3-14-51998/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51998

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingu -

kaebajale ei võimaldada arstiabi - õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.09.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

16.09.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt viibib kaebaja kartseris,

kus on väga rahutu olukord, kuna teda mõjutatakse pidevalt psüühiliselt nii valvurite kui

rahutute kaaskinnipeetavate poolt. Kaebaja magab halvasti ja närveerib ning kutsus seetõttu

välja psühhiaatri, kelle juures ta on Viru Vanglas arvel. Viru Vangla psühhiaater ignoreerib

juba kolm nädalat kaebaja väljakutseid, millega tekitab kaebajale moraalset ja füüsilist kahju

ning moraalselt alandab, diskrimineerib ja solvab kaebaja inimväärikust ja õigusi. Kuna

kaebajat väga ärritab ümbritsev olukord P-2-s, esitab ta kahju hüvitamise taotluse Viru

Vanglale talle tekitatud moraalse ja füüsilise kahju eest.

2. Tartu Halduskohus tagastas 16.09.2014. a määrusega A. Streltsovi kaebuse läbivaatamatult

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus leidis, et A. Streltsovi kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses,

kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine. Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab kaebaja temale arstiabi

võimaldamata jätmist. Viru Vangla psühhiaater ignoreerib kaebaja väljakutseid, mistõttu

kaebaja ei ole saanud kolme nädala jooksul minna psühhiaatri vastuvõtule.

Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-le 2

tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte

haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub

eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

Seega ei ole meditsiiniteenuse võimaldamata jätmise õiguspärasuse kontrollimine

halduskohtu pädevuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 16.09.2014. a määrus

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt keeldub Tartu Halduskohus kaitsmast kaebaja õigusi ja vabadusi

Eesti Vabariigi omavoli eest. Kaebaja ei leia, et tema kaebuse osas oleks vaidlusi, kuna ta

apelleerib VangS § 53 lg-s 1 sätestatut, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu

abi kättesaadavus. Kaebaja viibib kartseris ja kannatab. Kohus peab järgima VangS § 11 lg-t 8,

kus öeldakse, et oma õiguste ja vabaduste kaitseks on õigus pöörduda halduskohtusse

kaebajale tekitatud kahju eest. Psühhiaater ei ole kaebajat välja kutsunud juba rohkem kui kuu

aega. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 16.09.2014. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole

aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

5. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja vaidlustab Viru Vangla psühhiaatri tegevust,

kes kaebuse kohaselt ignoreerib tema väljakutseid.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 21.12.2010.a lahendi nr 3-3-1-69-10 p-s 9 leidnud, et

kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-

õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala

esindajana, mitte avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise

käsitlemisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. Tervishoiuteenuse osutamise

vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise

otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või

sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused

lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse

osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.

Seega oli halduskohus õigustatud kaebuse tagastama HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seega on asjatud ka määruskaebuse

esitaja viited VangS § 11 lg-le 8, kuna eelneva alusel on ka kaebajale tekitatud võimaliku

kahju hüvitamise taotluse läbivaatamine maakohtu pädevuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi