4-15-98/14 · 4-15-98/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

4-15-98

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2015. a Põlva Väärteoasja number 4-15-98 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi Väärteoprotokoll (väärteoasjas nr 2650.15.000036) Riivo Sõukandi kohta KarS §-de 218 lg 1 ja 275 lg 1 järgi Menetlusalune isik Riivo Sõukand (isikukood: 38303256540; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx-x; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: xxxxxxxxxxxx xx - tööline) Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 2, § 38 lg-st, § 107 lg 1 p-st 1, §-dest 108-111, § 205 lg-st 2, maakohus otsustas:

Riivo Sõukand süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 järgi ning karistada teda arestiga 9 (üheksa) päeva. KarS § 68 lg 2 alusel arvata kinnipidamine väärteomenetluses (08. – 09.01.2015), s.o üks päev karistusaja hulka ning lugeda Riivo Sõukandil kandmisele kuuluvaks 8 (kaheksa) päeva aresti. Riivo Sõukand süüdi tunnistada KarS § 275 lg 1 järgi ning karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et Riivo Sõukand kannab aresti (kokku 20 päeva) Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna arestimajas ositi 10-l järjestikusel nädalavahetusel 48 tunni kaupa, s.o: 17. – 18. jaanuaril, 24. – 25. jaanuaril, 31.01. - 01.02., 7. - 8. veebruaril, 14. - 15. veebruaril, 21. - 22. veebruaril, 28.02. - 01.03., 7. - 8. märtsil, 14. - 15. märtsil ja 21. - 22. märtsil 2015. a. Aresti kandmist alustada Riivo Sõukandil reedel hiljemalt kell 21 või laupäeval hiljemalt kell 9.

4-15-98 (5) 2 Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua Lõuna prefektuuril Riivo Sõukand sundkorras arestimajja aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata Riivo Sõukandil alates tema saabumisest arestimajja.

Välja mõista Riivo Sõukandilt Eesti Vabariigi kasuks 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 56 senti määratud kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitise katteks. Menetluskulu – 172,56 eurot - tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: Põlva kohtumaja poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt 19. jaanuariks 2015. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 21.01.2015 ning otsuse peale on siis õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 22.01.2015.

Väärteoprotokolli sisu ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Katrin Vizel on 08.01.2015. a koostanud Riivo Sõukandi kohta väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2650.15.000036 (tl 2-4). Nimetatud väärteoprotokolli kohaselt Riivo Sõukand 08.01.2015. a kella 5.00 ja 5.30 vahel Põlva maakonnas Veriora alevikus Veriora – Soohara tee 1.kilomeetril, olles politseisõidukis Škoda Octavia (registrinumbriga xxxxxxx), muutus agressiivseks ja sõimas ametikohustusi täitnud politseiametnikke Maido Mustimetsa ja Taivi Raivi ebatsensuursete sõnadega, millest viimased tundsid ennast väga solvatuna, pannes sellega toime KarS § 275 järgi kvalfitseeritava väärteo.

Peale selle Riivo Sõukand, viibides politseisõidukis Škoda Octavia (registrinumbriga xxxxxxx), lõhkus ära tagumiste uste sisemised ukselingid ja kõrvalistuja istme peatoe, viimase tahapoole painutamisega, millega tekitas AS-ile Rentcar varalise kahju – 685,26 eurot, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalfitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja 09.01.2015. a määruse (tl 30) alusel saadeti Riivo Sõukandi väärteotoimik asja arutamiseks ja aresti kohaldamiseks Tartu Maakohtule.

Riivo Sõukand tunnistas kohtuistungil ennast antud tegude toimepanemises süüdi.

Maakohtu põhjendused

1.

4-15-98 (5) 3 Taivi Raivi kohtus antud ütluste ning Maido Mustimetsa kohtuvälises menetluses antud ütlustega (tl 8-9), mida kohus avaldas VTMS § 99 lg 8 alusel, kinnitavad, et 08.01.2015. a varahommikul kella 4.30 paiku olid nad politsei patrullsõidukiga Škoda (nr 6780) Veriora alevikus ametikohustusi täitmas. Märgates Räpina poolt lähenevat ja Ruusale suunduvat sõiduautot BMW, registrimärgiga xxxxxxx, otsustasid nad antud sõidukit kontrollida. Nad järgnesid autole ning vilkuritega antud peatumismärguande peale peatus BMW Veriora – Soohara 1.kilomeetril tee ääres. Sõidukit BMW juhtis Riivo Sõukand. Viimane ei puhunud õhku indikaatorvandisse nõuetekohaselt, mistõttu otsustasid nad R. Sõukandi joobeseisundit tuvastada patrullsõidukis Škoda. Mõne aja pärast, kui R. Sõukandile seletati vajadust võtta vereproov raviasutuses, muutus ta üleolevaks ning hakkas neid sõimama äärmiselt ebatsensuursete sõnadega, mis neid solvas. Seejärel hakkas R. Sõukand jõuga lukustatud ust avama, mille tagajärjel murdus ära ukselink. Peale seda painutas R. Sõukand kõveraks politseiauto kõrvalistuja istme peatoe kinnituse. Agressiivsuse ohjeldamiseks tõmbas M. Mustimets R. Sõukandi autost välja ning pani viimase käed raudu. Kogu selle aja vältel solvas R. Sõukand neid ebatsensuursete sõnadega. Hiljem avastas M. Mustimets, et ära oli murtud ka politseisõiduki tagumise vasakpoolse ukse ukselink.

Maakohus leiab, et politseiametnike eelkäsitletud ütlused on lubatavad ja usaldusväärsed tõendid ning vastavuses ka teiste tõenditega, mistõttu nende õiguses alust kahelda ei ole. Ka menetlusalune isik R. Sõukand tunnistab politseinike solvamist ja auto lõhkumist, kuigi alkoholijoobe tõttu ta kõike täpselt ei meenutada ei suuda. Asjaolu, et R. Sõukand oli 08.01.2015. a varahommikul alkoholi tarvitanud, tõendab ka tema kainenemisele paigutamise protokoll (tl 23).

Tunnistajate T. Raivi ja M. Mustimetsa ütlused on kooskõlas 08.01.2015. a auto vaatlusprotokolli (tl 14-21) ja Aasta Auto AS pakkumisega (tl 22), mis kinnitavad, et politseisõiduki Škoda Octavia (registrinumbriga xxxxxxx) tagumiste uste sisemised ukselingid olid ära murtud ja kõrvalistuja istme peatugi kõveraks painutatud ning nende taastamisremondi maksumuseks kujuneb 685,26 eurot (koos käibemaksuga 20%).

2. KarS § 275 lg 1 sätestab väärteokoosseisu avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Tunnistajate T. Raivi ja M. Mustimetsa ütlustega saab lugeda tuvastatuks, et nad 08.01.2015. a varahommikul täitsid politseiametnikena ametikohustusi ning kaitsesid avalikku korda, kui peatasid kinni R. Sõukandi juhitud sõiduki ja kontrollisid viimase kui mootorsõiduki juhi seisundit. Ka saab tunnistajate ütlustele toetudes teha tõsikindla järelduse, et R. Sõukandi ebatsensuurne ja vulgaarne sõnakasutus politseinike aadressil oli neid alavääristav ning solvas tunnistajaid. R. Sõukand oli teadlik, et T. Raiv ja M. Mustimets on avalikku korda kaitsvad politseinikud, sest viimased kasutasid ametiülesandeid täites erivärvides politseiautot ja olid vormiriietuses.

Seega saab maakohus tunnistajate T. Raivi ja M. Mustimetsa ütlustele tuginedes lugeda tõendatuks, et Riivo Sõukand 08.01.2015. a varahommikul kella 5 paiku Põlva maakonnas Veriora – Soohara tee 1.kilomeetril, solvas neid kui olitseiametnikke ebasündsas vormis. Arvestades asjaolu, et R. Sõukand kasutas teadlikult mitme politseiniku aadressil ja kestvalt ebatsensuurseid sõnu, siis pidi ta vähemalt möönma, et see solvab politseinikke. Järelikult pani R. Sõukand politseinike solvamise, s.o KarS § 275 lg 1 järgi subsumeeritava teo toime tahtlikult.

4-15-98 (5) 4 R. Sõukandi Antud teo toimepanemise puhul ei ole kohus tuvastanud R. Sõukandi õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid.

3. KarS § 218 lg 1 sätestab väärteokoosseisu varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Vastavalt KarS § 218 lg-le 4 loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks õigust, mille kahjustamisel muu hulgas käesoleva seadustiku §-s 203 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 203 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse võõra asja rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

Tunnistajate T. Raivi ja M. Mustimetsa ütluste ning Aasta Auto AS pakkumisega loeb maakohus tuvastatuks, et R. Sõukand kahjustas 08.01.2015. a kella 5 paiku Põlva maakonnas Veriora – Soohara tee 1.kilomeetril Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olevat sõidukit Škoda Octavia (registrinumbriga xxxxxxx) selle tagumiste uste sisemiste ukselinkide murdmise ja kõrvalistuja istme peatoe kõveraks painutamisega ning antud kahjustuste kõrvaldamine maksab 685,26 eurot. Seega kätkes auto kahjustamine R. Sõukandi poolt füüsilise jõu tahtlikku rakendamist mitme eseme suhtes, mistõttu ta teadis ja möönis varalise kahju põhjustamist. Kuna KarS § 121 p 1 kohaselt loetakse oluliseks kahjuks kahju, mis rahaliselt ületab 4000 eurot, kuid käesoleval juhul on auto omanikule või valdajale tekitatud kahju vaid 685,26 eurot, siis on R. Sõukand toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tahtlikult. Kohus ei ole tuvastanud R. Sõukandi õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemisel. 4. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R. Sõukandit on varem korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude eest (tl 24-28). Muu hulgas on teda 2004. a karistatud ka KarS § 275 järgi. Menetlusaluse isiku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse.

Arvestades asjaolu, et R. Sõukand on jätkanud õigusvastast käitumist tahtlikult ning toime pannud kaks eriliigilist väärtegu, siis võib järeldada, et varasemad karistused ei ole talle vajalikku mõju avaldanud ning teda on tuleb KarS § 63 lg 3 alusel karistada mõlema väärteo eest raskemaliigilise karistusega, s.o arestiga.

Kuna R. Sõukandil esineb üks karistust kergendav asjaolu ja varem on teda juba karistatud võimuesindaja solvamise eest, siis mõistes talle aresti sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana, karistab kohus teda KarS § 218 lg 1 järgi 9-päevase ja KarS § 275 lg 1 järgi 12 päevase arestiga.

KarS § 68 lg 2 alusel tuleb arvata R. Sõukandile mõistetud karistusaja hulka kinnipidamine väärteomenetluses (08. – 09.01.2015), s.o üks päev.

4-15-98 (5) 5 Arvestades asjaolu, et R. Sõukand töötab käesoleval ajal xxxxxxxxxxxx xx-s ning kandmisele kuuluva aresti (kokku 20 päeva) korraga ärakandmine tooks talle kaasa tööalaseid probleeme tööandjaga, siis leiab maakohus, et otstarbekas on talle määrata KarS § 66 lg 1 alusel aresti kandmine ositi 10-l järjestikusel nädalavahetusel 48 tunni kaupa alates käesoleva aasta kolmandast nädalast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik