2-13-45131/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Menetluse liik Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finants OÜ hagi N. P.i vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista kostjalt N. P.´ilt Aktiva Finants OÜ kasuks võlgnevus 85 (kaheksakümmend viis) eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

3. Menetluskulud jäävad kostja kanda.

4. Välja mõista N. P.´ilt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud 123 (sada kakskümmend kolm) eurot 90 senti, sh. tasutud riigilõiv 60 eurot ja lepingulise esindaja tasu 63, 90 eurot.

5. Välja mõista N. P.´ilt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (123,

90 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuasja number 2-13-45131 Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Aktiva Finants OÜ hagi N. P.i vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 284, 10 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja:

Aktiva Finants OÜ (RK xxx)

Uljana Feldman (lepinguline esindaja, e-post: jurist@julianus.ee)

N. P. (IK xxx, elukoht:xxx)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 12.01.2010 lepingud (liitumisleping 1744531 ja järelmaksuleping 1744531), mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest tasuma. Kostja kohustus ostetud kauba eest tasuma vastavalt järelmaksugraafikule. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Elisa Eesti AS loovutas 04.10.2011 kostja vastase nõude põhisummas 152, 07 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrval nõudeid. Hageja leiab, et allkiri on üsna sarnane lepingu sõlmimisel esitatud ID-kaardil oleva allkirjaga. Nõude loovutamise teatis saadeti kostjale hagejale teadaolevale aadressile. Riigikohus oma kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-62-07 leidnud, et hagi rahuldamise ei välista asjaolu, et kostjale on nõude loovutamisest teatud pärast hagiavalduse esitamist. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka hagi loovutamist kinnitavad dokumendid, seega kostja on loovutamisest teada saanud hiljemalt hagimaterjalidega tutvumisel.

2. Tegutsedes heas usus ja arvestades asjaolu, et kostja on tasunud eelnevalt põhinõude katteks 67,07 eurot ja viivise nõude katteks 152,03 eurot (kokku 219,10 eurot), loeb hageja viivise nõude tasutuks. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 85 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh. riigilõiv 60 eurot ja tasu õigusabi eest 63,91 eurot. Mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja vahel ei ole võlaõigussuhteid ja võlausaldajal ei ole õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Võlasuhte tekkimise aluseks võlaõigusseaduse § 3 alusel on leping. Kostja ei ole suuliselt, ega kirjalikult hagejaga laenu või krediidilepingut sõlminud. Kostja ei sõlminud Elisa Eesti AS lepingut nr. 1744531 ja see on võltsing. Allkiri lepingus ei kuulu kostjale, see on võltsing ja kostja ei ole lepingut kunagi näinud. Hageja ei ole esitanud kirjalikku dokumenti nõude loovutamisest, nagu seda nõuab VÕS § 172 säte. Kostjalt on dokumendid varastatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Arvestades hagi hinda 284, 10 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingutest (liitumisleping 1744531 ja järelmaksuleping 1744531) tulenevat kohustust tasuda kauba ja osutatud teenuste eest. Kostja väitel ei ole ta järelmaksulepingut 1744531 sõlminud ning leping, kui ka kostja allkiri lepingul on võltsing. Kohus ei pea kostja väiteid usutavaks. Hageja on oma nõuet alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 26.09.2013 vähendanud 329, 10 eurolt kuni 85 euroni ja seda põhjusel, et kostja on selles ulatuses menetluse jooksul võlgnevuse tasunud. Kostja poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl. 62) nähtub, et kriminaalmenetlust alustati tulenevalt sellest, et kostja väitel kasutas tundmatu isik kostja isikutunnistust, vormistas 12.01.2010 AS EMT-s järelmaksulepingu mobiiltelefonile Nokia X 3 ja laenulepingu Minicredit AS-s. Toimiku materjalides oleva järelmaksulepingu (tl. 22) kohaselt on kostja ostnud aga Elisa Eesti AS-lt järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 6500c. Seega ei oma kostja väited tema dokumentide varguse kohta käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Eeltoodust järeldab kohus, et lepingud on sõlminud kostja, kellel on lepingutest tulenev tasumiskohustus, mida kostja on rikkunud, jättes kauba ja teenuste eest tasumata. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 85 eurot.

5. Kostja väitel ei ole talle esitanud kirjalikku dokumenti nõude loovutamise kohta. Nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Sellise loovutamislepingu on hageja esitanud (tl. 16). Üldjuhul nõude loovutamisest võlgnikule teatama ei pea ja loovutamise kehtivus sellest ei sõltu. Võlgnikule loovutamisest teatamata jätmise tagajärjed on reguleeritud VÕS § 169 ning selle tagajärjeks on see, et võlgnik võib kohustuse täita valele, so. vanale võlausaldajale, kuid sellisel juhul loetakse, et võlgnik on kohustuse täitnud uuele võlausaldajale. Nõue on võimalik loovutada ka kohtumenetluse ajal (TsMS § 210 lg 1). Seega on nõude loovutamine kehtiv ja kostja väide ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Loovutamislepingust on arusaadav milline nõue ja kelle vastu loovutati.

Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.

Kohus märgib kostja ära kuulamise osas, et kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja ära kuulamisele ei ilmunud. Kolmanda, menetlusvälise isiku telefonikõne ja seal toodud väited (kostja sõidab hetkel Tallinnast Jõhvi ja hilineb) ei pea kohus põhjendatuks ja usutavaks. Kostja ei ilmunud 13.01.2015 ära kuulamisele kohtu tööpäeva lõpuni, ega taotlenud uue aja määramist.

MENETLUSKULUD

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS §-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud. Kuna hagi rahuldatakse tuleb hageja menetluskulud kostjalt välja mõista. Hageja on kandnud menetluskulusid 123, 90 eurot, millest riigilõiv on 60 eurot ja lepingulise esindaja tasu 63, 90 eurot.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/