2-14-51951/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-14-51951

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-51951

Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2015.a, Tallinn

Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Kohtuasi

OÜ Nord West Electric hagi KÜ K.Kärberi 18 vastu tahteavalduse andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks – hüpoteegi seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.10.2014.a määrus menetluse lõpetamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ K.Kärberi 18 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja): Osaühing Nord West Electric (registrikood: 10182350; asukoht: Kohtla-Järve), tehinguline esindaja adv Vitali Denikin

Kostja (määruskaebuse esitaja): Korteriühistu K.Kärberi (registrikood: 80309711; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja v/adv Eve Selberg

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 20.10.2014.a määrus jätta muutmata.

2. KÜ K.Kärberi 18 määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Tsiviilasi nr: 2-14-51951

2(3) Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses oli hagi kostja vastu tuvastamaks, et kostjal on kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks, mis seisneb kinnistusregistriossa nr 24869101 (Harju Maakohtu kinnistusosakond, Tallinna jaoskond) kantud korteriomandile hüpoteegi seadmises summas 98 008,51 eurot esimesele vabale järjekohale hageja kasuks (asja nr 2-14-51951, enne eraldamist asja nr 2-13-12653). 07.10.2014.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks.

2. 20.10.2014 määrusega lõpetas kohus asjas menetluse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus märkis, et edastas kostjale hagist loobumise avalduse. Kostja ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud ega menetluskulude taotlust esitanud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-ga 1 lõpetas kohus asjas menetluse seoses hagist loobumisega. Kohus viitas TsMS § 168 lg-tele 2 ja 4. Kuivõrd kostja kohtu määratud tähtpäevaks menetluskulude jaotuse osas seisukohta ei esitanud, siis jäid kostja menetluskulud tema enda kanda.

3. 27.11.2014.a esitatud määruskaebuses vaidlustab kostja maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha uue määruse, millega jäetakse asjas kantud menetluskulud täielikult hageja kanda. Koos määruskaebusega esitas kostja ka taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Maakohus on kohaldanud vääralt menetlusnorme. Kohus on õigesti märkinud, et hagist loobumise korral jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 4 järgi hageja kanda. Erandina võib kohus jagada menetluskulud teisiti üksnes juhul, kui hagist loobumise on põhjustanud nõude rahuldamine või omaksvõtt kostja poolt. Antud juhul ei ole sellised asjaolud hagist loobumist põhjustanud, mistõttu sai kohus jagada menetluskulud üksnes viisil, et jätta need hageja kanda. Kuigi TsMS § 1741 järgi saab kohus koos kulude jaotusega määrata kindlaks ka menetluskulude suuruse, on selle sätte puhul tegemist pigem seadusandja sooviga kiirendada/vältida menetluskulude suuruse üle peetavat nö iseseisvat menetlust. Viidatud säte ei anna aga kohtule õigust jagada menetluskulude nimekirja esitamata jätmisel kulusid teisiti, kui seda sätestab TsMS § 168 lg 4. Jättes menetluskulude nimekirja esitamata nö riskibki nende hüvitamiseks õigustatud isik üksnes sellega, et tal tuleb hilisemalt pidada täiendavalt aeganõudev ja võimalikke lisakulutusi kaasatoov menetlus kulude kindlaksmääramise üle.

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Maakohus rahuldas 15.12.2014.a määrusega määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse. Kohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 20.10.2014.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on määruskaebus esitatud, so käesoleval juhul menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on jätnud menetluse lõpetamise määruses hagist loobumise tõttu menetluskulud

Tsiviilasi nr: 2-14-51951

3(3) poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas lõppjärelduses õige. Kuna kostja kulusid hagejalt enam pärast TsMS § 1741 lg-s 1 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis) märgitud lahendi tegemist välja mõista ei saa, jäävadki need tema enda kanda. Kostja tõlgendusega viidatud sättest ringkonnakohus ei nõustu. Nimelt nägi kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis TsMS § 1741 ette erikorra menetluskulude kindlaksmääramisel asja menetluse lõpetamisel mh hagist loobumise tõttu. Nimetatud sätte lg

1 järgi määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagist loobumise kohta sätestab TsMS § 429 lg 3, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Antud juhul ei lähtunud maakohus kaevatavas lahendis küll TsMS § 1741 lg-st 1 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis), mille järgi oleks tulnud menetluskulud siiski jätta TsMS § 168 lg 4 alusel esmalt hageja kanda, ja kuna kostja oma menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis ei tulnud hagejalt kostjale kulusid välja mõista. Maakohus tugines TsMS § 168 lg-le 4, mille järgi jäävad hagist loobumisel menetluskulud eelduslikult hageja kanda, ja sellest lähtuvalt kohustas kostjat TsMS § 429 lg 3 II lause alusel hagist loobumise avaldusele vastamisel märkima, kas kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kuna kostja tähtaegselt nimetatud seadusest tulenevat kohustust ei täitnud, ehk ei teatanud kohtule, et ta soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, siis sellest tulenevalt ei saa kostja enam peale märgitud lahendi tegemist menetluskulude väljamõistmist nõuda. Seega on maakohtu lahend õige. Maakohus pidi tegema sellise lahendi, millest tuleks selgelt välja, et kostja ei saa enam kuni 31.12.2014.a kehtinud TsMS § 174 lg 1 regulatsiooni järgi menetluskulude väljamõistmist hagejalt 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest nõuda. Maakohtu lahendist see sisuliselt tuleneb – kohus on märkinud, et kuivõrd kostja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude jaotuse osas seisukohta ei esitanud, siis jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus märgib, et kui menetluse lõpetamise lahendis TsMS § 1741 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis) järgi menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata, on see ka kindlus hagejale, et temalt ei saa teise poole kulusid enam välja mõista.

Krista Kirspuu

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/