2-14-32748/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-32748

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-32748 Tsiviilasi OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind

1 695.85 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650) Hageja lepinguline esindaja Janika XXX Kostja XXX(isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista XXX 1 286.78 eurot, millest 1 117.50 eurot tagastamata krediidisumma,

75.50 eurot intress, 38.34 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 55.44 eurot viivis ning alates 02.12.2014 viivis 10.91 % aastas tagastamata krediidisummalt kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks.

3. Toimetada tagaseljaotsus XXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 83 % ulatuses kostja kanda ja 17 % ulatuses hageja kanda.

2. Välja mõista XXX menetluskuludena 269.75 eurot OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.01.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-14-32748

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ Kaupmehe Järelmaks (hageja) esitas 01.12.2014 maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles nõuab laenusumma 1 117.50 euro, sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintressi 75.50 euro, võla sissenõudmise kulude 63.90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 137.22 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. 03.12.2014 vähendas hageja viivisenõuet, nõudes kostjalt viivist 55.44 eurot ning alates 02.12.2014 krediidisummalt viivist 10.91 % aastas kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on pooled 04.02.2014 sõlminud järelmaksulepingu nr 1404801/96sa, mille alusel sai kostja järelmaksu summas 1 117.50 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale regulaarseid makseid alates 05.03.2014. Kostja oma kohustust hageja ees ei täitnud. Kostja vastuväited hagile

2. Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Maakohtu põhjendused

3. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

4. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse tähenduses (tl 26). VÕS §

402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

5. VÕS § 76 lg 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Üldtingimuste p 1.1 järgi kohustub kostja tasuma püsimaksetena järelmaksu, järelmaksu intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule. Kostja ei ole vaidlustanud, et jättis lepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmata. Puudub vaidlus, et hageja on lepingu üles öelnud. Üldtingimuste p 5.3 esimese lause järgi lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tasumata järelmaksu summa, tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud intressi ja lepinguhaldustasu, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega on hageja nõue laenusumma 1 117.50 eurot, mis sisaldab endas lepingu sõlmimise tasu 18.50 eurot, väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-14-32748

6. Hageja nõuab kostjalt intressi perioodi 17.02.2014 kuni 18.06.2014 eest summas 75.50 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääras 19.5156 % aastas. Hageja intressinõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 137.22 eurot. Hageja on võtnud viivisemääraks 27 % aastas üldtingimuste p 1.1 viimase lause alusel, mille kohaselt krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27 % aastas. VÕS § 415 lg 1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Eeltoodud sätte kohaselt saab tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel viivist. Üldtingimuste p-s 1.1 sätestatud krediidiintressi tuleb käsitleda viivisena, mis ei tohi olla VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgem. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on intressimääras kokku leppinud 19.5156 % aastas (tl 26, 29). Seega ei või hageja nõuda viivist määras, mis seda määra ületab. Kostja on olnud viivituses alates 18.06.2014 kuni 01.12.2014, so 166 päeva. 03.12.2014 on hageja viivisenõuet vähendanud kuni 55.44 euroni, võttes aluseks määra 10.91% aastas. Seega on hageja viivisenõue kooskõlas VÕS §

415 lg 1 sätestatuga ning kuulub rahuldamisele. Rahuldamisele kuulub ka TsMS § 367 alusel esitatud tuleviku viivisenõue.

8. Hageja nõuab võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist üldtingimuste p 6.5 alusel. Hinnakirja alusel maksab meeldetuletusja hoiatuskiri 12.78 eurot ja ülesütlemisavaldus

25.56 eurot (tl 36). Hageja on kostjale saatnud kaks teatist, ühe hoiatuskirja ja ülesütlemisavalduse (tl 32-35). VÕS § 113 lg 5 teise lause järgi sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Arvestades võlgnevuse suurust leiab kohus, et sissenõudmiskulud on ebamõistlikult suured. Kohus peab põhjendatuks kuluks ühe meeldetuletuskirja ning ülesütlemisavalduse saatmise kulu kokku 38.34 eurot.

9. Kohus rahuldab hageja nõuded järgmiselt: põhivõlg 1 117.50 eurot, viivis 55.44 eurot, võla sissenõudmise kulud 38.34 eurot ja intress 75.50 eurot. 10. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatuseks on 83 %, mistõttu jätab kohus menetluskulud 83 % ulatuses kostja kanda ja 17 % ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud.

2-14-32748

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100 eurot (tl 67). Kohus peab põhjendatuks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist kostjalt 83 % ulatuses summas (186.75 + 83) 269.75 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik