna ta ei valda juriidilist

eesti keelt, ning anda talle kaitsja.

9. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega jättis rahuldamata A. Maksimovi

taotluse kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta

jätmise määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise

ajaks möödunud.

10. Tartu Halduskohus 13.01.2015. a määrusega vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a määrusele;

võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a

määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos

materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks; võttis

menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 peale, jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse, ja Tartu

Halduskohtu 25.11.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata A.

Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks.

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus 22.10.2014 esitatud määruskaebuse (I) ja seejärel

26.11.2014 esitatud määruskaebuse (II).

I

13. 07.10.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on

kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse

läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega

tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas

halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et kaebaja ei

ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.

14. 03.09.2014. a otsusega, muuhulgas numbriga 1-13/894-2, jättis Tartu Vangla A.

Maksimovi 28.08.2014 esitatud kuue venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse

võtmata ning tagastas need A. Maksimovile VSkE § 491 lg 5 alusel põhjusel, et

kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kaebuses

nähtuvalt ei ole kaebaja rahul Tartu Vangla otsusega.

15. Õige on halduskohtu seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei

tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu

Vangla poolt 10.09.2014 Tartu Halduskohtule esitatud tõenditest selgub, et kaebaja on

esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale. Samuti nähtub kaebaja

Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopiast, et A. Maksimovi eesti keele oskus

vastab tasemele „hea“. Lisaks on kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele

oskus nõutav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud

pöördumised, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine

Eesti Politseis tõendavad, et A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal

oma õigusi kaitsta. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab

oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust

tagastades õiguspäraselt. Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi

vaatamata, siis on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus. Seega on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

tagastanud.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 22.10.2014 esitatud määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a määruse kaebuse tagastamise osas muutmata.

II

16. 25.11.2014. a määrusest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus kaebaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis

tingis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4.

17. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 26.11.2014. a määruskaebuse

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a määruse riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise osas muutmata.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/