3-14-51649/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51649 Haldusasi V.D.i kaebus Tallinna Vangla keelamiseks Menetlusosalised Kaebaja – V.D. Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Martisen Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 19.02.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohus lõpetas 29.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-29316 V.D.i suhtes pankrotimenetluse raugemise tõttu, vabastas pankrotihaldur Peeter Sepperi pankrotihalduri kohustustest ning algatas V.D.i suhtes kohustustest vabastamise menetluse, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

2. V.D. esitas 25.06.2014 Tallinna Vanglale vaide jätkuva toimingu – vanglasisese konto aresti all hoidmise – lõpetamise nõudes.

3. Tallinna Vangla jättis 18.07.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/17994-2 V.D.i vaide rahuldamata. Tallinna Vangla viitas vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-le 2, märkides, et vangistusseadus eriseadusena pankrotiseaduse ees sätestab, et 50 protsendile kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekuvast rahast saab pöörata sissenõuet, ülejäänud 50 protsenti jääb kinnipeetavale. Sellest tulenevalt peetakse V.D.i vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest kinni 50 protsenti, et rahuldada V.D.i võlausaldajate saamata jäänud tunnustatud nõudeid.

4. 04.08.2014 saabus Tallinna Halduskohtule V.D.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks lõpetama rahaliste vahendite kinnipidamine kaebaja vanglasisesel isikukontol.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et rikutud on tema õigust omandi kaitsele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 174 sätestab sõnaselge sissenõude keelu. PankrS § 174 lg 1 kohaselt ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pankrotivõlausaldajad pöörata sissenõuet võlgniku varale. Sissenõude keelu tõttu tuleb kohaldada VangS § 44 lg 2 teist lauset, s.o kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid, siis tuleb 50 protsenti tema isikuarvele laekuvast rahast hoiustada vabanemistoetusena. Vabanemistoetus VangS § 44 lg-s 3 sätestatud määras on kaebajal täidetud ja tal peaks olema VangS § 44 lg 4 alusel õigus kanda oma isikuarvele laekuv raha oma arvelduskontole pangas või saata pereliikmetele. Tallinna Vangla viide täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 31 on kohatu, kuna kaebaja suhtes ei toimu mingisugust täitemenetlust. Kaebaja ei tea ühtegi kohtutäiturit, kes oleks vanglale saatnud arestimisakti, mille alusel kaebaja isikukontolt kinnipidamisi teha. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kaebaja suhtes kuulutati pankrot välja Harju maakohtu 23.08.2013 määrusega nr 2-13-29316. Kaebaja suhtes ei toimu enam pankrotimenetlust – see rauges peale pankroti väljakuulutamist ning algas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kaebaja kui võlgniku kohustused on sätestatud PankrS §-s 173. Kohus määras kaebaja enda täitma usaldusisiku kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on kaebaja kohustatud kas käima tööl või seda aktiivselt otsima. Kohustuste vabastamise menetlus loetakse edukalt läbituks, kui võlgnik on täitnud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja seda olenemata võlgade või sissetuleku suurusest. Tallinna Vangla segab kaebajal enda kui võlgniku ja usaldusisiku kohustuste täitmist. Ei kaebaja ega ka pankrotihaldur ei ole andnud vanglale korraldust teha kaebaja vanglasiseselt kontolt kinnipidamisi. Kaebaja teeb vanglas tööd ja saab palka ning teeb ise vajalikud arvestused. Kaebaja saab võlausaldajate raha hoida enda või abikaasa pangakontol ja kanda sealt kord aastas raha üle võlausaldajatele. Kaebaja viitab Riigikohtu 27.02.2013 määrusele asjas nr 3-2-1-1-13, märkides, et seadus ei tee vahet sellel, kas võlgnik on vangistuses või mitte. Arusaamatu on vaideotsuses märgitud väide, nagu ei saaks kaebaja ise oma kohustuste täitmisega hakkama.

6. 28.10.2014 seisukohas viitab kaebaja vangistusseaduse uuele kommenteeritud väljaandele, kus §

44 lg 2 kommentaaris on märgitud, et raha jaotatakse ainult siis, kui rahalise nõude on vanglale täitmiseks saatnud kohtutäitur või on täitmata vabanemistoetuse fond. Kaebajal on vabanemistoetus kogutud ning ükski kohtutäitur ei ole vanglale täitmiseks nõuet esitanud. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud isikuarvel oleva raha kasutamise kord ei ole absoluutne, vaid lõike 4 kohaselt võib kinnipeetav seda muuta. Vangla väide, et kinnipeetaval puudub võimalus endale ise isikuarve avada ja sellele ülekandeid teha, on väär. Kaebajal on pangas olemas arveldusarve ning on olemas ka seaduslik alus sinna ülekandeid teha. Kuna puuduvad kohtutäiturid, kelle akte täita, ei saagi olla nõuete fondi. TMS § 31 rakendamine eeldab kohtutäituri osalust. See, kuidas kinnipeetav oma rahaasju ajab, on tema eraasi. Kuni pole alustatud sundtäitmist, puudub vanglal õigus sekkuda. Pankrotiasjad on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 8 kaitsealas. Samuti tuleb arvestada artiklist 3 tuleneva väärkohtlemise keeluga. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et PankrS § 172 lg 2 paneb vanglale kohustuse hoiustada kinnipeetava varad eraldi. Viidatud säte paneb kohustuse vaid kaebajale kui usaldusisikule.

7. 05.01.2015 täiendavas seisukohas märgib kaebaja, et Harju Maakohtu 29.01.2014 määruses nr 2- 13-29316 nimetatud nõuete suhtes kehtib seadusega kehtestatud sissenõude keeld. Selgusetuks jääb, mida peab vastustaja silmas „muude isikute“ all, kes võivad tema vastu nõudeid esitada. Pankrotivõlausaldajad ega kohtutäiturid nendeks isikuteks olla ei saa. Ka kaebaja ise pole vanglale andnud korraldust hoiustada 50% tema laekumistest. Seega peab vangla „muude isikute“ all silmas iseennast. Kaebaja palub kohtul eristada käesolevat asja vastustaja poolt viidatud Riigikohtu 21.06.2007 lahendis nr 3-3-1-29-07 vaidluse all olnud asjast. Eristada tuleb eseme füüsilist valdamist ning selle käsutamist. Kaebaja ei soovi vangistuses olles raha füüsiliselt omada, kuna see on vanglas keelatud. Nimetatud Riigikohtu lahend ei piira eseme käsutamise õigust. Kaebaja viitab seejuures ka vangistusseaduse kommenteeritud väljaande § 15 kommentaarile 4. Pole olemas sellist seadust, mis lubaks Tallinna Vanglal sekkuda kaebaja rahaasjadesse. Asjas nr 3-2-1-1-13 on Riigikohus märkinud, et seadus ei erista vabaduses ja vangistuses viibivat pankrotivõlgnikku. Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja väide, et kui ta hoiustaks sissenõudjatele mõeldud summad enda kontol SEB pangas, ei oleks tagatud varade eraldihoidmise nõue.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kaebajal on võlausaldajate ees rahuldamata nõudeid 26.09.2014 seisuga kokku summas 10 711,48 eurot. Ajavahemikul september 2013 kuni veebruar 2014 kanti V.D.i vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest 50 protsenti pankrotihaldur Peeter Sepperile võlausaldajate nõuete katteks. VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 53 lg 1 esimene lause sätestab, et kinnises vanglas arveldatakse isikuarvel olevate summadega sularahata.

VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 lg 3 alusel hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.

Kaebajal on seaduses sätestatud ulatuses vabanemistoetus hoiustatud. Seega on vanglal VangS § 44 lg 2 alusel võimalik kaebajale laekuvaid summasid hoiustada kas rahaliste nõuete fondis või siis vabakasutuskontol, mida kaebaja ise käsutada saab. Tulenevalt PankrS § 173 lg-st 3 loetakse võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 172 lg 2 alusel peab V.D. kui usaldusisik hoidma V.D.ilt kui võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi.

Kinnipeetav seda ise teha ei saa, sest kinnipeetaval puudub võimalus endale ise arveldusarve avada ja sellele ülekandeid teha. Kaebaja ei ole esitanud vanglale avaldust, milles soovib V.D.i kui usaldusisiku vara hoiustada eraldi V.D.i kui võlgniku varast vanglavälisele arveldusarvele. PankrS § 172 lg 2 aga paneb vanglale kohustuse hoida V.D.i kui võlgniku ja V.D.i kui usaldusisiku varad eraldi. Kui vangla kannaks laekuvad summad kaebaja vabakasutuskontole, ei oleks võlgniku ja usaldusisiku varad eraldiseisvad ning ei oleks tagatud PankrS § 172 lg 2 täitmine.

Alates 18.03.2014 peetakse V.D.i isikuarvele laekuvatest summadest 50 protsenti kinni ja hoiustatakse kaebaja nõuete fondis. Nõuete fondi kogunenud summade väljamakse korraldus saab tulla ainult V.D.ilt kui usaldusisikult endalt, vangla sinna hoiustatud raha kellelegi teisele välja maksta ei saa.

PankrS § 173 lg 5 sätestab, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seadustes on ette nähtud vara, millele ei saa pöörata sissenõuet ei täiteega pankrotimenetluse ajal. Tegemist on minimaalse varaga, mille kasutamise võimalus tuleb isikule igal juhul säilitada. Regulatsioon vara kohta, millele ei saa tavajuhtumil sissenõuet pöörata, paikneb täitemenetluse seadustikus (TMS §-des 66, 131, 132). Kinnipeetavate suhtes, tulenevalt nende eriolukorrast, rakendub aga nende vangla isikukontol olevate rahaliste vahenditele sissenõude pööramisele TMS § 31 alusel eriregulatsioon, mis on sätestatud VangS §-s 44. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et vangla tegevus V.D.i vanglasiseselt isikuarvelt kinnipidamisi tehes ja neid nõuete fondi hoiustades on õiguspärane.

9. 18.12.2014 täiendavas seisukohas märgib vastustaja, et kaebaja tõlgendab vääralt VangS §-i 44 ja on „Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande“ tsiteerimisel tähelepanuta jätnud, et VangS § 44 lg

2 punkti 3.2 kommentaari kohaselt ei ole rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes mitte ainult mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud kahju hüvitised, vaid ka muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud. VangS § 44 kommentaaris 5 on rõhutatud, et kui kinnipeetava vastus suunatud rahaline nõue on vanglale täitmiseks saadetud kohtutäituri poolt, tuleb vanglateenistusel TMS § 31 lg-st 1 juhindudes kanda kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekunud rahast kinnipeetava osa igakuiselt täituri ametialasele arvelduskontole. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et kinnipeetavale saavad muid rahalisi nõudeid esitada ka muud isikud peale kohtutäituri, kui rahaliste nõuete olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud. Käesoleval juhul on V.D.il 26.09.2014 seisuga võlausaldajate ees rahuldamata nõudeid summas 10 711,48 eurot. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud Harju Maakohtu 29.01.2014 kohtumääruses nr 2-13-29316. Kinnipeetavatel on küll omandiõigus, aga huvi seda kasutada kõikjal vangla territooriumil PS § 32 lg

2 kaitsealasse ei kuulu. V.D.i kui usaldusisiku vara tuleb hoiustada eraldi V.D.i kui võlgniku varast ning selline kohustus tuleneb PankrS § 172 lg-st 2. Kui vangla kannaks laekuvad summad kaebaja vabakasutuskontole, ei oleks võlgniku ja usaldusisiku varad eraldiseisvad ning ei oleks tagatud PankrS § 172 lg 2 täitmine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei tohiks tema vanglasisesele kontole laekuvatest summadest VangS § 44 lg 2 alusel kinnipidamisi rahaliste nõuete täitmiseks teha, kuna kaebaja suhtes on pankrotimenetlus lõpetatud ja täitemenetlust ei toimu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus ning kaebaja ise on pandud täitma usaldusisiku kohustusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas olukorras, kus kinnipeetava suhtes täitemenetlust ei toimu, saab vangla jätkuvalt kinnipeetava isikuarvele tulevatest laekumistest teha kinnipidamisi nõuete fondi kandmiseks.

11. VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 lg-test 3 ja 4 tuleneb, et vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni, kuid kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada sellest suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas.

12. Kaebaja isikuarve väljavõttest (tl 7) nähtub, et tema arvelt vabanemisfondi enam kinnipidamisi ei tehta, s.o täidetud on VangS § 44 lg-s 3 sätestatud määr. Kaebaja nõuete täitmise aruande (tl 38) kohaselt oli kaebajal 26.09.2014 seisuga võlausaldajate täitmata nõudeid kokku summas 10 711,48 eurot ning puudub kohtutäitur, kellele ülekandeid tehtaks. Harju Maakohtu 20.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-29316 on pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks ning kohustustest vabastamise menetluses tuleb kaebajal määruses toodud rahuldamata nõudeid täita.

13. VangS § 44 ei sätestata imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara (sh rahalisi nõudeid) ja käsutada seda väljaspool vanglat (RKHK 10.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p 24). Kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad tuleb kanda kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, kuhu laekunud summad jaotatakse VangS § 44 lg 2 alusel. Ehkki praegu ei esine olukorda, kus vangla kannaks kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus mõne kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (TMS § 31 lg 1), leiab kohus, et VangS § 44 lg-st 2 ei tulene, et rahalised nõuded kinnipeetava vastu peaksid kindlasti olema kohtutäituri poolt vanglale täitmiseks saadetud. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid. Seega, kui kinnipeetava vastu on (tunnustatud) rahalisi nõudeid, siis jäetakse 50 protsenti tema isikuarvele laekuvatest summadest nende täitmiseks.

14. Kohus märgib, et vangistusseaduse kommenteeritud väljaandest (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1 – 109. II väljaanne, 2014, lk 128 - 129) VangS §

44 lg 2 osas ei saa välja lugeda, et raha jaotatakse vaid siis, kui rahalise nõude on vanglale täitmiseks saatnud kohtutäitur või kui on täitmata vabanemistoetuse fond, nagu arvab kaebaja. VangS § 44 kommentaari p-s 5 on märgitud, et kui kinnipeetava vastu suunatud rahaline nõue on vanglale täitmiseks saadetud kohtutäituri poolt, tuleb see kanda täituri ametialasele kontole ning et selliselt kinni peetav osa tuleb arvutada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatust lähtudes. VangS § 44 kommentaari p-s 3.2 on ka märgitud, et rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes ei ole mitte ainult mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud kahju hüvitised, vaid ka muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud. Pigem saab kommentaarile tuginedes asuda seisukohale, et VangS § 44 lg 2 kohaselt ei ole kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest 50 protsendi rahaliste nõuete täimiseks kandmise vältimatuks eelduseks see, et nõue on vanglale täitmiseks saadetud kohtutäituri poolt.

15. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kaebaja väidab, et ta saaks enda kui usaldusisiku kohustusi täita selliselt, et kannab vanglasisesele isikuarvele laekuvad summad oma arveldusarvele pangas või pereliikmetele. See aga ei tagaks kaebaja kui võlgniku varade lahushoidmist usaldusisiku kogutud summadest. Ka olukorras, kus võlgnik ja usaldusisik on üks ja sama isik, tuleb varade lahushoidmise põhimõtet järgida. Kui kaebaja kannab raha näiteks oma pangakontole, ei oleks tegemist varade eraldihoidmisega. Samasugune olukord tekib raha kandmisel pereliikmete kontodele, kus võlausaldajatele väljamaksmiseks kogutud raha eraldihoidmine pereliikme varast ei oleks tagatud ning usaldusisiku kohustuste täitmine muutuks seeläbi keeruliseks.

16. Vangla selgituse põhjal kantakse V.D.i isikukontole laekuvad summad nõuete fondi, et tagada V.D.i isiklike vahendite ja V.D.ile kui usaldusisikule laekuvate maksete eraldihoidmine. Alates 18.03.2014 hoiustatakse V.D.i isikuarvele laekuvatest summadest kinni peetud summad kaebaja nõuete fondis. Ainult V.D. kui usaldusisik saab anda korralduse nõuete fondi kogunenud summade välja maksmiseks, vangla seda ise ei tee. Seega ei kanta kaebaja kontolt nõuete fondi kandmiseks kinni peetud summasid üle täituritele ega võlausaldajatele, vaid võlausaldajatele ülekande tegemiseks saab kaebaja ise korralduse anda. Seetõttu ei oma tähtsust ka asjaolu, et kaebaja suhtes kehtib PankrS § 174 lg 1 alusel sissenõude keeld ja tema suhtes täitemenetlust ei toimu.

17. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla takistab tal nõuete fondi kinnipidamiste tegemisega usaldusisiku kohustuste täitmist. Nõuete fondi kandmisega on tagatud kaebaja isiklikus kasutuses olevate summade ja kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine ning vangla ei ole kaebajale teinud takistust nõuete fondist raha kandmiseks võlausaldajatele, mida on vaja teha kord aastas. Kokkuvõttes nähtub, et vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi ega võõrandanud õigusvastaselt tema omandit. Kui kaebaja tahab täita usaldusisiku kohustusi, siis kandes laekuvad summad oma isiklikule arveldusarvele või pereliikme arvele pangas, ei saaks ta oma kohustusi mingil moel paremini täita. Kaebaja varaline seisund vangla tegevuse tulemusel praegusel juhul ei halvene. Samas on sellisel moel tagatud kaebaja võlausaldajate parem kaitse.

18. Mis puutub kaebaja seisukohta, et VangS § 44 sätestatud kord ei ole absoluutne ja seda saab kinnipeetav enda soovil muuta, siis kehtib kinnipeetava otsustusõigus vaid selles osas, mis puudutab pärast nõuete täitmist ja vabanemistoetusena hoiustatud summadest üle jäävat raha. Kuna kaebaja suhtes on vabanemistoetuse minimaalne määr täidetud ning kaebaja ei ole avaldanud soovi seda suuremas määras koguda, siis jääb talle vabaks kasutuseks 50 vanglakontole laekuvatest summadest. Käesoleval juhul ei ole vangla teinud kinnipidamisi suuremas ulatuses kui 50 protsenti kaebaja isikukontole laekuvatest summadest. Vabaks kasutuseks jäävat raha saab kaebaja kasutada muuhulgas rahaliste nõuete täitmiseks või kanda näiteks oma arvelduskontole pangas – seda õigust ei ole kaebajal piiratud.

19. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-2-1-1-13 on arutatud küsimust, kas asjaolu, et võlgnik viibib vangistuses, annab kohtule aluse tema pankrotiavalduse menetlemisest keeldumiseks. Riigikohus leidis, et pankrotiseaduses ei ole sätestatud, et isik, kes kannab karistusena vangistust, ei saa olla pankrotivõlgnik ning et selline isik saab taotleda ka enda võlgadest vabastamist. Nimetatud asjas ei ole puudutatud vangla poolt kinnipeetavale laekunud summade kinnipidamise küsimust, mistõttu ei saa nimetatud lahendi pinnalt asuda seisukohale, et kaebajale laekuvatest summadest ei saa nõuete fondi kinnipidamisi teha.

20. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei ole esitanud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud (sh kaebaja poolt tasutud riigilõiv) nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik