1-13-9083/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

22. jaanuaril 2015

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-9083 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 22.01.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.O elektroonilise v vangistusest vabastamiseks alvega tingimisi enne tähtaega Süüdimõistetu O.O isikukood XXX xxx Kaitsja Eduard Bulattšik Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest O.O vabastamata.

Rahuldada kaitsja taotlus O.O bi vandeadvokaat Eduard Bulattšiku ´le riigi õigusa osutamise e eurot. est tasu määramiseks summas 48

Välja mõista O.O-lt menetluskulud 48,0 eurot kaitsjatasu.

O.O l tasuda kaitsjatasu

´

30 päevas tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011,

Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr

EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „ menetluskulud“. O.O 1-13-9083

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.O elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.O Maakohtu 18.11.2013 otsusega

199 lg 2 p 5,9 tunnistati süüdi Viru KarS § , § ja § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi KarS § 65 lg 2 alusel . liideti karistusele Viru Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud ärakandmata karistus.

Lõplikuks liitkaristuseks KarS § 64 ja § 68 alusel mõisteti päeva

2 aastat 11 kuud ja 28 vangistust. Karistuse kandmise algus . 08.07.2013 06.07.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses O.O on 1 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Kinnipeetav enamasti ,5 aastat xxx xxx olnud tööga hõivatud, töötanud lihttöölisena. Töötas 1 OÜ xxx kuni märtsini 2011.a. Pärast seda kuni jaanuarini 2012 oli arvel töötukassas. Seejärel veebruarist 2012 sai tagasi xxx oma endisesse töökohta. liini töölise ametikohalt seoses madala töötasuga ja rasket töötingimuste tõttu. Juulist 2012 . Omab 50% töövõimetust. xxx

Ema sõnul poeg on töötanud lühikest aega . Enne vangistust töötas ka As Nitrofert tõstuki xxx peal. asu, samuti elukaaslase riteo Sissetulekuks oli tema enda tööt töötasu. Toime pandud ku põhjuseks oli materiaalse kasu saamine. Vabanedes tingimisi ennetähta töökohta. 08.12.2014 k egselt ei ole O.O kindlat -raha andmetel on kinnipeetaval 6 udeid. Vabanemisfondil on 55,63 eurot. 081,31 eurot tasumata nõ

15.05.10 läbis alkoholivastase ravi läbi kodeerimise. Sellest ajast ei tarvita enda sõnul ül dse alkoholi. Karistusregistris andmed alkoholi tarvitamise puuduvad. st tingitud väärkäitumise kohta Tarvitas amfetamiini 1-2 korda nädalas. Ei tarvitanud vahepeal enda sõnul 2 aastat, kuna tervislik seisund ei lubanud. Ravil ei ole olnud. Ema sõnul olid O.O varasemalt probleemid sõltuvusainete tarvitamisega. O.O juba alaealisena oli arvel narkokuritegude talituses kui narkootilisi aineid tarbiv isik. Karistusregistri andmetel karistatud NPALS järgi 3 korral. Viimati pani sellelaadse väärteo toime 22.05.08.a. Eelmine Kuritegu ei olnud seotud narkootikumide tarvitamisega. Viimased kuriteod oli enda sõnul sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Eesmärgiks oli uue narkodoosi ostmine, kuna palgast selleks enam ei jätkunud. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Seoses kroonilise -2012.a.

haigusega määrati töövõimetus 40% 2010.a. Hetkel väidab, et töövõimetus on tõstetud 50%. 15.05.2014-05.06.2014 xxx. läbis programmi Vangistuses viibides ajavahemikul 01.07.2014-01.11.2014 oli hõivatud majandustöödel, töötas koristajana. Alates 01.11.2014 on xxx. hõivatud 13.01.2014- riigikeele kursustel (xxx 31.03.2014 käis ). Isik on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib teist korda. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 44%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%.

Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise alla soovib kinnipeetav elama xxx Kohtla- . Tegemist on 3- järelevalve Järve linn toalise korteriga. Korteri omanik on xxx kinnipeetava õde kes on nõus venna elama asumisega tema korterisse. Antud elamispinnal elavad kinnipeetava ema Gxxx Pxxx koos kahe alaealise lapsega. Elukoht vastab rjaliku n elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Ki õusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andsid kinnipeetava õde Lx xx Fxxx ja ema xxx

O.O on algharidus. xxxorral, Õpiraskuste ja koolist puudumiste tõttu oli suunatud kool jäi lõpetamata. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole O.O kindlat töökohta. on Töötukassas arvel, üks õdetest J töötab Kinnipeetava ema Gxxx Pxxx xxx Pxxx xxx ja Lxxv Fxx on lapsehoolduspuhkusel. Lähedased on nõus kinnipeetavat toetama vabanemisel materiaalselt ja moraalselt. Karistusregistri andmetel on O.O korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevat karistust kannab varguse, kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Kuritegu, mille eest O.O kannab karistust on toime pandud katseajal. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuuluvad salajane ja avalik vargus ning röövimine. Karistus mitteseadusekuulekat eluviisi ilmestab registri väljavõttest on näha, et O.O ka asjaolu, et ta on toime pannud erinevaid väärtegusid. Väärteokorras on teda karistatud seitsmel korral, nendest kuus väärteokaristust ja psühhotroopsete on arhiveeritud (Narkootiliste ainete ning nende lähteain varavastase süüteo väheväärtusliku ete seadus rikkumine - 3 korda; asja vastu - 1 kord; avaliku korra rikkumine 2

- 2 – korda; mootorsõiduki joobes juhtimine korda(sh juhtimisõiguseta juhtimine, liiklusnõuete rikkumine, tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine).

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks ei toeta vabanemiseks. O.O taot

leb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

Kohus tutvunud esitatud

ja tema kaitsja materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu

arvamustega, leiab, et O.O tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.O isikut iseloomustavad andmed - panemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal tema käitumist nii kuriteo toime ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. O.O nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

O.O on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib ist korda. Viimane te karistus mõisteti isiku ja varavastaste kuritegude eest. Korduvalt karistatud väärteokorras. -

Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega

(varasemalt karistatud NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem O.O-le määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks O.O uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, malused vabanemisel (elukoha et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema või olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.O vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma