4-14-4937/52 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

21. jaanuar 2015 Väärteoasja number 4-14-4937 (2330,14,003634; 2330,14,004115) Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osales Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Liina Tulit

19. jaanuar 2015, Tartu -

Väärteoasi 14.06.2014 ja 03.07.2014 väärteoprotokollid menetlusaluse isiku U.G suhtes 14.06.2014 ja 03.07.2014 toimepandu eest liiklusseaduse § 201 lg 2järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 17. septembri 2014 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik U.G Kohtuväline menetleja Irina Reino

Menetlusalune isik U.G, isikukood:XXX, elukoht: XXX, ei tööta.

RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 17.septembri 2014 otsus väärteoasjas nr 4-14-4937 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 21.jaanuaril 2015.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 22. jaanuarist 2015. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

22. jaanuarist 2015.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

1. Viru Maakohtu 17.09.2014 otsusega tunnistati U.G süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 30 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg 3 päeva ja ärakandmisele kuulub seega 27 päeva aresti. 2.

14.06.2014 koostatud väärteoprotokollis kajastatu kohaselt süüdistatakse U.G selles, et tema 14.06.2014 kell 14:59 viibides Tallinn-Narva mnt 190 km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 24.04.2014 patrullpolitseinik M.L. i poolt. 03.07.2014 koostatud väärteoprotokollis kajastatu kohaselt süüdistatakse U.G selles, et tema 03.07.2014 kell 04.22 viibides Sillamäe linnas Geologija tn 8/3 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 14.06.2014 a J.M. poolt. Väärteoprotokollides kajastatu kohaselt rikkus U.G LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 kvalifitseeritavad väärteod.

3. 04.08.2014 kohtuistungile U.G ei ilmunud, kohtukutse sai kätte tema ema 01.07.2014, mitteilmumise põhjustest U.G kohtule ei teatanud. 10.09.2014 kohtuistungile U.G ei ilmunud, kohtukutse sai kätte isiklikult 08.09.2014, mitteilmumise põhjustest U.G kohtule ei teatanud.

10.09.2014 kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja asi läbi vaadata ilma U.G osalemiseta, kuna isik oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast. V™S § 90 lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja esindaja taotluse, kuna U.G oli teadlik kohtuistungi toimumise ajastta oli kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist.

3.1. Uuritud tõendite alusel jõudis maakohus järeldusele, et U.G süü on tõendatud.

Maakohus viitas kohtuistungil antud tunnistaja S.P. u ütlustele, mille kohaselt S.P. , olles

14.06.2014 koos koosseisuvälise politseiametniku E.K. aga Tallinna-Narva maantee 190 kilomeetril, kui Sillamäelt Narva suunas liikus nende poole jalakäija kiirusega VW Golf XXX, mida juhtis valge särgiga ja mitmevärviliste lühikeste pükstega meesterahvas. S.P. tundis temas kohe ära U.G . Kuna tunnistaja teadis, et U.G puudub kehtiv juhtimisõigus, siis ta hõikas oma kolleegile, et U.G on roolis ning ta on vaja kinni pidada. Kui U.G neist mööda sõitis, läksid politseiametnikud autosse ja sõitsid U.G-le järgi. Tunnistaja andis peatumismärguande ja umbes 50 meetri pärast jäi auto seisma. Hetkel, kui auto seisma jäi, hüppas U.G esimeselt kohalt diagonaalis tagumise istme peale. U.G ütles, et tema sõidukit ei juhtinud ning tema ei tea midagi.

Maakohus leidis, et ei ole alust S.P. u ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas teiste materjalidega.

3.2. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku U.G poolt on süüteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokollidega, isiku kinnipidamise protokollidega, mille kohaselt isik oli kinni peetud 14.06.2014 kell 14.59 ja 03.07.2014 kell 04.22 V™S § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, et U.G tunnistab oma süüd, ARK väljatrükiga.

3.3. Maakohus märkis, et U.G tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest tegutses U.G otsese tahtlusega, s.t teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Karistusregistri andmete kohaselt on U.G varem väärteokorras karistatud. Süüd välistavaid asjaolusid maakohtule ei esitatud ja kohus leidis, et U.G, kelle isiku tuvastas ka väärteo toimepanemise päeval politsei, koostades isikusamasuse tuvastamise akti, on talle süüks arvatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt

14-aastane. Hinnates eelpool toodud tõendeid kogumis jõudis maakohus seisukohale, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et U.G pani toime väärteod – tema 14.06.2014 kell 14.59 viibides Tallinn-Narva mnt 190 km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 24.04.2014 patrullpolitseinik M.L. i poolt ja tema 03.07.2014 kell 04.22 viibides Sillamäe linnas Geologija tn 8/3 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 14.06.2014 J.M. poolt. Maakohus leidis, et oma tahtlike tegudega pani U.G toime LS § 201 lg 2 ettenähtud süüteo.

4. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. Maakohus karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku süüd, väärtegude toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti U.G iseloomustavaid andmeid selle kohta, et ta ei tööta ja teda on varem väärtegude toimepanemise eest liiklusseaduse järgi karistatud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et U.G ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga, saavutamaks karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke. Maakohus oli veendunud, et U.G tuleb tema poolt toime pandud väärteo toimepanemise eest rangelt karistada ning talle tuleb karistuseks mõista 30 päeva aresti.

KarS § 68 lg 2 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 14.06.2014 kell 14.59 kuni 16.06.2014 kell 13.05, s.o 2 päeva ning 03.07.2014, s.o 1 päev, kokku 3 päeva, mistõttu kuulub ärakandmisele 27 päeva aresti.

Menetlusaluse isiku U.G apellatsioon

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni U.G, kes palub tühistada Viru Maakohtu 17.09.2014 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-14-4937 menetlusõiguse rikkumise tõttu. Kaebuse esitaja märgib, et ta ei olnud teadlik istungi toimumise kuupäevast, misttõttu ei olnud tal võimalik istungil osaleda. Tuginedes V™S § 19 lg 1 p-le 3 soovib U.G uue istungi korraldamist, kus tal oleks võimalik ütlusi ning selgitusi anda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud seisukohaga, leiab, et Viru Maakohtu 07.09.2014 otsuses esitatud motiivid ja järeldused menetlusaluse isiku U.G poolt LS §-de 201 lg 2 järgi sätestatud rikkumiste toimepanemise tõendatuse ja selle eest mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased ja esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse järeldusega, et tuvastamist on leidnud U.G poolt LS § 90 lg 1 p 3 nõuete rikkumine ja sellega LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine.

7. Kohtukolleegium ei leia, et maakohus oleks asja arutamisel eiranud menetlusnorme, mida on üldsõnaliselt nimetatud apellatsiooni põhiväitena. Maakohus on otsuses põhjalikult motiveerinud menetluse käiku, selles esinenud tõrkeid ja U.G enda käitumisest tulenevalt õieti lahendanud asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.

8. Tulenevalt apellatsiooni napist sisust määras ringkonnakohus asja arutamisele istungil

07.01.2015. Kohtuväline menetleja oli teatanud kohtule, et istungil osaleda ei soovi. Kohtuistungile U.G ei ilmunud ning kontrollimisel selgus, et ei ole püsivalt kättesaadav ka tema poolt elukohana edastatud aadressil Kajaka 15-702, Sillamäel.

Kohus määras uue istungi toimumise ajaks 19.01.2015 ning võttis tarvitusele täiendavad meetmed U.G teavitamiseks istungi toimumise ajast. Selleks saadeti Sillamäe konstaabel A. Avameri menetlusaluse isiku ema Svetlana U.G elukohta Sillamäel ja talle anti üle poja U.G kohtukutse ning korraldus kohtukutse edastamiseks U.G-le. Nimetatud korralduse kohustus S. U.G kirjalikult pojale edastama. Vaatamata korduvalt edastatud teabele kohtuistungite toimumise aegadest ei tulnud U.G ka 19.01.2015 kohtuistungile ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjustest. V™S § 90 lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Eeltoodust tulenevalt lahendas kohus asja U.G osavõtuta.

9. Asjata ei märkinud maakohus karistuse mõistmise põhjendustes, et U.G ignoreerib seaduse nõudeid ja paneb tahtlikult ning korduvalt toime samalaadsed süütegusid. U.G on teadlik, et tal ei ole juhtimisõigust, kuid vaatamata sellele asub pidevalt ja korduvalt mootorsõidukit juhtima. Lisaks märkis maakohus, et U.G suhtes on menetluses veel 3 asja, teda on varem arestiga karistatud ning talle määratud rahatrahvid on tasumata. Maakohus leidis, et U.G ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab süütegude toimepanemist.

10. Ringkonnakohtus tõdeb, et apellatsioonikohtus U.G jätkas oma varasemat kõikeeiravat käitumismustrit nagu maakohtuski (käesoleva otsuse p 3). Kohus leiab, et

U.G taolise isiku seadustrikkuva käitumisstiili juures osutub ainetuks apellatsioonis väidetu, et isikut pole teavitatud ega teavitata kohtuistungite toimumisest. Ringkonnakohtu pingutused U.G osavõtul istung läbi viia osutusid nagu maakohtuski viljatuteks.

Rõhutada on vaja, et U.G isiku puhul pole tegemist ainult süstemaatilise liikluseeskirjade rikkujaga, vaid ka üleolevalt eirava suhtujaga kohtuasutuste töösse.

11.

Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma

/ / allkirjastatud digitaalselt