1-13-468/247 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 21.01.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-468 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Tõlk Kätlin Koidumäe

Tatjana Šibajeva

Prokurör

Kaitsja

Enn Pustak

Valeriy Gimajev

Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Šlokun vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

VLADIMIR ŠLOKUN, isikukood 38203203729, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.08.2012 ja lõpp 21.07.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.01.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Šlokun vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Šlokuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Šlokun on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.08.2013 kohtuotsusega KarS § 184 lg

2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning Vladimir Šlokunile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega ning mõisteti Vladimir Šlokunile liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud üldkasulikku tööd – 193 tunni ulatuses (ehk 3 kuud 7 päeva vangistust).

Lõplikult ärakandmisele kuulus 4 aastat 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse alguseks loti 06.08.2012 Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Vladimir Šlokun taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Esialgselt soovib vabaneda vanaema juurde. Kinnipeetav avaldas, et tal on xxxx ning vabanedes on tal töökoht garanteeritud. Sugulased on valmis esialgu abistama. Kinnipeetav avaldas, et kahetseb tehtut ning ta on vangistuses aru saanud, et ta on seni valesti elanud. Vabaduses soovib isik õigesti elada ja perekonda luua.

Kinnipeetav avaldas, et ta kahetseb, et narkootikume tarvitama hakkas ning rohkem sellisele elule tagasi pöörduda ei soovi. Varasemad kriminaalhooldused on kulgenud hästi, välja arvatud viimasel korral. Vabanedes kavatseb kustutada kõik võlad. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis, et kinnipeetava puhul on kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, mis viitavad asjaolule, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele ning karistus on täinud oma eesmärgi.

Kinnipeetava vabastamine enne tähtaega aitaks kinnipeetavat distsiplineerida seaduskuulekamalt käituma. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, mille raames on tegelenud oma narkootikumide probleemiga. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8-l korral sh raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasusaamise soov. Viru Vangla 06.11.2014 andmete seisuga on täitmata rahalisi nõudeid summas 7218,66 eurot, mis võib raskendada esialgset majanduslikku toimetulekut vabaduses, eriti olukorras, kus isiku elustiil enne vangistust viitab majandusliku toimetuleku oskamatusele. Kuna eelnimetatud kinnipeetav kannab liitkaristust mh I astme narkokuriteo eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises.

Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude puhul süüdimõistetute vabastamine vangistusest poole karistuse ärakandmisel üldjuhul karistuse eesmärki.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (vangla meditsiiniosakonnas on diagnoositud sõltuvus fentanüüli ja heroiini osas), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral, viimati Viru Maakohtu 06.02.2012 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Ta ei suutnud pärast eelnimetatud kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega ja katseajaga anti talle selline võimalus. Kohus on seisukohal, et varasemad karistused ja süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamine ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetaval vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Anu Ammer

Kohtumäärus jõustus 24. veebruaril 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega, millisega jäeti Viru Maakohtu 21. jaanuari 2015 määrus muutmata ja määruskaebus jäeti rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Referent Lea Herne