3-14-53284/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedL. kaebus seoses Pärnu Maakohtu 26.03.2001 otsuse nr 1- 377/00 täitmisega. Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1.Tagastada D. L. kaebus koos menetlusabi taotlusega läbivaatamatult. 2.Edastada käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
Legislator headnote
AI generated3-14-53284/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajatele, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-53284 Haldusasi
Menetlustoiming
D. L. kaebus seoses Pärnu Maakohtu 26.03.2001 otsuse nr 1- 377/00 täitmisega.
Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1.Tagastada D. L. kaebus koos menetlusabi taotlusega läbivaatamatult. 2.Edastada käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
D. L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tuvastada ebamõistlikult pikk menetlustähtaeg Pärnu Maakohtu 26.03.2001 jõustunud otsusest nr 1-377/00 tuleneva tsiviilkohustuse täitmisel ning mõista välja hüvitis kohtu äranägemisel. Koos kaebusega esitas D. L. ka menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajatele, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
HKMS §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on halduskohtu pädevuses lahendada avalik-õiguslikes suhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidlusi. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Halduskohtult tuvastada täitemenetluse kestuse õigusvastasus ja mõista välja hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi haldusaktile või toimingule, mida oleks teinud avaliku võimu organ avalik-õiguslikus suhtes. Seega eeldab kohus kaebuse sisust lähtudes, et kaebaja soovib tuvastada täitemenetluse ebamõistlikult pika menetlustähtaja, kuna täitemenetluses nõutav nõue on aegunud. Kohtutäituril on kohustus täita jõustunud täitedokumente ning kohtutäitur saab lõpetada täitemenetluse otsusega üksnes Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 ja § 50 alustel, muuhulgas kohtulahendi alusel, mis tunnistab nõude täitmise lubamatuks. Seega, kui D. L. leiab, et täitemenetlus on nõude aegumise tõttu lubamatu, siis on D. L. võimalik TMS § 221 alusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võlausaldaja vastu.
Kaebaja on kaebuses viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu 28.01.2014 lahendile nr 32897/12, milles kohus märkis: „Kuigi kõik valitsuse esitatud halduskohtu praktika näited puudutasid kriminaalmenetluse ebamõistlikku kestust, siis saab asuda seisukohale, et menetluse pikkuse eest kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumine on võimalik ka tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku kestuse korral.“ Kohus selgitab, et nimetatud lahendis, kus Euroopa Inimõiguste Kohus on viidanud, et kaebajad peavad menetluse pikkusega seotud kahjunõuetega pöörduma esmalt Eesti halduskohtutesse, on silmas peetud kriminaalmenetlust ja tsiviilkohtumenetlust ning selle kestust. Nimetatud lahendis ei ole puudutatud täitemenetluse kestust ning selle võimaliku ebamõistliku kestusega seotud kahju hüvitamise nõuet.
Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on D. L. esitanud Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Eha Nikkeri 30.04.2012 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata D. L. 10.04.2012 kaebus täitemenetluse aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks. Pärnu Maakohus on analüüsinud asjaolusid seoses D. L. suhtes väljamõistetud võlanõude aegumisega ning 06.09.2012 kohtumääruses nr 2-12-19122 märkinud, et sissenõudja Eesti Vabariik esitas Pärnu Maksuameti kaudu kohtutäiturile täitmisavalduse 27.09.2001. Seega vastavalt sel ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 123 lg-s 2 sätestatule täitemenetluse algatamisega aegumistähtaeg katkes ning see katkemine jäi Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt kehtima ka 01.07.2002 jõustunud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kehtivuse ajal. Et nõude aegumistähtaeg ei olnud 01.03.2011 seisuga saabunud, siis hakkas selle nõude suhtes 04.05.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 muudatusega kulgema alates 01.03.2011 uus ja lühem, s.o 10-aastane tähtaeg, mis lõpeb 01.03.2021 (alus: VÕSRS § 9 lg 2 analoogia ja VÕSRS § 9 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on Pärnu Maakohus leidnud, et D. L. suhtes algatatud nõude aegumistähtaeg ei ole saabunud.
Kuna kohtul ei ole pädevust tuvastada täitemenetluse kestuse õiguspärasust ning D. L. on võimalik esitada enda õiguste kaitseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võlausaldaja vastu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis tasutud riigilõiv tagastatakse. Kaebaja on taotlenud menetlusabi kaebuselt riigilõivu tasumiseks vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas ning tagastab selle koos kaebusega.
HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik