3-14-52415/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52415 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus MMH kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Anastassia Malõševa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – MMH, esindaja Kristi Toodo Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MMH määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta MMH määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-52415 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) pidas 12.10.2014 Värska vallas kinni isiku, kes tuvastati tema enda ütluste järgi kui MMH (sündinud XX.XX.XXXX Sudaani Vabariigis). MMH avaldas 12.10.2014 soovi varjupaiga saamiseks.

2. Tartu Halduskohus andis 13.10.2014 määrusega PPA-le loa MMH-i kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 5 alusel kuni sättes nimetatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

3. PPA esitas 09.12.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse MMH-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Isik pole selgitanud, kuidas tema elu Sudaanis ohus oli. Isik pole enda jaoks selgeks mõelnud, millisest riigist ta varjupaika soovib, mis annab alust arvata, et isik ei viibi Eestis varjupaigamenetluse lõpuni. MMH on andnud oma reisiteekonna suhtes vasturääkivaid ütlusi. Tal oli juba

3-14-52415 2(4) eelnevalt võimalus esitada varjupaigataotlus Itaalias või Venemaal, hetkel teadaolevate andmete kohaselt nimetatud riikides varjupaigataotlust esitatud pole, kuid ka see asjaolu vajab ülekontrollimist. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on võimeline õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil. Puudub põhjus arvata, et isik oma käitumist tulevikus muudaks. MMH-iga koos kinni peetud isikud on väitnud, et nende sihtkoht oli Norra ning on võimalik, et ka MMH soovis jõuda Norrasse. Ei ole välistatud, et ta jätkab oma teekonda Norrasse. Samuti on menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vajalik, et isik oleks PPA-le kuni menetluse lõppemiseni kättesaadav. MMH-il puudub reisidokument ning ka tema isik vajab tuvastamist. Seega ei ole vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Varjupaigataotleja 05.12.2014 intervjuul väitis isik, et tema esialgsel kinnipidamisel antud ütlused ei ole tõesed ning valeütlusi sundis teda andma smuugeldaja, kes ähvardas vastasel juhul kätte maksta tema perekonnale Sudaanis. MMH-i kinnipidamise alus ei ole veel ära langenud. Isikul esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alus (varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, kui on olemas põgenemise oht).

4. MMH avaldas Tallinna Halduskohtu 11.12.2014 kohtuistungil, et ei mõista, miks teda kinnipidamiskeskuses hoitakse. MMH-il ei ole plaanis põgeneda. Kinnipidamiskeskuses on kehv söök ja jook, teda koheldakse halvasti.

5. Tallinna Halduskohus andis 12.12.2014 määrusega loa MMH-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.02.2015. Täidetud on VRKS § 361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ning esinevad sama seaduse § 361 lg

2 p-s 4 sätestatud alused. Ei ole välistatud, et isik põgeneb vabaduses viibides Eestist. Seda eelkõige seetõttu, et isik on oma ütlustes väitnud, et kohtus Moskvas oma sõbra AAM’iga, kellega koos saabus isik Eestisse. AAMieesmärk oli jõuda Norrasse, mistõttu pole välistatud, et see on tegelikkuses ka MMH-i eesmärk. Isikul puuduvad sidemed Eestiga. Isik võib vabastamise korral Eestist lahkuda. Isik on kinnitanud, et tema soov oli Euroopasse jõuda mh seetõttu, et kodumaal oli sõda. Kui isikul oleks olnud tõsine kaitsevajadus, siis oleks ta varjupaigataotluse esitanud juba Itaalias või Venemaal. Isiku senine rändamine ilma mõjuvat põhjust toomata erinevates riikides viitab samuti põgenemisohule. Isiku ebaseaduslik riiki sisenemine viitab tema valmisolekule edasisteks õigusrikkumiseks ning kohtul puudub põhjus arvata, et isik tulevikus sellist käitumist väldiks. Isiku kinnipidamine on vajalik varjupaigataotluse nõuetekohaseks lahendamiseks. Kohaldatav meede ei ole ebaproportsionaalne. Võttes arvesse isiku senist käitumist, antud vastuolulisi ütlusi ning võimalikku eesmärki lahkuda Eestist Norrasse, ei oleks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ning isiku paigutamine majutuskeskusesse tõhus, kuna see võib takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Asjaolusid kogumis hinnates on alust arvata, et isik hakkab varjupaigataotluse menetlusest kõrvale hoidma. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, ta ei oska riigikeelt, vene keelt ega inglise keelt. Seevastu on tal kinnipidamiskeskuses võimalik saada vajalikku keelelist abi, arstiabi ja nõustamist. Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine proportsionaalne abinõu. Kinnipidamiskeskuses pakutava söögi, joogi ja arstiabiga seonduvate probleemidega on isikul õigus pöörduda kinnipidamiskeskuse juhtkonna poole. Kinnipidamiskeskuses viibimise eesmärk on tagada isiku tervis ja julgeolek varjupaigamenetluse kestel, mitte võimaldada isikule elu tema enda paremal äranägemisel.

3-14-52415 3(4) VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

6. MMH esitas 15.12.2014 halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 31.12.2014 rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. MMH palub määruskaebuses (täiendatud 03.01.2015) halduskohtu 12.12.2014 määrus tühistada ning vabastada määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskusest või saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. Määrus on olulises osas põhjendamata. Määruses puuduvad kohtu sisulised põhjendused järelevalvemeetmete mittetõhusa kohaldamise osas. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole varjupaigamenetluse lõpuleviimine võimalik isiku varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibimise korral. Teistes sarnastes sudaanlastega seotud asjades on isikutel lubatud viibida varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Asjakohased ei ole halduskohtu viited isiku sidemete puudumisele Eestiga, riigikeele, inglise keele ja vene keele oskuse puudumisele ning arstiabi ja nõustamise võimalikkusele. Määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning kinnipidamiseks puudub vältimatu vajadus. Määrusest ei nähtu, et varjupaigamenetlust poleks võimalik muul viisil tagada. Määrusest jääb arusaamatuks, millisel alusel on kinnipidamist pikendatud ja millised alused on kahe kuu jooksul ära langenud. Määruskaebuse esitajal on varjupaigamenetluse raames esindajad SA-st Eesti Inimõiguste Keskus ning PPA on sellest teadlik. Vaatamata sellele ei teavitatud määruskaebuse esitaja esindajaid kohtuistungist ega kinnipidamise pikendamisest. Sellega rikuti kaitseõiguse printsiipi. Lisaks on videosilla kaudu kohtuistungil osalemine olukorras, kus PPA esindaja oli kohtusaalis ning isikul puudus kaitsja, poolte võrdsuse põhimõtet rikkuv.

8. PPA palub 31.12.2014 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitajale anti võimalus 11.12.2014 toimunud kohtuistungil oma seisukohti väljendada. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on proportsionaalne. PPA on taotluses selgitanud, millisele alusele tuginedes esitati tähtaja pikendamise taotlus. PPA jääb taotluses toodud seisukohtade juurde. Isiku kinnipidamisel ja kinnipidamise tähtaja pikendamisel ei ole võimalik teha üldistusi ning võrrelda määruskaebuse esitajat Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibivate teiste isikutega. Isik on andnud vastuolulisi, ebamääraseid ja muutuvaid selgitusi enda isiku, reisiteekonna, riiki saabumise eesmärgi kohta, mistõttu on PPA-l põhjendatud alus kahelda tema selgituste usaldusväärsuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA seisukohaga, et MMH-i puhul on VRKS §

361 lg-s 1 ja lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise eeldused täidetud. VRKS § 361 lg-st 1 tulenevalt

3-14-52415 4(4) on varjupaigataotlejat lubatud VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluse esinemisel kinni pidada üksnes juhul, kui VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning isiku kinnipidamine on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades proportsionaalne. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Halduskohus on määruses piisavalt põhjendanud nõustumist PPA seisukohaga, et MMH-i kinnipidamiseks esineb jätkuvalt eespool nimetatud alus ning VRKS §-s 29 sätestatud leebemad meetmed ei ole praegusel juhul tõhusad. Kohus on piisavalt põhjendanud ka seisukohta, et kohaldatav meede on proportsionaalne. Ka ringkonnakohtu hinnangul on varjupaigamenetluse lõpuleviimise tagamiseks isiku kinnipidamise jätkamine vältimatu.

11. Varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid, mis räägiksid isiku kinnipidamise jätkamise vastu, asjast ei nähtu. Kinnipidamise loa pikendamine kahe kuu võrra (kuni 11.02.2015) ei riiva ebaproportsionaalselt määruskaebuse esitaja õigust vabadusele. Kinnipidamistähtajast olenemata tuleb vajalikud menetlustoimingud teha esimesel võimalusel. Olukorras, kus varjupaigataotluse läbivaatamine piisava põhjalikkusega nõuab küllaltki palju aega, ei oleks põhjendatud sundida haldusorganit menetluse läbiviimisega ebamõistlikult kiirustama (arvestades VRKS § 18 lg-s 9 sätestatud tavapärast kuni 6-kuulist menetlustähtaega). Käesoleval juhul on tegemist kinnipidamise esmakordse pikendamisega, mistõttu ei ole isiku kinnipidamine kogumis kestnud väga kaua.

12. HKMS § 264 lg 6 näeb ette, et kui loa andmine otsustatakse kohtuistungil, kutsutakse menetlusosalised ja nende esindajad istungile, kuid nende istungilt puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist. Seega, isegi kui MMH-il oli PPA taotluse läbivaatamise ajal esindaja (asjast ei nähtu, et menetlusosalised oleksid esindaja olemasolust kohut informeerinud; K. Toodole antud volikiri kannab kuupäeva 23.12.2014), ei ole asja läbivaatamine esindaja osavõtuta selline menetluslik minetus, mis saaks kaasa tuua loa andmise määruse tühistamise. Ka olukord, kus üks menetlusosalistest osaleb istungil videokonverentsi teel, ei kujuta endast menetlusnormide rikkumist. Halduskohtu istung toimus araabia keele tõlgi vahendusel ning isikul oli võimalus esitada oma seisukohti ning vastuväiteid PPA taotlusele. Õigusteadmistega esindajal on olnud võimalus esitada oma seisukohad määruskaebuse täienduses, kuid need ei anna halduskohtu seisukohtade ümberhindamiseks alust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets