1-13-5534/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

22. jaanuaril 2015

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-5534 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 22.01.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.I isikukood xxx viibib Viru vanglas Kaitsja Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest R.I vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus R.I ´ile riigi õigusabi osutamise e eurot. est tasu määramiseks summas 48

V

astavalt kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu tasumiseks mõistliku aja jooksul.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.I Maakohtu 13.09.2013 otsusega 7,8,9 ja tunnistati süüdi Pärnu KarS § 199 lg 2 p

§ § 25 lg 2 järgi

215 lg 2 p 1, 2 -

4 kuulise vangistusega. liideti karistusele KarS § 65 lg 2 alusel

Pärnu Maakohtu § 266 lg 2 § 200 lg 2 p 7, 9 järgi

28.12.2012 kohtuotsusega KarS p 1, 3 ja

mõistetud ärakandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 päeva aastat 9 kuud ja 28

vangistust. Karistuse kandmise algus

11.02.2013 09.12.2016. ja lõpp

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest on vangistuse R.I nähtub, et teda kestel 10 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. On lõpetanud 9 klassi. Õppimisega oli probleeme, keskendumisraskuste tõttu

. Pidevad probleemid

k motivatsiooni äitumisega, sellest ka kasvatusraskustega laste klassi suunatud. Hetkel omab jätkata õpinguid. puidupingitöölise eriala omandamist. Vabaduses oli

05.05.2014 alustas

Töötukassas arvel üle seitsme kuu ja sealt suunati keevitus le, mille läbis ja ehituspraktika edukalt. Kinnipeetavat toetab vangistuses rahaliselt vanaema. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Peale vabanemist on võimalik tööle asuda xxx.

Alkoholi proovis 13a, kuid hakkas tarbima 14,5a. Tarbis ega, koos sõprade, tuttavat enda sõnul harva ja lahjat Leiab, et alkoholi alkoholi. On olnud vägivaldne, väidetavalt vaid enesekaitseks.

peaks kainena, kuid alkoholi tarvitamine vähem tarbima. Väidetavalt on kõik teod pannud toime suurendab isiku puhul riski. . Läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening

Enda sõnul dselt 15 aastasena. Enda väitel proovinud kanepit, esmakor tarvitas kanepit enne

vangistu

st igapäevaselt, üksinda ja sai seda tuttavate käest. Vangistuses on R.I läbinud järgmised tegevused:

- ajavahemikul 17.05-11.07.2013 osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening;

-

17.06.2013 alustas õpinguid puidupingitöölise erialal, kuid loobus;

-

16.01.2014 kuni 14.07.2014 osales majandusabitöödel;

- i kuna viibib 05.05.2014 alustas uuesti õpinguid puidupingitöölise amet kohal, õpingud peatatud, xxx;

- 11.08.2014 alustas osalemist sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, kuid peatatud õppetöös osalemise tõttu.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aast ägivaldse kuriteo a jooksul on 65%, v

toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%.

Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel e. R.I on esinenud pidevalt käitumisprobleem Lasteaias esines vägivaldset käitumist oma rühmakaaslaste vastu ning käitumisprobleemid jätkusid ka koolis. Probleemid süvenesid, kui R.I asus vanaema juurde elama, siis hakkas esinema oll tema koolis R.I elas põhjuseta puudumisi ning puudus kontr käimise üle. vaheldumisi oma ema ja vanaema juures. Käesoleval ajal on R.I ema koos noorema vennaga asunud elama xxx ja R.I on avaldanud soovi vabaneda elektrooni ele

lis järelevalvele

oma vanaema xx urde xxx perekonnaliikmetel piisavalt ruumi. ju - . Elamus on kõigil

R.I vanaema, vanaema elukaaslase a tädi ´i sõnul on R.I näol tegemist väga xxx j xxx mõjutatava noore inimesega, kes sõprade survel on võimeline toime panema ebaseaduslikke tegusid. Elamu võimaldab antud aadressile elektroonilist valvet paigaldada. Oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks on andnud majaomanik, vanaema xxx ja vanaema elukaaslane xxx kellega koos R.I peale vabanemist elama asuks.

xxx juhatuse liikme xx xx nul oli R.I enne vanglasse ´i sõ sattumist tööharjutusel/tööpraktikal nende ettevõttes ja iseloomustab R.I kui tublit töölist. xx. xx xx xx kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et on nõus R.I le tema vabanemisel tööd -

pakkuma,

esialgu küll poole kohaga, kuid hooaja saabudes täiskohaga. R.I on varasemalt käitumiskontrollile määratult rikkunud lisakohustust, millega oli talle määratud keeld mitte suhelda ´i, ´e jt. R.I jätkas xx xxx kriminaalhooldusel olles keelatud

isikutega suhtlemist ning koos nendega uute . süütegude toimepanemist R.I oli määratud kriminaalhooldusele alates 07.06.2012.a, katseaeg kulges negatiivselt kuna R.I jätkas kriminaalhooldusel olles süütegude toimepanemist ning ei olnud kriminaalhooldusametnikega suheldes koostöövalmis.

R.I on vabaduses olles käinud korduvalt nii psühhiaatri kui ka kliinilise psühholoogi juures ravil, viibinud aatria osakonnas statsionaarsel Tartu vangla psühhi ravil. Psühholoogilist ja

psühhiaatrilist ravi läbi vi lähtuvalt peaks R.I jätkama nii inud spetsialistide seisukohast psühhiaatrilise kui ka psühholoogilise raviga. Karistusregistri andmetel on R.I 3-l korral karistatud kriminaalkorras ja väärteokorras 17 korda (AS, TubS, NPALS, KarS §262, Kars §218, ÜTS).

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks

ei toeta vabanemiseks.

R.I t vabastamist. taotleb ennetähtaegse Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust.

Kohus tutvunud esitatud

ja tema kaitsja

materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.I tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine

käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad R.I

andmed - i kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal tema käitumist ni

ni

ng sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigalda

mine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava

õiguspärane käitumine vangistuses. R.I nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 10 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

R.I on kriminaalkorras karistatud kolm korda (varavastased, sh 1 astme kuriteod), vanglas viibib esimest korda.

Viimane karistus mõisteti eest. Korduvalt karistatud väärteokorras. varavastaste kuritegude

Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide rvitamisega ta (varasemalt karistatud AS ja NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning R.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem R.I le määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole - suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R.I uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema või töö malused vabanemisel (

- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud R.I vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma