3-13-2277/83 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2277 Haldusasi JS kaebus Politseija Piirivalveameti 27.09.2013 käskkirja nr 1.3-3/135d punkti 3 ning 17.11.2013 käskkirja nr 1.3-3/162d punktide 2 ja 3 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – JS, volitatud esindaja advokaat Martin Kirsipuu Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aare Hõbe Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.04.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistungil 02.12.2014

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 30.04.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-2277.

2. Teha asjas uus otsus, millega jätta JS kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.02.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-2277 2(7) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 27.09.2013 käskkirjaga nr 1.3-3/135d algatati distsiplinaarmenetlus (p 1) ning kõrvaldati avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 78 alusel teiste hulgas teenistusest JS (p 3). Käskkirjast nähtus, et 27.09.2013 kell 00:30 peatasid sisekontrollibüroo ametnikud sõiduki, mida juhtis Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseiosakonna Lasnamäe konstaablijaoskonna piirkonnakonstaabel JS. Kuna sõiduki kontrollija tundis JS juures alkoholilõhna, sooviti tema võimalikku joovet kontrollida indikaatorvahendiga.

JS keeldus indikaatorvahendisse puhumast ning sõitis minema. XXXXXXXXX XXX XX maja hoovis peatati sõiduk uuesti, kuid JS lahkus sõidukist ja üritas põgeneda majade vahele, kus ta ca 10 minutit hiljem kätte saadi. JS ei allunud korduvatele korraldustele puhuda indikaatorvahendisse ning lõpuks seda liiga nõrgalt tehes keeldus uuesti puhumast. Samuti keeldus ta kontrollijatega vabatahtlikult sõidukisse istumast, et sõita jaoskonda täppisalkomeetri juurde. Ta muutus autosse toimetamisel agressiivseks, mistõttu pandi talle käerauad ning paigutati sundi kasutades sõidukisse.

Teel jaoskonda sõimas JS sisekontrollibüroo ametnikku ebatsensuursete väljenditega. Eeltooduga pani ta väljaspool teenistust teadlikult ja tahtlikult toime ametnikku diskrediteerivaid tegusid, käitus ametnikule mittekohaselt ja ebaeetiliselt. Selline käitumine on omane politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 86 p 3 järgi kvalifitseeritavale distsiplinaarsüüteole, s.o vääritule teole. Juhtumi faktilised asjaolud on niivõrd olulised ja tõsised, et vajalik ja kohane on JS distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada. PPA 17.11.2013 käskkirjaga nr 1.3-3/162d muudeti 27.09.2014 käskkirja nr 1.3-3/135d põhjendusi (p 1) ning kõrvaldati JS alates 14.11.2013 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest (p 2).

Käskkirja kohaselt rahuldas Tallinna Halduskohus 08.11.2013 JS esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas 27.09.2013 käskkirja p 3 kehtivuse. Distsiplinaarmenetluse käigus on JS käitumises ilmnenud uued rikkumised. Seega tuleb 27.09.2013 käskkirja põhjendusi täiendada. Vaatamata eelnevale alkoholi tarvitamisele, asus JS juhtima sõidukit (kell 01:35 indikaatorvahendisse puhudes oli väljahingatavas õhus alkoholi 0,12 mg/l, mis vastab jääknähule). Teades, et alkoholijoobe tuvastamise toiming on pooleli, väljus ta omavoliliselt sõidukist ja peale autosse naasmist sõitis peatumiskohalt kontrollijalt luba saamata ära, jõudes

100 m eemal asuvasse XXXXXXXX XXX XX hoovi, väljus politseiametniku loata sõidukist ning kõndis sõiduki juurest omavoliliselt minema. XXXXXXXX XXX XX hoovist XXXXXXXX XXX XX juurde jõudnuna soovis politseiametnike käest põgeneda, rebides end nende kätehaardest lahti ja joostes ära. XXXXXXXXXX XXX X juures takistati tal edasi jooksmast, millele JS osutas aktiivset vastupanu ning hakkas põhjendamatult appi hüüdma. Teades, et soovitakse kontrollida tema alkoholijoovet, venitas isik alates sõiduki peatamisest kuni tõendusliku alkomeetri juurde viimiseni teadlikult selle teostamist, s.h nõudes korduvalt selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta, karjudes politseiametnikele korduvalt vahele, tahtes keelavatele korraldustele vaatamata juua Nestea pudelis olevat vedelikku, proovides Kesklinna politseijaoskonnas endale sõrmede kurku ajamise teel kutsuda esile okserefleksi. JS osutas vastupanu ka politseisõidukisse paigutamisel. Täiendavalt võttis ta XXXXXXXX XXX XX juures enda juhitud 4-kohalisse sõidukisse peale viis kaasreisijat, rikkudes sellise tegevusega teadlikult liiklusseaduse nõudeid.

3-13-2277 3(7)

2. JS palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebustes tühistada PPA 27.09.2014 käskkiri nr 1.3-3/135d ning 17.11.2013 käskkiri nr 1.3-3/162d. Kaebuses kirjeldati 27.09.2014 sündmuse asjaolusid ning leiti, et kaebaja sõiduki peatamine ei olnud põhjendatud. Kaebaja sõitis lubatud sõidukiirusega. Peatumismärguanne anti vaid siniste vilkuritega. Kui kaebaja tegi akna lahti, suunati kohe tema poole indikaatorvahend ja kästi puhuda. Kaebaja peatanud politseiametnik JB peab kaebaja peale vimma. Kaebaja palus politseiametnikul end esitleda, kuid JB nõudis puhumist.

Kaebaja palus selgitada ka kinnipidamise põhjust, milleks nimetati suurt kiirust. Kuna kaebaja oli õiges sõidukiiruses veendunud, nõudis ta, millega on kiiruseületamine fikseeritud. Kaebaja pakkus, et sõidab lähimasse hoovi, kus saab sõidukiga ohutult seista. XXXXXXXX XXX XX hoovis ei väitnud JB, et kaebaja on kinni peetud, mistõttu hakkas kaebaja kõndima ümber maja, et natuke värsket õhtu hingata ning maha rahuneda. Edasi kõndides nägi kaebaja eravärvides autost väljumas kolme meest, kes liikusid kaebaja poole. Kaebaja kutsus telefoni teel appi VB, kes viibis endiselt kaebaja sõiduki juures.

Mehed haarasid kaebajast kinni. Politseiametnik EP nõudis, et kaebaja puhuks indikaatorvahendisse. Kaebaja arvas, et indikaatorvahend ei ole nõuetekohaselt kalibreeritud. Kaebaja nõudis selgitusi ka sõiduki peatamise asjaolude kohta. Kui kaebaja suhtes kasutati füüsilist vägivalda, küsis ta, mis on tema kinnipidamise alus. EP ütles vaid, et kaebaja on väärteomenetluse raames kinni peetud. Kesklinna politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetriga joovet ei tuvastatud. 27.09.2013 käskkiri ei ole asjaolusid arvestades proportsionaalne. Kaebajalt ei ole küsitud selgitusi toimunu kohta.

Kaebaja peeti kinni töövälisel ajal ning politseiametnike tegevus sel õhtul oli vastuoluline. Ebaselge on, kas sisekontrollibüroo ametnikel on õigus plaanilise kontrolli ajal peatada erasõidukeid sõidukiga, mis ei ole teiste sõidukite kinnipidamiseks varustatud (puuduvad punased vilkurid). Ebaselge on ka, miks kasutati kaebaja suhtes vahetut sundi. Käskkirja aluseks olev ettekanne on moonutatud. Kaebajal on politseistaaži 14 aastat ning selle aja jooksul ei ole kaebajat kordagi karistatud. Kaebajat on korduvalt tunnustatud. Teenistusest kõrvaldamisel vähendati kaebaja palka 40%.

Kaebajal on rahalised kohustused kolmandate isikute ees, mis nõuavad igakuist täitmist (liisingud, laenud jms). Peamise sissetuleku suur langus põhjustab kaebajale suurt kahju. Käskkirjas puudub vaidlustamisviide. 17.11.2013 käskkiri on 27.09.2013 käskkirjaga identne. Käskkirjas on vääralt märgitud, et kaebaja joove oli 0,12 mg/l. Tegelikult oli see 0,06 mg/l, mida ei kvalifitseerita liiklusseaduse (LS) § 69 lg 5 alusel joobeks. Käskkirja andmise ajaks ei olnud küsitud kaebaja selgitusi toimunu kohta. Vastustaja muutis pahatahtlikult oma 27.09.2013 käskkirja selleks, et sellele ei kohalduks halduskohtu 08.11.2013 esialgse õiguskaitse määrus.

Kaebaja teenistusest kõrvaldamine on jätkuvalt ebaproportsionaalne.

3. Politseija Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes käskkirjades väljendatu juurde.

4. Tallinna Halduskohtu 30.04.2014 otsusega JS kaebus rahuldati ning 27.09.2013 ja 17.11.2013 käskkirjad tühistati. PPA-lt mõistati kaebaja kasuks välja menetluskulud 1665 eurot. 27.09.2013 käskkirjas on vaid paljasõnaliselt märgitud, et teenistusest kõrvaldamine on vajalik ja kohane juhtumi faktiliste asjaolude tõttu. Kaebaja kõrvaldati teenistusest üksnes sisekontrollibüroo I talituse juhi MS 27.09.2013 ettekande alusel. Kaebajalt mingeid selgitusi ei küsitud. Teenistusest kõrvaldamine ei olnud distsiplinaarmenetluse algatamise vältimatu tagajärg, vaid tegemist oli kaalutlusotsusega. Käskkiri on ilmselgete motiveerimisja kaalumispuudustega, mida ei ole võimalik tagantjärele kõrvaldada. Puudused muudavad käskkirja kontrollimatuks ning see on tuntavalt ebaproportsionaalsuse tunnustega.

3-13-2277 4(7) Distsiplinaarmenetluse algatamise ajal ei saanud vastustajale olla veel teada, et juhtumi faktilised asjaolud on niivõrd olulised ja tõsised. Sel ajal oli ebaselge, mis alusel kaebaja üldse kinni peeti, kas kinnipidaja ise toimis õiguspäraselt või oli tegemist vaenuga jne. Vastustaja oleks pidanud käskkirjas põhistama, miks on kindel, et järgneb kaebaja teenistusest vabastamine. 17.11.2013 käskkiri ei vasta tervikuna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-st 1 tulenevale haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõudele. Ehkki käskkirja pealkiri näitab, et tegemist on 27.09.2013 käskkirja muutmisega, sisu seda ei kinnita. Täiendatud on üksnes 27.09.2013 käskkirja sissejuhatavat osa. Vastustaja ei esitanud tõendeid, mis käskkirjas toodud väiteid kinnitaksid. Käskkirja alusena ei ole viidatud ühelegi dokumendile. Kaebaja on jäetud ära kuulamata. Käskkirjas puuduvad kaalutlused, miks tuleb kaebaja teenistusest kõrvaldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Politseija Piirivalveamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 30.04.2014 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta JS kaebus rahuldamata. Kuigi käskkirjades võib esineda puudusi, vastavad need üldjoontes haldusaktile esitatavatele nõuetele. Oli täidetud eeldus ametniku teenistusest kõrvaldamiseks. Kaebajale on ette heidetud sisekontrollibüroo ametnike kontrollitegevuse takistamist, nende seaduslikele korraldustele mitteallumist ning politseiametnikule ebaväärikat käitumist. Rõhutatud on sellise käitumise lubamatuse kohta signaali andmist ja sisemise töömoraali kahjustamise vältimist. Teenistusest kõrvaldamine oli põhjendatud ja proportsionaalne. Tõendina esitatud videosalvestuselt on näha, et kaebaja tegevus oli vastuolus ATS §-ga 51, mille kohaselt peab ametnik käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, s.h hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Teenistusest kõrvaldamise eesmärgiks on tööandja viivitamatu hinnangu andmine ametniku väga raskele distsiplinaarrikkumisele. Teenistusest kõrvaldamine on väga harva kohaldatav meede. JS kolleegidel oleks olnud äärmiselt raske jätkata normaalset töötamist ning nõuda teistelt isikutelt õiguskuulekat käitumist, kui nende enda kolleeg keeldub täitmast teenistusülesandeid täitvate politseiametnike seaduslikke korraldusi, osutab neile füüsilist vastupanu ning sellele ei järgne tööandja poolt mingit kohest, juhtunu tõsidust arvestavat reaktsiooni. Kaebaja teenistusest kõrvaldamise otsus tuli teha viivitamatult. Seega ei olnud võimalik koguda kõiki võimalikke tõendeid. Peadirektor lähtus MS ettekandest ja sündmuskohal tehtud videosalvestusest. Nimetatud materjalid olid piisavad, et otsustada teenistusest kõrvaldamine. MS osales sündmustes vahetult. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et videosalvestist ei saa arvestada, sest sellele ei ole käskkirjades tehtud viidet. Esimese käskkirja puhul ei võetud kaebajalt seletust, sest tegutseda tuli viivitamatult. HMS §

40 lg 3 p 1 võimaldab haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. 17.11.2013 käskkirja andmise eelselt on kaebaja saanud oma selgitusi esitada nii kohtumenetluses kui ka distsiplinaarasjas. Vastustajal oli võimalik kõigi nendega arvestada. Seega ei olnud kaebaja eraldi ärakuulamata jätmine selline viga, mis oleks saanud otsustamist mõjutada. Kaebaja teenistusest kõrvaldamise ainsaks negatiivseks tagajärjeks oli kaebaja palga vähenemine 60%-ni keskmisest palgast. Selline tagajärg tuleneb vahetult ATS §-st 78. Palga

3-13-2277 5(7) vähenemine võis raskendada kaebaja olukorda, kuid taoline talumiskohustus on mõistlik, arvestades, et näiteks haiguse tõttu töölt eemalolek vähendab samuti oluliselt sissetulekut, kuigi töötajal selles üldjuhul süü puudub.

6. JS palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud selgituste juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastuses rõhutatakse, et käskkirjad on antud oluliste kaalutlusvigadega ning tuvastamata on kaebaja poolt vääritute tegude toimepanemine. Teenistusest kõrvaldamine oli ebaproportsionaalne ja põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. ATS § 78 lg 1 kohaselt saab ametniku distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine. Ringkonnakohus on esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses 23.01.2014 määruses nimetatud normile oma tõlgenduse andnud ning leidnud, et teenistusest kõrvaldamise otsustamisel ei piisa pelgalt pädeva isiku hinnangust, et distsiplinaarmenetluse tulemusena võib eeldada ametniku teenistusest vabastamist, vaid selline hinnang on alles aluseks, et hakata kaaluma, kas teenistusest kõrvaldamine on konkreetses olukorras põhjendatud. Ringkonnakohus leidis samas lahendis, et ATS § 78 lg 1 ei näe ette kaalutlusi, millest tuleb teenistusest kõrvaldamise otsustamisel lähtuda. Seega tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) §

4 lg 2 kohaselt lähtuda kaalutlusõiguse eesmärgist ja õiguse üldpõhimõtetest, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. ATS § 78 lg 1 eesmärgiks ei ole üksnes või eelkõige uute süütegude toimepanemise ärahoidmine või distsiplinaarmenetluse läbiviimise takistamise vältimine. Need oleksid küll asjakohased kaalutlused, kuid ei välista teisi kaalutlusi, miks konkreetse ametniku teenistuses jätkamine ei ole temale etteheidetava distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust arvestades vastuvõetav, sh nt organisatsiooni normaalse töökeskkonna tagamiseks või asutuse maine kahjustamise vältimiseks. Ringkonnakohus jääb eeltoodud tõlgenduse juurde ka põhivaidlust lahendades, märkides veel täiendavalt, et ATS § 78 lg 1 kohaldamiseks, s.o teenistusest kõrvaldamist kaaluma asudes ei pea distsiplinaarsüüteo toimepanemine olema tõendatud. Piisab sellest, kui pädeval isikul on teada olulised faktilised asjaolud toimunu kohta ning tema hinnangul toob sellise teo toimepanemine karistusena kaasa teenistusest vabastamise.

8. Halduskohtu põhjendustest nähtub, et kohtu hinnangul olid täitamata eeldused ATS § 78 lg

1 kohaldamiseks ning samuti esinesid olulised kaalutlusvead teenistusest kõrvaldamise otsustamisel. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Samas tuleb nõustuda halduskohtu kriitikaga käskkirjade vormistusliku poole osas, eriti mis puudutab 17.11.2013 käskkirja sõnastamist 27.09.2013 käskkirja muutmise käskkirjana. Kuna halduskohus leidis 08.11.2013 määruses, millega ta rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas 27.09.2013 käskkirja täitmise, et 27.09.2013 käskkirja motivatsioon ei veena teda, andis vastustaja 17.11.2013 uue käskkirja, milles täiendas põhjendusi. Pigem on 17.11.2013 käskkirjaga kaebaja teenistusest kõrvaldamine uuesti otsustatud. Eeltoodu ei ole aga 17.11.2013 käskkirja tühistamise aluseks.

9. Seoses ärakuulamisõiguse rikkumisega märgib ringkonnakohus, et üldjuhul tuleb ametnikule enne teenistusest kõrvaldamist anda võimalus omapoolsete vastuväidete esitamiseks. Vastustaja on viidanud HMS § 40 lg 3 p-st 1 tulenevale erandile, mis lubab viia haldusmenetluse läbi menetlusosalist ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju

3-13-2277 6(7) ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. HMS § 40 lg 3 p 1 on 27.09.2013 käskkirja puhul asjakohane. PPA peadirektor pidas vajalikuks kaebaja teenistusest kõrvaldada viivitamatult pärast väidetava distsiplinaarsüüteo toimepanemist (sündmus leidis aset 27.09.2013 öösel). Asjaolusid arvestades võib sellist käitumist pidada põhjendatuks. Öösel oli toimunud intsident, kus osales kümmekond politseinikku ning mis päädis JS suhtes sunnivahendite kasutamisega ja ta joobeseisundi tuvastamiseks jaoskonda toimetamisega. MS ettekandest ning videosalvestisest nähtus JS käitumine. Selleks, et tagada konfliktijärgselt politseis normaalne töö, oli õigustatud vastustaja otsustus kõrvaldada JS kohe teenistusest. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kuna videosalvestisele ei ole käskkirjades viidatud, ei saa selle kohtumenetluses tugineda. Pole mingit põhjust arvata, et vastustaja videosalvestisega ei tutvunud. Käskkirjades kajastatud faktilised asjaolud vastavad videosalvestises talletatule. Haldusakti ei muuda õigusvastaseks pelgalt see, kui aktis pole märgitud kõiki tõendeid, mille alusel on asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud tuvastatud. 17.11.2013 käskkirja puhul ei saa kaebaja ärakuulamata jätmist pidada oluliseks menetlusveaks. Vastustaja oli selleks ajaks saanud tutvuda halduskohtule esitatud kaebusega. Seega oli ta kõigist kaebaja vastuväidetest teadlik.

10. ATS § 78 lg 1 kohaldamise eeldused olid täidetud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei pea distsiplinaarsüüteo toimepanemine olema tõendatud. Vastustaja käsutuses oli piisavalt andmeid, mis võimaldasid kaebaja käitumist kvalifitseerida vääritu teona. Kaebaja on püüdnud enda rolli 27.09.2013 sündmustes vähendada, viidates võimalikule tagakiusule teise politseiametniku poolt. Ringkonnakohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Kuigi videosalvestis kajastab sündmusi üksnes osaliselt, nähtub sealt ilmselgelt, kuidas kaebaja eirab politseiametnike seaduslikke korraldusi. Kaebajale selgitati korduvalt menetlustoimingute tegemise põhjusi. Selgitusega mittenõustumine ei tähenda, et politseiametnike korraldusi võib eirata. Kaebaja käitumine oli teadlik ning arvestades, et kaebaja oli tõenäoliselt eelnevalt alkoholi tarbinud (seda kinnitab sündmuste algusest tund aega hiljem toimunud indikaatorvahendisse puhumisel saadud tulemus), oli tema eesmärgiks tõenäoliselt joobe mõõtmist võimalikult palju edasi lükata. Nii tegi kaebaja takistusi enda politseiautosse paigutamisel ning püüdis politseiametnike korduvatele keeldumistele vaatamata juua vedelikku. Kaebaja sellist käitumist kogumis võib vaadelda vääritu teona. Vastustaja on käskkirjades väljendanud selget veendumust, et sellise vääritu teo eest tuleb karistuseks määrata teenistusest vabastamine. Vääritu teo eest on võimalik teenistusest vabastada ka juhul, kui varasemad karistused puuduvad ning teenistuskäik on laitmatu.

11. Kaebaja teenistusest kõrvaldamise vajadusega seoses on 27.09.2013 käskkirjas vaid märgitud, et faktilised asjaolud on olulised ja tõsised. Samuti nähtub käskkirjast hinnang, et kaebaja tegevus vähendab tugevalt usaldust tema suhtes, kuna väljendab suhtumist teistesse kontrolltegevusi ja võimalikke korrarikkumiste avastamist ning tõkestamist teostavatesse kaaskolleegidesse. 17.11.2014 käskkirja kohaselt on kaebaja teenistusest kõrvaldamine vajalik selleks, et anda organisatsiooni ametnikele selge tagasiside, et politseis ei tolereerita aset leidnud asjaoludel vääritut käitumist politseiametniku poolt, distsiplinaarmenetluse kestel teenistuse jätkamisel peaksid organisatsiooni liikmed, eeskätt kaebaja teenistuskoha kollektiiv taluma kaebaja suhtumisest tingitud sisemise töömoraali kahjustumist. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on lubatavate kaalutlustega. Vastustaja ei ole käskkirjades lahti kirjutanud kohaldatava meetme proportsionaalsusega seonduvat. Samas ei teki antud juhul kahtlusi selles, et vastustaja on olnud teadlik kaebaja poolt viidatud asjaoludest, mis puudutavad kaebaja varasemat laitmatut teenistuskäiku. Samuti ei saanud vastustaja jaoks

3-13-2277 7(7) teadmata olla, et palga vähenemine pingestab kaebaja majanduslikku olukorda. Vastustaja on sellele vaatamata pidanud põhjendatuks kaitsta organisatsiooni toimimist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga.

12. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus PPA apellatsioonkaebuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab JS kaebuse rahuldamata. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja 1665 eurot. Ringkonnakohtus taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist summas 660 eurot. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets