3-14-51364/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2015, Tallinn Asja number 3-14-51364 Haldusasi AF kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – AF Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Martisen Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.11.2014 määrus, millega lõpetati menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu Menetluse alus ringkonnakohtus AF määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 28.11.2014 määrus haldusasjas 3-14-51364 muutmata ja AF määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AF esitas 31.01.2014 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (kambrite ülerahvastatus ja halvad elamistingimused).

2. Tallinna Vangla andis 11.03.2014 kirjaga nr 5-18/14/3431-2 AF-le tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. AF-i vastus registreeriti Tallinna Vanglas 27.03.2014.

3. Tallinna Vangla teatas 15.05.2014 vastuseks kaebaja teabenõudele, et kahjunõude lahendamise tähtpäevaks on 28.05.2014.

4. AF esitas 02.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.

3-14-51364 2(4)

5. Tallinna Halduskohus jättis 29.09.2014 määrusega AF-i menetlusabi taotluse rahuldamata ning jättis kaebuse käiguta, määrates kaebajale puuduste kõrvaldamise tähtajaks 5 päeva määruse jõustumisest arvates. Kaebajal tuli kohtu poolt määratud tähtajaks tasuda riigilõiv summas 90 eurot ning esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuna kaebus oli kohtule esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Kohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus läbivaatamatult.

6. Tallinna Halduskohus võttis 30.10.2014 määrusega kaebuse menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks. Tallinna Vanglalt küsiti seisukohta kaebuse tähtaegsuse küsimuses. Kohus tuvastas, et kaebaja ei vastanud 29.09.2014 määrusele kohtu määratud tähtajaks (s.o hiljemalt 23.10.2014), kuid elektroonilisest andmebaasist nähtus, et AF-i kaebuse eest oli tasutud 11.10.2014 riigilõiv 90 eurot. Määruse kohaselt vastab kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 38 ja 39 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtta. Lisaks märkis kohus, et asjas on tõusetunud kaebetähtajast (RVastS § 18 lg 2) kinnipidamise küsimus.

7. Tallinna Vangla esitas 10.11.2014 kohtule vastuse, milles asus seisukohale, et AF-i kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja oli teadlik, et tema kahjunõude lahendamise tähtaeg oli 28.05.2014. Seega oleks AF pidanud kaebuse esitama kohtule 27.06.2014, kuid tegi seda 02.07.2014. AF kaebetähtaja ennistamise taotlust kohtule ei esitanud. Vangla on seisukohal, et 02.07.2014 esitatud kaebus on esitatud ilmselge tähtaja rikkumisega ja käesoleval juhul ei esine selliseid põhjuseid, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist isegi oluliseks pidanud, kuigi kohus vastavasisulise kohustuse kaebajale 29.09.2014 määrusega pani.

8. Tallinna Halduskohus luges 28.11.2014 määrusega AF-i kaebuse kohtule esitatuks tähtaja rikkumisega ning lõpetas haldusasja menetluse. RVastS § 18 lg 1 kohaselt oleks haldusorgan pidanud kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates ehk seega hiljemalt 28.05.2014 (millest vangla on kaebajat ka teavitanud). Kuivõrd RVastS § 18 lg 2 sätestab 30 päevase tähtaja halduskohtusse pöördumiseks, seda ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, pidanuks kaebaja pöörduma kahjunõudega halduskohtusse hiljemalt 27.06.2014. Kaebaja esitas kaebuse kohtule aga 02.07.2014. Kaebaja ei pidanud vajalikuks esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuigi kohus andis kaebajale selleks võimaluse. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. AF esitas 06.01.2015 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega võtta kaebus menetlusse. Lisaks esitas AF taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Põhjendused on järgmised. Kaebaja ei saanud esitada tähtaja ennistamise taotlust. Ta viibis 2014. aasta suvel vanglahaiglas, mis raskendas kirjade koostamist ja üleandmist. Kuna kaebaja vanadus ja liikumine oli oluliselt piiratud, ületas ta lühiajaliselt kaebetähtaega. Kaebaja ei saanud kohtumäärusest aru ja keegi ei selgitanud talle määruse sisu. Niipea kui kaebaja sai aru, milles on probleem, otsis ta endale viivitamatult esindaja ning koostas määruskaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja oli kindel, et ta esitas kaebuse tähtaegselt. Ta ei kujutanud ette, et vangla võib tema avaldust ignoreerida. Kaebaja arvates soovis vangla mittevastamisega viia teda eksitusse. Ta ootas vastust ja ei pöördunud sellepärast kohtusse. Kui vangla oleks vastanud õigeaegselt, oleks ta kohtusse

3-14-51364 3(4) pöördunud tähtaegselt. Pealegi ei eeldanud kaebaja, et vastus tuleb keelduv. Kaebaja tasus 90 eurot riigilõivu, mis näitab, et ta oli huvitatud asja lahendamisest, kuid ei jõudnud objektiivsetel põhjustel otsida taotluse koostamiseks õigusabi. Kaebetähtaja ennistamine on õigustatud, kui isik astus kaebetähtajal samme oma õiguste kaitseks ja isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajalikkusest. Vanglas viibimine vähendab isiku võimalust järgida kaebetähtaegu.

10. Tallinna Vangla vastuses määruskaebusele palutakse jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuväited on järgmised. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja 11.04.2014 vanglale esitatud pöördumise kohaselt oli ta teadlik, et vanglal tuleb kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul. Kaebaja on olnud suuteline esitama vanglale taotluse ja kohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks koos viidetega õiguslikule alusele, Riigikohtu lahenditele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadele. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas on ta astunud mõistlikke samme oma õiguste kaitseks kaebetähtaja jooksul. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 01.10.2002 otsus nr 3-3-1-57-02). Lisaks ei saa käesoleval juhul rääkida kogenematust isikust, arvestades esitatud kahjunõuet ja kahjunõudes puuduste kõrvaldamise avaldust, samuti vanglale esitatud märgukirja, milles kaebaja selgitas vanglale, millise aja jooksul tuleb tema kahjunõue lahendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Tallinna Halduskohtu 28.11.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esile toodud menetlusnormi rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 ei pea vajalikuks neid korrata.

12. Tallinna Halduskohus jättis 29.09.2014 määruse p-ga 2 kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puudusteks oli määruses märgitud riigilõivu tasumata jätmine ja tähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmine. AF sai määruse allkirja vastu kätte 03.10.2014, kuid kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem tähtaja ennistamise taotlust ei esitanud. Määruskaebuse väide, et kaebaja ei mõistnud riigikeele oskuse ja õigusalaste teadmiste puudumise tõttu kaebuse käiguta jätmise määruse sisu, on paljasõnaline ega anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebusele lisatud kaebetähtaja ennistamise taotluses väidab AF, et kohe, kui sai aru, milles on probleem, pöördus ta advokaadibüroo poole, kes vormistas määruskaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui isik ei saanud aru 29.09.2014 määruse sisust, tulnuks tal kohe pöörduda oma õigusnõustaja poole. Tuleb märkida, et AF ei olnud ilmselgelt ise koostanud ka eestikeelset arvutikirjas kahju hüvitamise taotlust ja kaebust halduskohtule, mistõttu pidi tal olema võimalus konsulteerida vanglavälise õigusnõustajaga juba varem, enne määruskaebuse esitamist. Pealegi ei tundu usutav, et kaebaja mõistis määrusega pandud riigilõivu tasumise kohustust, mitte aga tähtaja ennistamise taotluse esitamise vajadust.

13. Määruskaebuses esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust ei saa ringkonnakohus lahendada. HKMS § 124 lg 1 kohaselt lahendab ennistamise taotluse esimese astme kohus, kelle määruse peale saab § 124 lg 3 kohaselt esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Praegusel juhul ei olnud kaebaja enne menetluse lõpetamise määruse tegemist esitanud halduskohtule

3-14-51364 4(4) tähtaja ennistamise taotlust. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus poolte väiteid selle kohta, kas esineb mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks