3-14-53298/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-53298 Määruse kuupäev

21. jaanuar 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Jaak Parkeli kaebus kahju 12 000 euro hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja Jaak Parkel Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Jaak Parkel esitas 30.12.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3-4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 12 000 euro hüvitamise nõudes. Haldusaktidena, millega kahju tekitati, nimetab kaebaja Tartu Maakohtu, Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt tehtud lahendeid kohtuasjas 2-12-16573. Kahju on tekkinud sellest, et kohtud jätsid rahuldamata kaebaja hagi OÜ Rovelain vastu töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks: kaebajal jäi saamata töötasu ja kaebaja pidi kandma kohtukulud. Kohtud on kaebaja arvates eksinud järgmises:

- maakohus ei edastanud kaebajale OÜ Rovelain 29.04.2012.a vastust hagile;

- ringkonnakohtu otsuse kohaselt nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et asjaolu, et kaebaja ise märkis kinnisvara kuulutustesse „J. Parkel maakleri assistent“ ei tõenda, et kaebaja töötas sellisel ametikohal. Maakohtu otsus sellist kohtu järeldust ei sisalda. Sellega rikkusid kohtud kohtu erapooletuse ja poolte võrdsuse põhimõtteid.

Kohtu seisukoht

2. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg

2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

2.1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 ja 31 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist kahel juhul:

- kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või

- kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases kohtumenetluses, tingimusel et rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks.

2.2. Käesolevas kohtuasjas on ilmne, et RVastS § 15 lg 1 või lg 31 nõuded ei ole täidetud. Üldiselt teadaolevalt ei ole kohtuasja nr 2-12-16573 menetlemisel osalenud kohtunike (Gerty Pau, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu) suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Euroopa Inimõiguste Kohtu internetilehekülje hudoc.echr.coe.int andmetel ei ole kaebaja Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördunud. Seega ei ole kaebaja eesmärk - kohtumenetluse käigus tekitatud kahju väljamõistmine - saavutatav.

2.3. Kaebaja saab nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist alles pärast seda, kui kaebajal on tekkinud õigus nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist RVastS § 15 lg 1 või lg 31 alusel. Kui kaebaja leiab, et kohtunik on toime pannud kuriteo, siis on tal õigus esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku § 195). Selgitused Euroopa Inimõiguste Kohtu tegevuse ja sinna pöördumise võimaluste kohta on kättesaadavad Välisministeeriumi kodulehe www.vm.ee alajaotuses „Tegevused, eesmärgid“.

3. Isegi kui möönda võimalust, et kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine on võimalik ka ilma kohtuniku suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse või vastava kohtuasja suhtes tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendita, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3.1. HKMS § 4 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kohtupraktikas on üldiselt tunnustamist leidnud seisukoht, et halduskohus on pädev kahjunõude lahendamisel hindama kriminaalmenetluse toimingute või otsustuste õiguspärasust erandjuhtudel, s.o juhul, kui isikul puuduvad võimalused nõuda kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamist mõnes muus menetluses.

Kohtu hinnangul saab halduskohus ka tsiviilkohtumenetluse toimingute või otsustuste õiguspärasust hinnata ainult erandlikes olukordades ning eeldusel, et kaebajal puudusid muud võimalused oma õiguste kaitseks.

3.2. Kaebuse kohaselt on kaebajal kohtuasja nr 2-12-16573 lahendanud kohtutele kaks etteheidet: maakohus ei edastanud kaebajale kostja vastust hagile ning ringkonnakohus on leidnud maakohtu otsusest ühe järelduse, mida kaebaja arvates maakohus teinud ei ole. Kui kaebaja faktiväited on õiged, siis võib tegemist olla tsiviilkohtumenetluse normide rikkumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 668 lg 1 sätestab, et kui ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, siis on poolel õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kassatsioonkaebuses saab esile tuua ka asjaolu, et ringkonnakohus ei arvestanud menetlusõiguse normi rikkumist maakohtu poolt. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse (tl 20-23) ning tugines selles ka menetlusõiguse normide rikkumisele, kuid ei heitnud maavõi ringkonnakohtule ette käesolevas kohtuasjas esitatud kaebuses välja toodud rikkumisi.

TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Olukorras, kus kaebaja on ise kassatsioonkaebuses jätnud esile toomata asjaolud, millele ta tugineb halduskohtule esitatud kaebuses, ei saa halduskohus asuda hindama tsiviilkohtumenetluse õiguspärasust või õigusvastasust. Õigusvastasuse tuvastamine on aga õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise vältimatuks eelduseks.

4. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Roby Koik Kohtunik