2-13-22163/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-22163 Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagi SG vastu võla ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. detsembri 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SG apellatsioonkaebus Hagi hind

1 628,80 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Merike Lätt Kostja: SG (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Piret Simm Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Keelduda SG poolt Harju Maakohtu 30. detsembri 2014 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva määruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 638 lg 9).

Asjaolud

1. PLACET GROUP OÜ esitas 09.05.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SG-lt võla ja viivise saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses palus PLACET GROUP OÜ SG-lt välja mõista laenulepingujärgse põhivõla 900 eurot, intressivõla 193,35 eurot, lepingutasu 18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0,80 eurot. Maakohus rahuldas 30.12.2014 otsusega hagi ja jättis menetluskulud (v.a riigi õigusabikulud) kostja kanda.

2. Kostja esitas 12.01.2015 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole raha saanud ja ta pöördus politseisse, kus algatati kriminaalasi. Kui kostja andis teistele isikutele oma ID-kaardi, ei öeldud talle, et tema ID-kaardiga sõlmitakse tehinguid või võetakse raha. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing, mis on tehtud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, ei ole seaduslik. Kostja ei andnud luba võtta kiirlaenu. Ta tegi kõik toimingud ja andis allkirjad teadmises, et need on teistele isikutele vajalikud töötasu kättesaamiseks. Kostja ei valda eesti keelt ja ta on ID-kaardi kasutamises kogenematu. Ka laenutaotluses märkis kostja, et tal puuduvad eelnevad laenukogemused.

3. Tsiviilasja menetlus oleks tulnud peatada kuni kriminaalasjas on tuvastatud isikud, kes panid kelmuse toime. Kui kriminaalasjas leiab tõendamist asjaolu, et kostjale loodi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus ja selle tulemusel sai ta varalist kahju, siis omab see tähtsust ka käesolevas asjas. Kriminaalmenetluses on riigil võimalus saada rohkem teavet ja tõendeid kui õnnestub isikul tsiviilasjas koguda.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

4. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt TsMS § 638 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

5. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1112,15 euro suuruse nõude, millest põhinõue oli 900 eurot. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, milles põhinõue ei ületa 2000 eurot ja nõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2¹). Maakohus ei andnud kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 luba otsuse edasikaebamiseks.

6. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni nimetatud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise.

7. Ringkonnakohtu hinnangul kontrollis maakohus põhjalikult TsÜS §-s 86 sätestatud tehingu tühisuse aluseid. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusaluse lepingu krediidikulukuse määr oli 177,93% ja krediidi andmise ajal kehtinud eraisikule antud tarbimislaenu kulukuse määr Eesti Panga avaldatud andmete järgi oli 34,57. Seega ületab kostja poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud määra 5,1%, st kehtib TsÜS § 86 lg-s 3 sätestatud eeldus, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

8. Samas peab tehingu tühisuseks TsÜS § 86 lg 2 järgi lisaks soorituste väärtuse vahe tasakaalust väljas olekule olema üks tehingu pooltest selle teinud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (sundolukord). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei olnud sundolukorras, sest ta ei sõlminud laenulepingut erakorralisest vajadusest ega sõltuvussuhtest tulenevalt, samuti mitte kogenematuse ega muu asjaolu mõjul, mis viitaks kostja sundolukorrale. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, mis annaks alust asuda maakohtu järeldusest erinevale seisukohale. Asjaolud, et kostja käis Tallinna Pelgulinna postkontoris oma isikusamasust tuvastamas, et isikusamasuse tuvastamise ankeedile on mitmes kohas märgitud hageja nimi ja sellel on suur hageja logo, mida kostja pidi nägema ja hageja nimest aru saama ka siis, kui ta eesti keelt ei oska, et ta esitas hagejale oma maksevõime kindlakstegemiseks AS Swedbank pangakonto väljavõtte 6 kuu sissetulekute kohta viitavad sellele, et kostja sõlmis laenulepingu teadlikult, vabal tahtel ja sundolukorrata. Kostja tugineb ka apellatsioonkaebuses oma kogenematusele ja soovib seda tõendada laenutaotlusele tema poolt tehtud märkega selle kohta, et tal puudub eelnev laenukogemus. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab ka see kostja arusaamist sellest, et ta sõlmis hagejaga laenulepingu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas materiaalõiguse normi õigesti.

9. Maakohus jättis põhjendatult tsiviilasja menetluse peatamata. Selleks ei anna iseenesest alust asjaolu, et kriminaalasja menetlemisel võib saada teavet ja koguda tõendeid. Maakohus ei rikkunud menetluse peatamata jätmisel menetlusnormi.

10. Kuna antud juhul puuduvad TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/