2-14-60938/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2015.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu, Tartu mnt 85, Tallinnas Tsiviilasja number 2-14-60938 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 20.01.2015 Kohtuistungil osalesid Hageja XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada XXX hagi XXX abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte XXX.a. sõlmitud abielu, kuna poolte abielusuhted on lõppenud. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline kooselu ei taastu. Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kohus on kostjale hagimaterjalid kätte toimetanud. Kostja on nõus abielu lahutamisega ning palub asja arutada ilma tema kohalolekuta (tlk 21-22). Kohtu põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX.a. (tl 5). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud, ta on nõus abielu lahutamisega ning palub asja arutada ilma tema kohalolekuta. TsMS § 346 lg 2 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Arvestades, et kostja elukoht on välisriigis, ta on hagile kirjalikult vastanud, on kohus seisukohal, et antud asjas saab kohus teha sisulise lahendi.

5. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 3 kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Vaidlust ei ole selles, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli abikaasadel elukohad eri riikides ja neil on erinev kodakondsus. Poolte viimane ühine elukoht oli Eesti Vabariigis, seega saab kohus kohaldada poolte abielulahutusele eesti õigust.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.

7. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, kostja on avaldanud, et on nõus abielu lahutamisega ja pooled elavad eraldi juba aastast 2010.a, siis leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Arvestades esitatud seisukohti ja dokumente tuleb neist kohtu arvates järeldada, et poolte abielu on lõppenud, ning selle jätkamine on võimatu. Kuivõrd pooled on väljendanud tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ja on välistanud võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks.

Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada. PKS § 66 p 2 tulenevalt abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine

9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik