Legislator Case Law & Legislation
1-14-8765/17 AI generated

1-14-8765/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-14-8765/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

lebas xx. xx juures maas ja sõitis sellega minema, ratast tagastamata. Oma tegevusega põhjustas S. H xx xx varalise kahju summas 287 eurot. ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Legislator headnote

AI generated

1-14-8765/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: lebas xx. xx juures maas ja sõitis sellega minema, ratast tagastamata. Oma tegevusega põhjustas S. H xx xx varalise kahju summas 287 eurot. ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Keywords

AI generated
use of mobile phone driving case of personal hardship reduction of salary over-indebtedness substantial deterioration in health unfit notwithstanding health condition
AI generated
1-14-6290/28
juuni 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6290 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksandr Sahharovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu ALEKSANDR SAHHAROV Isikukood: 38706170233; viibimiskoht: Tartu Vangla.
1-17-4983/1
juunil 2017.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4983 (16230101460) Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kriminaalasi M.N süüdistus KarS § 201 lg.1 järgi käskmenetluses Abiprokurör Natalia Duškina Süüdistatav M.N- Elukoht: Xxxx; isikukood XXX, kodakondsus: kodakondsuseta, haridus: põhi ,emakeel: vene keel.
1-07-8640/469
menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3-19-1439/46
Viru Vangla otsustas 11. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 6-1/521-1 paigutada kinnipeetav Aleksei Katšani (kaebaja) karistuse kandmise jätkamiseks ümber Viru Vangla kinnise vangla osakonnast Viru Vangla avavanglaosakonda. Viru Vangla lubas 5. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 6-2/946-1 kaebaja tööle AS-i HKScan Estonia alates 10. detsembrist 2018 kuni vanglast vabanemiseni. Käskkirja punkti 6.6.3 kohaselt oli kaebajal keelatud vangla nõusolekuta omada ja kasutada töökohal mobiiltelefoni.
3-14-245/38
J.S. suhtes algatati 27.09.2013 käskkirjaga nr 135-d distsiplinaarmenetlus käskkirjas kirjeldatud juhtumi asjaolude kontrollimiseks ja igakülgseks väljaselgitamiseks. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati J.S. poolt viie vääritu teona kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo toimepanemine. 27.12.2013 koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on põhjalikult kirjeldatud faktilisi asjaolusid ning antud neile hinnangud, sh õiguslikud. Politseija Piirivalveameti (PPA) peadirektori 04.02.2014 käskkirjaga nr 1.3-3/14d määrati PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna Lasnamäe konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik vanemkomissar J.S.le distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine väljaspool politseiteenistust korduvalt vääritu teo toimepanemise eest. Kaebuse esitaja distsiplinaarsüüteod kaevatava korralduse kohaselt on järgnevad: -kaebaja võttis tema poolt juhitud sõidukisse lubatust rohkem kaasreisijaid (2 reisijat rohkem), mistõttu kaks reisijat ei saanud turvavööd kinnitada (kaebaja seda ei vaidlusta); -kaebaja sõitis omavoliliselt sõiduki peatamise kohalt ära; -kaebaja tarvitas alkoholi enne sõiduki juhtima asumist; - kaebaja pani toime põgenemiskatse, hakkas vastu ning ei allunud politseitöötajate korraldustele; -kaebaja osutas füüsilist vastuhakku teenistuskohustusi täitvatele politseiametnikele ning takistas endal alkoholijoobe tuvastamist. 06.03.2014 esitas J.S. kaebuse halduskohtule kaevatava käskkirja tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitud puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Alternatiivse nõudena esitas kaebaja Politseija Piirivalveameti peadirektori 04.02.2014 käskkirja nr 1.3-3/14d õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Lisaks palub kaebaja kohtul kohustada Politseija Piirivalveametit avaldama vastava vabanduse ametliku teksti J.S. kohta politsei intranetis. Samuti palub kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1 suhtes selle vastuolu tõttu Põhiseaduse (PS) § 29 lg-ga 1.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi 1-14-8765

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2015

Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-8765 Kohtunik Larissa Prokopenko (kirjalikus menetluses) Taotluse esitaja Viru Vangla Taotluse sisu

Süüdimõistetu S. karistusmäära ümbervaatamiseks H

Süüdimõistetu

S.H XXX , isikukood , asukoht Viru Vangla Kriminaalkorras karistatud:

1. 23.01.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5 järgi mõisteti 3 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 180 tundi tähtajaga 12 kuud;

2. 11.10.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi mõisteti 1 kuu vangistust ja KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus

4 kuud vangistust. Osaliselt juba ära kantud üldkasuliku töö tõttu jäi kandmata karistuseks 1 kuu 9 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 78 tundi tähtajaga 6 kuud.

3. 11.11.2014 Viru Maakohus KarS § 199 lg 2 p 4,5, § 201 lg 2 p 1 järgi KarS § 1, KrMS § 202 lg 6

65 lg alusel 1 kuu

vangistust. Karistuse kandmise algus 06.01.2015. päeva Kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

1.

taotlus kinnipeetava Jätta Viru Vangla S.

karistusmäära H

ümbervaatamiseks osusega mõistetud rahuldamata ning Viru Maakohtu 11.11.2014 karistus muutmata.

Määruse ärakiri saata S.H-le, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja põhjendused

S.H 27.05.2012.a kella 00.30 oli antud kohtu alla ja süüdistatati selles, et tema paiku võttis tänaval asuval luba küsimata maastikujalgratta „Classic“, mis xxx xx x xx xx

lebas xx. xx juures maas ja sõitis sellega minema, ratast tagastamata. Oma tegevusega põhjustas S. H xx xx varalise kahju summas 287 eurot.

Seega pani S. oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle H

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle S.H , 08.11.2012 kella 11.30 kuni 11.45 Jõhvi linnas, viibides autobussis nr xx marsruudil Iidla

xx xx kuuluva

– Jõhvi, leidis tagumiselt istmelt mobiiltelefoni iPhone 4 maksumusega 600 eurot ja võttis selle endale. Sellega põhjustas ta xx xx varalise kahju 600 eurot.

Sel moel pani S. toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult H

enda kasuks pööramise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Viru Maakohtu 11.11.2014 kohtuotsusega tunnistati S.H

199 lg 2 süüdi KarS §

p 4,5 järgi ning karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11.10.2012.a otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust, luge eti liitkaristuseks 4 (neli) des kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõist kuud vangistust, millest 11.10.2012.a otsusega arvati maha täidetud üldkasulik töö 162 tundi ning ärakandmisele kuulus 1 kuu 9 päeva vangistust, mis asendati ül u tööga dkasulik

78 tundi. Arvati liitkaristusest maha 11.10.2012.a Viru Maakohtu kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 78 tundi üldkasulikku tööd ning loeti karistus kantuks.

KarS § järgi mõisteti Vastavalt KrMS § 202 l

201 lg 2 p 1

karistuseks 2 kuud vangistust. g

6, arvestati karistuse mõistmisel täidetud kohustuse osa, so 36 tunni üldkasuliku töö sooritamist, mis ümberarvestatult on 18 päeva vangistust ja mis arvati karistusest maha ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu 12 (kaksteist) päeva vangistust.

S.H ilmus karistuse kandmise 06.01.2015. le

12.01.2015 esitas Viru vangla kohtule taotluse kinnipeetava S.H karistuse vähendamiseks või vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et Viru Vangla taotlus S.H suhtes pole rahuldamisele ei kuulu. põhjendatud

01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, .07.2014, 1), millega muu hulgas muude

201 lg 2 p 1 ti ka KarS § sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Sama seadusega muudeti alates 01.01.2015 karistusseadustiku 5 lg 2, mille kohaselt §

„Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”;

Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel vangistust või kelle suhtes pole süüdimõistev otsus jõustunud

.

Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on laiendatud kuritegude loetelu, mille eest isik on varem karistatud.

Süüdistusest nähtub, et käeolevas redaktsioonis S.H tegu kvalifitseeruks

ka

KarS § järgi, seega ei kuulu antud juhul karistus KarS § järgi

201 lg 2 p 1 vähendamisele.

KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi mõistetud karistus ei hakka kohus ümber vaatama, kuna karistus selle eest loeti kantuks juba kohtuotsuse tegemisel.

Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava S.H karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks jätta rahuldamata.

Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431 järgi.

Kohtunik Larissa Prokopenko