2-08-57305/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-08-57305 Tsiviilasi Swedbank AS-i avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 15. septembri 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS-i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Swedbank AS (registrikood: 10060701; asukoht: Tallinn Liivalaia 8), esindaja Jüri Puust Puudutatud isik: Rene Kukina (isikukood: XXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2014. a määrus Swedbank AS-i alternatiivse taotluse menetlusse võtmisest keeldumise osas ja teha uus määrus, millega saata Swedbank AS-i alternatiivne taotlus maakohtule lahendamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus tegi 27.02.2009 maksekäsu (kohtumäärus) tsiviilasjas nr 2-08-57305, millega nõudis võlgnikult Rene Kukinalt sisse AS-i Swedbank (endise ärinimega Hansapank AS) kasuks võlgnevuse summas 22 690,41 krooni, lisanduva viivise protsendina 0,030% põhinõudelt aastas alates 30.07.2008 kuni põhinõude täitmiseni (EKP intress + 7%), kuid mitte rohkem kui põhinõue ning menetluskulud summas 250 krooni. AS Swedbank (avaldaja) esitas 14.07.2014 Tartu Maakohtule taotluse, milles palus väljastada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 kohaselt Euroopa täitekorralduse tõendi tsiviilasjas nr 2-08-57305 tehtud kohtumääruse kohta. Tartu Maakohus jättis 07.08.2014 määrusega avaldaja avalduse rahuldamata ja keeldus täitekorralduse tõendi väljastamisest. Avaldaja esindaja sai määruse kätte 08.08.2014 ning määrus jõustus 27.08.2014. Avaldaja esitas 05.09.2014 uue avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi saamiseks. Alternatiivselt palus avaldaja heastada menetluses võimalik kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumine EÜ nr 805/2004 artikli 18 alusel ja heastamise järgselt väljastada tsiviilasja nr 2-08-57305 kohta EÜ nr 805/2004 I lisale vastav Euroopa täitekorralduse tõend.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus keeldus 15.09.2014. a määrusega Swedbank AS-i 05.09.2014. a esitatud avalduse menetlusse võtmisest.

Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamist reguleerib riigisisene õigus ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt on tegemist hagita menetlusega. TsMS § 6191 lg 1 kohaselt väljastavad EÜ nr 805/2004 artikli 9 lg 1 järgseid kinnitusi maakohtud. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Tartu Maakohus keeldus 07.08.2014 määrusega Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest tsiviilasjas nr 2-08-57305. Määrus jõustus 27.08.2014. TsMS § 6191 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib avaldaja esitada kinnituse andmata jätmise peale määruskaebuse. Seadus ei näe ette, et avaldaja saab esitada sama sisuga taotlust mitu korda. Kui kohus on keeldunud Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest saab avaldaja esitada määrusele määruskaebuse või teise võimalusena taotleda kohtulahendi täitmist teises liikmesriigis EÜ nr 44/2001 (Brüsseli I määruse) alusel. EÜ 805/2004 määruse artikli 27 kohaselt ei välista üks määrus teise määruse kohaldamist. Kuna on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus avaldaja avalduse osas, keeldus kohus TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel avaldaja avaldust Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks menetlusse võtmast.

Avaldaja esitas oma avalduses ka alternatiivse taotluse. Avaldaja soovis, et kohus heastaks menetluses võimaliku kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumise EÜ nr 805/2004 artikli 18 alusel ja heastamise järgselt väljastaks tsiviilasja nr 2-08-57305 kohta EÜ nr 805/2004 I lisale vastava Euroopa täitekorralduse tõendi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus oli seisukohal, et seadus ega EÜ nr 805/2004 ei näe ette võimalust esitada taotlus heastada menetluses võimalik kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumine jõustunud kohtulahendi osas. Tegemist on jõustunud ja Eestis täidetava kohtulahendiga, mille kättetoimetamisega võlgnikule kohus enam ei tegele. Võlgnikul on võimalik küsida kohtult otsuse ärakirja. Kohus oli seisukohal, et kui võlausaldaja/avaldaja esitab kohtule avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks, teeb kohus otsuse, kas Euroopa täitekorralduse tõend väljastada või mitte, tsiviilasja toimiku alusel.

Kohus peab hindama iga tsiviilasja puhul eraldi, kas tegemist on kohtuotsusega, millist saab täitekorraldusena kinnitada ja milline tõend tuleb väljastada. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta EÜ 805/2004 artiklites 13-17 sätestatud menetlusnõuetele, on sellist puudust võimalik heastada artiklis 18 sätestatud tingimustel ning juhul kui puudused on heastatud, võib kohtuotsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitada. Artiklis 18 nimetatud tingimused peavad esinema kõik üheaegselt:

1) kohtuotsus on võlgnikule kätte toimetatud artiklites 13 või 14 sätestatud tingimustel;

2) võlgnikul oli võimalik kohtuotsust vaidlustada ning võlgnikku on vaidlustamise korrast teavitatud;

3) võlgnik ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Eeltoodu tähendab seda, et kohus saab Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisel kontrollida, kas menetlusdokumentide kättetoimetamisel rikutud miinimumnõudeid on heastatud kohtuotsuse kättetoimetamisega. Kui toimikus olevate dokumentide põhjal selgub, et menetlusdokumentide kättetoimetamisel on rikutud menetluse miinimumnõudeid ja neid ei ole kohtuotsuse kättetoimetamisel heastatud, tuleb kohtul Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisest keelduda. Eeltoodud põhjustel leidis kohus, et avaldaja alternatiivne nõue tuleb samuti jätta menetlusse võtmata, kuna avaldaja avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja alternatiivset taotlust menetlusse võtmast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega heastada menetluses toimunud kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumine Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 artikli 18 alusel; heastamise järgselt väljastada tsiviilasja nr 2-08-57305 kohta Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 I lisale vastav Euroopa täitekorralduse tõend; vajaduse korral küsida Euroopa Kohtult nimetatud küsimuses eelotsust.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei nõustu avaldaja kohtu seisukohaga selles, et seadus ega EÜ nr 805/2004 ei näe ette võimalust esitada taotlus menetluses võimaliku kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumise heastamiseks jõustunud kohtulahendi osas. Avaldaja leiab, et selline mittevastavuse heastamine kuulub kohtu pädevusse taotluse esitamisest sõltumata ning selline kohtu kohustus tuleneb EÜ nr 805/2004 artiklist 18;

2) on põhjendamatu seisukoht, et avaldaja avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul, kui võlgnikule kohtulahend koos vaidlustamisvõimalusega kätte toimetada ning võlgnik lahendit tähtaegselt ei vaidlusta, saab kohus väljastada täitekorralduse tõendi lähtuvalt artiklist 18. Võlgnikule saab anda võimaluse vaidlustada TsMS §-s 702 sisalduvas teistmismenetluses, kuna tegu on jõustunud kohtulahendiga;

3) ei sätesta määrus EÜ nr 805/2004 ajahetke, millal tuleb vastavus heastada. Avaldaja on seisukohal, et mittevastavust on võimalik määruse tõlgenduse kohaselt heastada ka hilisemas menetluses, kui huvitatud pool esitab avalduse täitekorralduse väljastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 15. septembri 2014. a määrus tuleb tühistada Swedbank AS-i alternatiivse taotluse menetlusse võtmisest keeldumise osas ja teha uus määrus, millega saata Swedbank AS-i alternatiivne taotlus maakohtule lahendamiseks. Swedbank AS-i määruskaebus tuleb rahuldada.

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et avaldaja taotlus väljastada Euroopa täitekorralduse tõend tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p-i 4 alusel, sest Tartu Maakohus jättis 07.08.2014. a määrusega taotluse rahuldamata ja keeldus täitekorralduse tõendi väljastamisest. Tartu Maakohtu 07.08.2014. a määrus jõustus 27.08.2014. a.

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud avaldaja alternatiivse taotluse menetlusse võtmisest tsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel.

Avaldaja esitas 05.09.2014. a alternatiivse taotluse, milles palus heastada menetluses võimalik kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumine Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 artikli 18 alusel ja heastamise järgselt väljastada tsiviilasja nr 2-08-57305 kohta Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 I lisale vastav Euroopa täitekorralduse tõend. Maakohus leidis, et seadus ega EÜ nr 805/2004 ei näe ette võimalust esitada taotlus heastada menetluses võimalik kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumine jõustunud kohtulahendi osas. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohus leiab, et menetluses on võimalik heastada kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumine juhul, kui Euroopa täitekorralduse väljastamise otsustamisel selgub, et menetlusdokument ei ole kätte toimetatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 artiklites 13 ja 14 sätestatud viisil, olenemata sellest, kas vastav kohtulahend on jõustunud või mitte. Kui menetlusdokumenti ei ole kätte toimetatud viidatud määruse artiklites 13 ja 14 sätestatud viisil ja/või ei ole võlgnikule antud nõude kohta piisavalt teavet ja/või ei ole võlgnikku teavitatud vaidlustamiseks vajalikest menetlus toimingutest ja vastuväite esitamata jätmise tagajärgedest, siis on sellist puudust võimalik heastada artiklis 18 sätestatud tingimustel. Kui kohus lähtub tõendi väljastamisel miinimumnõuetele mittevastavuse heastamisest, siis tuleb silmas pidada, et kohtulahend, mille kinnitamist Euroopa täitekorraldusena taotletakse, oleks jõustunud. Eeltoodust tuleneb, et Euroopa täitekorralduse väljastamiseks peab vastav kohtulahend olema jõustunud, mis tähendab seda, et menetlusdokument peab olema kätte toimetatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 artiklites 13 ja 14 sätestatud viisil ning võlgnikule on antud nõude kohta piisavalt teavet ja võlgnikku on teavitatud vaidlustamiseks vajalikest menetlustoimingutest.

7. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et menetlusdokumentide kättetoimetamisel rikutud miinimumnõuded tuleb heastada kohtuotsuse kättetoimetamisega. Ringkonnakohtu hinnangul saab menetlusdokumendi kättetoimetamise miinimumnõudeid heastada siis, kui Euroopa täitekorralduse väljastamise otsustamisel selgub, et menetlusdokument ei ole kätte toimetatud EÜ määruse nr 805/2004 artiklites 13 ja 14 sätestatud viisil. Maakohus jättis 07.08.2014. a määrusega taotluse täitekorralduse tõendi väljastamiseks menetlusse võtmata, sest tsiviilasja nr 2-08-57305 algatusdokumendi kättetoimetamisel on rikutud menetlusnõudeid. Järelikult saab menetlusdokumendi miinimumnõuete rikkumise heastamise taotluse esitada siis, kui hilisemas menetluses tekib vajadus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti miinimumnõuete rikkumise heastamise taotluse menetlusse võtmisest, kuna avaldaja avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 artikli 18 alusel on võimalik heastada kohtulahendi kättetoimetamise miinimumnõuete rikkumine ning heastamise järgselt on võimalik lahendada taotlus Euroopa täitekorralduse väljaandmiseks.

Ringkonnakohus saadab avaldaja alternatiivse taotluse maakohtule taotluse lahendamiseks ja menetluse jätkamiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi