4-14-9708/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-14-9708

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2015 Haapsalu kohtumaja a

22. jaanuar 2015 a Haapsalu kohtumaja

Väärteoasja number 4-14-9708 Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Väärteoasi K.K kaebus PPA sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse 05.11.2014 otsuse

nr le väärteoasjas

2510,14,001898, mille kohaselt karistati K.K

Liiklusseaduse § järgi

224 lg 2 rahatrahviga 400 eurot, s.o 100

trahviühikut Menetlusosalised

Kaebuse esitaja K.K , isikukood

xxx, elukoht *, emakeel * keel, valdab _ keelt, email: *, * * töökoht

Kaitsja advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli

advokaadibüroo, asukoht Karja Haapsalu, e-post: advokaat.rajavere@gmail.com

Kohtuväline menetleja PPA sisekontrollibüroo Lääne

sisekontrollitalitus, asukoht Pikk 18 Pärnu, esindaja Marika Liiv RESOLUTSIOON

1.Jätta K.K kaebus rahuldamata

ja PPA L sisekontrollibüroo ääne sisekontrollitalituse 05.11.2014 2510,14,001898 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2.Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele

/Rahandusministeerium arve EE891010220034796011 SEB, arve EE932200221023778606

Swedbank, arve EE403300333416110002 Danske pank, arve EE701700017001577198 №rdea pank. /. Viitenumber - 10220145225439

3. M 400-eurose rahatrahvi 6- äärata kuulise ositi tasumise alguseks kohtuotsuse jõustumise kuule järgneva kuu 10.kuupäev.

4-14-9708

4.

Jätta rahuldamata K.K taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. 5.Edastada kohtuotsus K.K-le, kaitsjale

ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise s kuulutamisest ning esitades oovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

PPA sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse 05.11.2014 otsusega väärteoasjas nr

2510,14,001898 karistati K.K rikkumise eest 27.09.2014.a kell järgmise –

04.26 Türi vallas Järva maakonnas Pärnu Sõmeru mnt 82.km juhtis mootorsõidukit isikuna, -Rakvere-

kelle väljahingatavas õhus ühe liitri kohta oli alkoholisisaldus 0,36 0,05 mgl, ületades alkoholi +- piirmäära 0,31 mgl. Rikkus sellega LS § toime väärteo, milline on kvalifitseeritav L järgi.

69 lg 3 ja pani S § 224 lg 2 Karistust kergendav raskendavad asjaolud puuduvad. asjaolu puhtsüdamlik kahetsus, karistust Väärteo ee karistuseks määratud LS § 22 st on K.K-le

4 lg 2 alusel rahatrahv 400 eurot s.o

100 trahviühikut, mis on tasumisele määratud ositi 6 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Kaebus 24.11.2014 saabus kohtusse K.K kaebus 3-5 otsusele oasjas nr 2510,14,001898. /tl / väärte Kaebuse esitaja leiab kaebuses, et väärteoasja menetluses on oluliselt rikutud menetlusõigust, mis on viinud ebaõige lahendini ning vaidlustatud otsus tuleb VTMS § 132 p 3 alusel tühistada ja menetlus lõpetada järgmistel alustel:

1) väärteoasja on lahendanud menetleja, kellel puudus menetluspädevus, väärteootsus on tehtud menetluspädevuseta menetleja poolt; 2) 10.10.2014 väärteoprotokolli on koostanud menetleja, kes ei olnud selleks pädev;

3) menetluspädevuse puudumise tõttu on tühised kõik muud sisekontrollitalituse menetlejate poolt väärteoasjas tehtud toimingud ja kogutud tõendid; 4) vastavalt väärteootsusele on väärteoasja lahendamise aluseks 27.09.2014 väärteoprotokoll, ei ole aru saadav, kuhu kadus 10.10.20134 koostatud väärteoprotokoll, ühes ja samas asjas ei saa olla mitu väärteoprotokolli. Kuna 10.10.2014 väärteoprotokolli koostamine tühistas 27.09.2014 väärteoprotokolli, ei saa väärteoasja lahendada 27.09.2014 väärteoprotokoll alusel; 5) kui asi lahendati 27.09.2014 protokoll alusel, on menetleja tuginenud pärast protokolli koostamist kogutud tõendusteabele, s.t on väljunud väärteoprotokolli piiridest. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis jätta rahuldamata kirjalikus vastuses /t 20-22/, kaebus tuleb l et ja otsus muutmata.

Vastuses e leitakse, et vastavalt väärt o menetlemise ajal kehtinud õigusaktidele oli PPA Lääne sisekontrollibüroo pädev menetleja nii väärteoasja menetlemiseks, väärteoprotokolli koostamiseks kui otsuse vastuvõtmiseks.

Käeso evas väärteoasj s on K.K-le esitatud 2 väärteoprotokolli – l a 27.09.2014 ja teine täiendatud väärteoprotokoll 10.10.2014, mille K.K on kätte saanud ja sellele ka vastulause esitanud.

Otsuse tegemisel on menetleja lähtunud paberkandjal ja menetlusalusele isikule tutvustatud 10.10.2014 koostatud väärteoprotkollist. Täiendatud protokoll erineb esimesest rikkumise kirjelduse sõnastuse osas, on lisatud tõendeid. Otsus t on tõendina välja jäänud 10.10.2014 väärteoprotokoll, es kuid muud tõendid on nimetatud ja ka vastulause on kajastatud.

4-14-9708

Kogu väärteomenetluse jooksul on K.K-le sisuliselt süüks arvatud ühte ja seda sama tegu, muutunud ei ole teo toimepanemise koht, aeg, rikkumise sisu ega õigusnormid.

Kohtuväline menetleja kinnitab, et otsus on tehtud 10.10.2014 väärteoprotokolli alusel, kuid kontrollimata jäi, et andmebaas ka seda kajastaks. Kohtul on võimalik kontrollida otsuse tegemise aluseks olnud asjaolusid ning 10.10.2014 väärteoprotokolli alusel on kohtul võimalik uus otsus.

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna kaebuses on esitatud väide, et menetlus on läbi viidud selleks pädevust mitteomava menetleja poolt, kontrollib kohus kõigepealt kohtuvälisel menetlejal pädevuse olemasolu või puudumist, sest VTMS § 150 lg 1 p 2 loeb väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja. Kaebuses ei leitakse, et

väärteoasja menetlenud PPA sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalitusel olnud pädevust

seda väärteoasja menetleda. VTMS § 8 p 1 kohaselt on menetleja kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja, kelleks VTMS § 9 p 1 kohaselt võib olla seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus.

Liiklusseaduse § 263 lg 2 kohaselt LS § 201 261 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on -

Politsei ja Piirivalveamet.

- ja Siseministri 17.07.2014 määrusega nr 33 vastu võetud Politsei piirvalveameti põhimääruse § 8 p 2 kohaselt on ameti ülesandeks süütegude menetlemine.

Põhimääruse § 14 lg 1 loetleb ameti struktuurüksused ja selleks on ka Lääne Prefektuur. Politseija piirivalveameti põhimääruse § 17 p 2 kohaselt on prefektuuri põhiülesandeks ka süütegude menetlemine. VTMS § 12 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses menetletakse väärteoasja teo toimepanemise koha järgi. K.K pani teo toime Järva maakonnas s.o Lääne Prefektuuri tööpiirkonnas.

K.K kinnitas kohtuistungil, et ta töötab PPA Lääne Prefektuuris vanempiirivalvurina s.o ametnikuna. Põhimääruse § 14 lg 1 nimetab ameti struktuurüksusena ka sisekontrollibürood ja § 19 p 2 kohaselt on sisekontrollibüroo põhiülesandeks ametnike süütegude menetlemine. Kohus leiab, et Politseija piirivalveameti

- ja piirivalve ameti põhimäärusega on kehtestatud politsei ametnike süütegude menetlemiseks erikord – ametnike poolt toime pandud süütegude menetlemine on antud sisekontrollibüroo pädevusse ja seega kehtib ametnike süütegude menetlemisel nende eripädevus. Riigikohus 10.03.2005 kohtuotsuse nr 3-1-1-7-05 punktis 7 on selgitanud, et „kohtuvälise menetleja ametnikud määrab VTMS §

2 tulenevalt kohtuväline menetleja ise, kohtuväliste menetlejate

10 lgst

struktuuriüksustega seonduvat ei käsitle aga seadustik üldse, leiab kriminaalkolleegium, et V™S

§ 12 ei määratle seda, milline kohtuvälise menetleja ametnik või struktuuriüksus peab väärteoasja menetlema, vaid näeb ette, et väärteoasja menetleb kohtuväline menetleja, kelle tööpiirkonnas tegu toime pandi. See regulatsioon on oluline eeskätt juhul, kui kohtuvälise menetleja tööpiirkond ei hõlma tervet Eesti Vabariigi territooriumi.“.

Lisaks on samas leitud: “Vältimaks menetlusalusel isikul seoses kohtuvälise menetleja juurde ilmumisega (nt väärteoprotokolli koopia ja kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks, ütluste andmiseks jne) ülemääraste kulutuste tekkimist, on küll soovitatav, et lokaalsete struktuuriüksuste olemasolul teostataks kohtuvälist menetlust rikkumise toimepanemise koha järgses või menetlusaluse isiku eluvõi asukoha järgses struktuuriüksuses. Siiski ei tähenda sellest kõrvalekaldumine, et väärteoasja oleks menetlenud ebaseaduslik menetleja, kuna struktuuriüksuste,

4-14-9708

nt politseiosakondade puhul ei ole VTMS §

9 lähtuvalt tegemist menetlejatega VTMS § - st

150 lg 1 p

2 tähenduses.“ Seega leiab kohus, e l puudus t väärteoasjas ei ole asja menetlenud ega otsust teinud menetleja, kelle pädevus asja menetlemiseks.

Kaitsja 10.2014 leidis, et seadus ei võimalda koostada ühes asjas kahte väärteoprotokolli ja seega 10. koostatud väärteoprotokoll ei saa olla otsuse tegemise aluseks. Väärteotoimikus on tõepoolest kaks väärteoprotokolli – 27.09.2014 piirkonnapolitseinik R. poolt R.

koostatud väärteoprotokoll /VTT tl 4/ ja 10.10.2014 erisüüteomenetleja M. poolt koostatud L. väärteoprotokoll /VTT tl 8/.

VTMS § 68 lg 2 kohaselt täiendatakse protokolli, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui protokolli tuleb oluliselt muuta või täiendada, on otstarbekas koostada uus väärteoprotokoll ja seda just isiku kaitseõiguse tagamiseks. Käeolevas asjas ongi koostatud 10.10.2014 uus väärteoprotokoll. Väärteoasja toimikust on näha, et K.K on selle protokolliga 10.10.2014 tutvunud ja talle on protokolli koostamisel teatavaks tehtud, millal otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. K.K on väärteoasjas esitanud vastulause just 10.10.2014 koostatud protokollile /VTT tl 17/.

Eelkirjeldatud näitab, et uue väärteoprotokolli koostamisel on järgitud menetlusnorme ja K.K on saanud oma õigusi väärt omenetluses täies mahus kasutada. e

Väärteootsuses on kirjas, et otsuse tegemise aluseks on 10.10.2014 koostatud protokoll. Kui võrrelda väärteootsuses olevat teokirjeldust ja võrrelda seda 10.10.2014 väärteoprotokollis oleva teokirjeldusega, on näha, et teokirjeldus sõna sõnalt ei kattu. Samas leiab kohus, et väärtootsuses -

olev teokirjeldus ei välju 10.10.2014 väärteoprotokollis olevast väärteokirjeldusest ega kajasta teo

toimepanemis samad on teo e asjaolusid vähem, kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus – toimepanemise aeg, koht, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ja teo toimepannud isik ning rikutud õigusnorm ja teo kvalifikatsioon. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväl ei ole rikkunud väärteoasja menetlemisel ine menetleja menetlusnorme.

Järgmisena uurib kohus, kas K.K on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas K.K on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud teo. K.K tunnistas kohtuistungil, et

oli enne mootorsõiduki juhtima asumist alkoholi tarvitanud. Tunnistaja

M. N. ütluste kohaselt osales tema 27.09.2014 abipolitseinikuna patrullis. Sõitsid Paide- Türi vahel, Kirna mäel oli VW Passat väga ebakindlate sõiduomadustega, sõitis 40-50 km/h, lubatud oli 90 km/h, liikus ühest tee äärest teise, äratas kahtlust. Lülitasid vilkurid sisse ja peatasid auto. Indikaatorvahend näitas juhil joovet. Edasi viisid isiku Paide politseijaoskonda, kus isik puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Isik oli nii indikaatorvahendi kui tõendusliku alkomeetri näitudega nõus.

VTT tl 1 on , mille kohaselt 27.09.2014 kell 04.26 on indikaatorvahendi kasutamise protokoll K.K suhtes kasutatud indikaatorvahendit, mille näit on olnud positiivne. VTT tl 1 pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt K.K ei esinenud muid joobele viitavaid tunnuseid kui alkoholi lõhn suust. VTT tl 2 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll väljatrük koos iga. Protokolli kohaselt kasutati K.K suhtes 27.09.2014 kell 04.43-04.47 komeetrit Lion intoxilyzer tõenduslikku al

4-14-9708

8000 nr 80-004513, taatlemistunnistuse nr TTRC-14/000057. Alkomeetri

1 mg/l. mõõtetulemus 0,3 Samu andmeid näitab ka väljatrükk. Tl 9 on mõõtevahendi, tõendusliku alkomeetri lion intoxilyzer 8000 nr 80-004513 taatlustunnistus nr TTRC-14/000057, mille kohaselt mõõtevahend on taadeldud 09.05.2014.

Kohus kokkulangevalt, et K.K oli 27.09.2014 leiab, et eelnimetatud tõendid kinnitavad kell 04.26 isikuks, kes juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,31 mg/l kohta.

Väärteoprotokollis on kirjas, et oma tegevusega rikkus A. LS § 69 lg sätesta Tarakaniv 3, mis b, et

mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et K.K rikkus eelnimetatud normi.

K.K poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Kaitsja väitis, et kuna K.K ei olnud joobele viitavaid tunnuseid, siis tema tegu oli formaalne, ta ei olnud joobes. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 sätestab väärteona mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi lubatust rohkem, mingeid täiendavaid kõrvalekaldeid isiku olekus, reaktsioonides vms selle koosseisu täitmiseks vaja ei ole.

Seega väärteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohtuväline menetleja on väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et väärtegu oli K.K poolt toime pandud . Karistusseadustiku otsese tahtlusega

§ 1 järgi paneb isik teo toime süüteokoosseisule

6 lg 3 otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab vastava asjaolu

.

istanud, et , ja tahab või vähemalt möönab seda K.K on oma ütlustes tunn oli tarvitanud alkoholi ning seejärel juhtis autot. Peale alkoholi tarvitamist autot juhtima asudes ta teadis või vähemalt möönis, et võib olla seisundis, mis ei luba tal autot juhtida.

Kaitsja l sundis

eidis, et K.K pani väärteo toime hädasei

– K.K otsustas mootorsõiduki juhtimise kasuks, et vältida kas tema või ab § ikaasa poolt KarS 121 tegu. KarS § 29, mis defineerib , sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle hädaseisundi

toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-95-06 punktis 12 selgitanud, et: „ Hädaseisundi eeldusi kontrollides tuleb eristada hädaolukorda ja päästetoimingut. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist.“

Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas 27.09.2014 vahetult enne autorooli asumist esines K.K

hädaolukord.

K.K on selgitanud, et hädaolukord seisnes selles, et tal oli abikaasaga peretüli, mis oli kestnud juba neli tundi ja ta pidas paremaks lahkuda, et säästa perekonda, lapsi, naabreid. Naine tuli juba rusikatega kallale. Enne seda kui asus mootorsõidukit juhtima, tuli mõte kodutüli lahendamiseks kutsuda politsei, aga ei saanud, hakkas telefonist kahju, naine tuli kohe kallale kui nägi, et hakkab helistama. Teadis, et ei tohi ametile häbi teha, kohalikud ju ka tunnevad teda. Maja ees puhkama ei saanud jääda, seal segab kõiki, naine ka ei tahaks, et seal on, kui oleks sinna jäänud, oleks häbi teinud. hakkas lihtsalt külm. Tahtis sõita sealt Pool tundi juba seisis seal majade juures, eemale, puhata kusagil ja siis Haapsalusse edasi sõita.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et ajal, mil K.K otsustas hakata mootorsõidukit juhtima, oli ta korterist lahkunud juba pool tundi tagasi, peretüli ei jätkunud maja ees hoovis ja õues olles ei esinenud mingit rünnet K.K ega kellegi teise õigushüvedele. Täiesti arusaamatud on

4-14-9708

K.K selgitused, miks ta poleks saanud maja ees autos end välja puhata (nagu ta kavatses teha parklas) ja selle a Kohus leiab, et kuna ohtu semel pani toime õigusrikkumise. õigushüvedele ei olnud, ei olnud objektiivselt vajalik asuda ka nn päästmistoimingut tegema. Lähtu õigusrikkumine des eeltoodust leiab kohus, et 27.09.2014 K.K poolt toime pandud ei olnud

toime pandud hädaseisundis ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises meline ja puudub KarS 2. süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõi peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K.K on talle süüks arvatud LS § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüd stavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise i, sest va ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et K.K rikkus LS § 69 lg 3 ja pani sellega toime väärteo, mis täidab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja K.K on eelnimetatud väärteo toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt

karistuse mõistmise alustele.

LS

224 lg 2 kuni 300 , aresti § näeb karistusena ette rahatrahvi trahviühikut või sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. K.K on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS §

0 trahviühikut s.o

224 lg 2 alusel rahatrahviga 10

400 eurot.

KarS K.K puhul on tuvastatud. § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis

K.K ne, tegu on toime pandud otsese tahtlusega kuid alkoholisisaldus süü on keskmi , väljahingatavas õhus ei ületanud teokirjelduses ette nähtud miinimummäära oluliselt.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendava karistust raskendavad asjaolud ks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, puuduvad. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. e pannud liiklussüüteo, K.K on toim mille puhul on tegemist reaalse ohudeliktiga, kus nn abstraktne oht teiste liiklejate turvalisusele muutub aina tõenäolisemaks.

Kohus leiab, et k t aristuse mõistmine sanktsiooni keskmises määrast madalamas määras on põhjendatud eelkirjeldatud asjaoludega.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on mõistnud K.K-le karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.

Kohtuväline menetleja on määranud otsuses rahatrahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul, näidates ära viimase osamakse tasumise tähtaja – 05.2014, s.t, et rahatrahv on määratud tasumisele alates 10. 10.12.2014. VTMS § 201 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus pööratakse täitmisele, kui see on jõusutnud ja täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Kohus leiab, et ka rahatrahvi ositi tasumise tähtaja määramisel tuleb arvestada kohtuotsuse jõ stumisega ja seetõttu määrab kohus rahatrahvi u tasumise ositi sama tähtaja jooksul nagu seda oli määranud kohtuväline menetleja s.o 6 kuu jooksul, kuid tähtaeg hakkab kulgema peale kohtuotsuse jõustumist.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja K.K

PPA

510,14,001898 sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse 05.11.2014 otsus väärteoasjas nr 2 tul ta muutmata. eb jät

4-14-9708

Menetluskulud

Kaitsja taotles VTMS § 23 alusel hüvitada K.K-le riigieelarve vahenditest tema kantud kaitsjatasu summas 294 eurot /tl 29-31/.

Kuna kohus ei rahulda K.K kaebust ja ei lõpeta väärteomenetlust K.K suhtes, ei esine VTMS § 23 sätestatud aluseid K.K-le kaitsjatasu hüvitamiseks ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel juhind

132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, 199 lg 2, L ub kohus VTMS §§ S §§ , KarS § 56 lg 1.

69 lg 3, 224 lg 2

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik