2-14-58972/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-58972

Tsiviilasi

G.H. hagi H.V. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr

186/2011/1031

ja

186/2014/146

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.H. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: G.H. (isikukood: xxxx);

Vastustaja: H.V. (isikukood: xxx); esindaja Martin Pedosk

RESOLUTSIOON

Jätta G.H. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

30. oktoobri 2014 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud G.H. kanda

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. G.H. (hageja) esitas 13. oktoobril 2014 hagiavalduse H.V. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 186/2011/1031 ja 186/2014/146.

Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja elukaaslased ning kooselust sündis 02. veebruaril 2010

tütar M.V. . Hageja peeti 19. mail 2010 politsei poolt kahtlustatavana kinni. Hageja kinnipidamise

ajal tühjendas kostja hageja pangakonto ning 02. juulil 2010 alustati kostja suhtes kriminaalmenetlus

hageja pangakontolt 13 006,02 euro omastamise süüdistuses. Kriminaalmenetlus lõpetati 18.

detsembril 2012 ja hageja raha jäi kostja kontole.

Kuna kostja kontol oli hageja 13 006,02 eurot, ei tasunud hageja täiendavalt M.V. i kasuks

väljamõistetud elatist. Hageja arvas, et hageja kontolt saadud raha kasutatakse pooltevahelise

kokkuleppe alusel poolte ühise tütre elatusraha katteks ja ettemakseks. Kostja pöördus elatise nõude

sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal algatas kostja avalduste ning

Tartu Maakohtu 11. aprilli 2011 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-65669 alusel täitemenetlused

täiteasjas nr 186/2011/1031 elatise võlgnevuse 1 146 eurot ja täiteasjas nr 186/2014/146 elatise

võlgnevuse 6 303 eurot, kokku 7 449 eurot, sissenõudmiseks. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse

alusetu rikastumise alusel kuivõrd kostja ei ole raha tagastanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 30. oktoobri 2014 määrusega G.H. hagi H.V. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 186/2011/1031 ja 186/2014/146 menetlusse võtmata ning

menetluskulud hageja kanda.

Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et on kohustuse täitnud ja

sundtäitmiseks puudub alus. Hageja tugineb asjaolule, et H.V. on hageja kontolt enda kontole

alusetult raha kandnud ja hageja tasaarvestab sellega elatise maksmise kohustuse. Maakohus hageja

seisukohaga ei nõustunud. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada. Seega

on hageja tehtud tasaarvestus otseselt vastuolus seadusega ega oma õiguslikke tagajärgi. Hagejal on

Tartu Maakohtu 11. aprilli 2011 määruse alusel elatise maksmise kohustus oma lapsele M. M. V,

mitte H.V. ile. Võimaliku alusetu rikastumise nõude saab hageja esitada aga H.V. i, mitte M. M. V

vastu. Seega ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 nimetatud tasaarvestuse tingimused. Eeltoodu tõttu

leidis maakohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagis toodud asjaolude õigsust eeldades võimalik.

Maakohus möönis, et kui nõuete tasaarvestamine hageja soovitud viisil oleks lubatud, ei oleks hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 221 lg 2 kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud

vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud

pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtulahend, millega hagejalt mõisteti välja elatis lapse

ülalpidamiseks, jõustus pärast H.V. i poolt hageja arvelt raha enda arvele ülekandmist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. G.H. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. oktoobri

2014 määruse tühistamist ning G. H hagiavalduse menetlusse võtmist.

Määruskaebuse kohaselt:

1) leidis maakohus vaidlustatud määruses, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Määruskaebuse esitaja

esitas ekslikult hagiavalduse H.V. i vastu kuivõrd H.V. on M. M. V seaduslik esindaja. TsMS § 208

lg 1 kohaselt võib kostja asendada ning hagi tuleb menetlusse võtta, kuna kostja asendamisel asjaolud

ei muutu;

2) on H.V. loonud ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. H.V. on tema vastu algatatud

kriminaalmenetluses kinnitanud raha ülekandmist. Ülekannete selgitusse oli märgitud „X“, mis

tõendab raha kasutamist M. M. V vajalike esemete soetamiseks. Algatatud täitemenetlused on hea

usu põhimõtte vastased ning määruskaebuse esitaja ei vastuta H.V. i raha ebaotstarbeka kasutamise

eest. Määruskaebuse esitaja kohustus tütre M. M. V ees on täidetud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. H.V. vaidles määruskaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu ning kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Vastustaja palub menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Vastuse kohaselt:

1) on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja õiguste rikkumine hagis toodud asjaolude õigsust

eeldades ei ole võimalik ning et isegi juhul, kui oleks lubatud nõuete tasaarvestamine määruskaebuse

esitaja soovitud viisil, ei oleks määruskaebuse esitaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada;

2) on määruskaebuse esitaja võimalik alusetu rikastumise nõue H.V. i vastu aegunud;

3) ei ole poolte vahel kokkulepet elatise maksmiseks ühekordse maksena ning vastustaja ei ole seda

kunagi väitnud. Laps M. M. V sündis 2. veebruaril 2010. Väidetava põhilise ülekande ajal 4. juunil

2009 ei olnud vastustaja oma rasedusest teadlik. Ülekanded puudutavad vastustaja ja määruskaebuse

esitaja varalisi suhteid tulenevalt ühiselt soetatud korteri müügist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 30. oktoobri

2014 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS

§ 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et maakohus ei ole väitnud, et hagi on esitatud

vale kostja vastu. Maakohus märkis, et sundtäitmisel on nõue lapse kasuks, kuid alusetu rikastumise

nõue saab kaebajal olla lapse ema vastu, kes kaebaja arvelt raha enda arveldusarvele kandis.

Tulenevalt TMS § 221 lg-st 1 saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada sissenõudja

vastu. Täiteasjades nr 186/2011/1031 ja 186/2014/146 on sissenõudjaks lapse ema lapse esindajana

lapse elatise nõudes. Asjaolu, et sissenõudjaks on märgitud lapse ema lapse esindajana ei tähenda, et

sundtäimisel oleks ema nõue.

Tasaarvestada saab VÕS § 197 lg 1 kohaselt kahe isiku vastastikku suunatud nõudeid: kui kaks isikut

(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise

kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Kuivõrd kaebaja täidab täitemenetluses elatise nõuet lapse, mitte vastustaja kasuks, ei ole kaebaja

nõude tasaarvestamine vastustaja nõudega täiteasjades nr 186/2011/1031 ja nr 186/2014/146

võimalik. Ringkonnakohus nõustub muuhulgas maakohtu seisukohaga, et ülalpidamisnõude

tasaarvestamine ei ole ka VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt lubatav.

Maakohtu seisukoht, et kui tasaarvestamine oleks VÕS §-de 197 ja 200 järgi võimalik, ei saanuks

kaebaja nõuet täitemenetluses tasaarvestada ka TMS § 221 lg 2 järgi, on õige. TMS § 221 lg 2 kohaselt

on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited, s.o nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, on

kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist. Õige on maakohtu põhjendus, et võimalik kaebaja nõude alus – raha

ülekandmine kaebaja arveldusarvelt H.V. poolt 2010. aastal (tl 7–8, 10–11), on tekkinud enne elatise

asjas kompromissi sõlmimist 11. aprillil 2011. Asjaolu, et ülekande selgitusse on märgitud „X“ ei

tõenda kaebaja ja vastustaja kokkulepet elatise ette tasumise kohta. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja

nõue oleks täidetud. Kuivõrd kaebaja võimalik nõue on tekkinud enne sundtäitmisel oleva nõude

kohta kompromissi kinnitamist kohtu poolt, ei ole tasaarvestamine käesolevas menetluses enam

võimalik. Vastuväited seoses raha tasumisega enne elatise asjas nõude esitamist tulnuks kaebajal

esitada elatise asjas nr 2-10-65669.

6. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1

kohaselt jätta määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja,

kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel pöörduda pärast lahendi

jõustumist 30 päeva jooksul maakohtu poole.

Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu menetluse ajal kehtinud seadus ei sätestanud, et

menetlusosalaine peab igas kohtuastmes esitama menetluskulude nimekirja, siis tuleb asjades, kus

maakohus tegi lahendi enne 01.01.2015 aastat menetluskulude hüvitamise osas juhinduda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist.

Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et

kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/