1-13-4386/51 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

22. jaanuaril 2015

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-4386 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 22.01.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.T isikukood XXX viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. H.T

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.T on Viru Maakohtu 21.08.2013 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg

2 p8,9 kohaldamisega 2 aasta 11 kuu 18 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 1 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus . 21.05.2012 09.05.2015 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses H.T kohta koostatud iseloomustu sest nähtub, et tal on distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. H.T on põhihariduseta. Isikul puudub eriala, kuid soovib seda omandada. Vangistuses läbis edukalt A2 taseme riigikeele kursused majandustöödel (08.05.2013-31.08.2013). Osalenud

nii koristajana kui ka köögitöölisena. Enne vangistust oli sissetulek kindel ja stabiilne xxx Vaatamata sellele, ei suutnud isik oma kulusid ja tulusid tasakaalus hoida. Rahapuudus oli ka kuriteo sooritamise põhjuseks, kuna kinnipeetava toimetulekut mõjutas sõltuvusprobleem. Kinnipeetava sõnul ametlikult pole töötanud. On tegelenud juhutöödega. Enne kinnipidamisasutusesse sattumist ei töötanud. Vabanemisel on vanaema nõus osutama H.T-le piiratud materiaalset toetust. Kinnipeetava sõnul alustas varakult alkoholitarbimist. Üks kuritegu on sooritatud alkoholijoobes, s.o raske tervisekahjustuse tekitamine. Tunnistab oma alkoholisõltuvust, vajadust muutusteks ei näe. H.T on staa tas enne vangistust amfetamiini žikas narkomaan. Kinnipeetav tarvi mitu korda nädalas, süstis. Väärteokorras, Narkootiliste ja psühhotroopsete ainet seaduse alusel, on karistatud 6 korda. Praktiliselt kõik väärteod ja kuriteod on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Kinnipeetav on esitanud nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses. Vangistuse ajal l - äbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening (31.10.2012 23.11.2012). Läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu (16.10.2013 - 04.12.2013). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 81%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54%. Viru vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel v H.T õimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Tegu on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava vanaema xx xx. Praegu elavad selles korteris kinnipeetava vanaema ja onu - vanaema poeg x xx. Enne vangistust elas kinnipeetav munitsipaaleluruumis aadressil xxx. xx xx kinnitas, et anna s vabanemiseks tema b oma nõusoleku H.T ennetähtaegsek korterisse. xx xx teada oli H.T enne vangistust xxx Garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava vangistuse perioodid on vaheldunud lühiajaliste vabaduses viibimiste perioodidega. Alates 16. eluaastast muutuste elustiil ta kriminaalselt käitunud H.T on olnud riskeeriv, hoolimatu, tagajärgedega mittearvestav. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, vabadusekaotust kannab viiendat korda.

- Maksim H.T

Kriminaalhooldusele on teda määratud ühel korral ei täitnud temale määratud 32 tundi üldkasulikku tööd ning pööratud täitmisele. karistus oli

Prokuröri abi kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

H.T

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik

H.T isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses.

H.T nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 22 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

H.T on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglakaristust kannab viiendat korda. Karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Teda on karistatud nii reaalse vangistusega kui ka tingimisi Varasemalt oli ja üldkasuliku tööga. allutatud ka käitumiskontrollile.

Varasematele karistustele vaatamata ei asunud paranemise teele ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et isik ei teinud oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ja tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning H.T puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem H.T-le ei määratud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks H.T uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kr

iminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.T vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma